1-24-7482/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7482

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli

Saks

Kriminaalasi

K. L. süüdistatuna KarS § 120 lg 1 järgi

ja S. S. süüdistatuna KarS § 120 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

K. L.

isikukood: XXX

elukoht: XXX

kodakondsus: XXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

töökoht: XXX, XXX

karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, 1 kehtiv

väärteokaristus

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Madis Piirla

Süüdistatav

S. S.

isikukood: XXX

elukoht: XXX

kodakondsus: XXX

emakeel: XXX

haridus: XXX

töökoht: XXX, XXX, XXX

karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 2

kehtivat väärteokaristust

tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaadi abi Eve Laine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada K. L. suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava

tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

2. Lõpetada S. S. suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava

tegevus võib vastata väärteo tunnustele.

3. Jätta K. L. ja S. S. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

4. Asitõendid ja salvestised

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde DVD-R plaat 4 videofaili ja 1

audiofailiga seoses 11.03.2024 Tartus aset leidnud sündmusega (pakendis 11.03.2024

Tartu, asub kriminaalasja materjalide juures) ja asitõenid - 11.03.2024 vallasasja

hoiulevõtmise protokolliga hoiule võetud ning väärteoasjas nr 278024004098 asitõendina

vaadeldud kaks tekstiilist käepaela (pakendis nr 1 asuvad hoiul PPA Lõuna Prefektuuris

Tartu, Riia 132).

Edasikaebamise kord

Määruse peale on kohtumenetluse poolel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega

on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUSE SISU

1.S. S. süüdistatakse selles, et tema koos K. L. (L.) 11.03.2024 ajavahemikul kell 19.37 kuni

19.46 Tartu kesklinnas, Kaarsillal ja Ülejõe pargis (Kaarsilla ning aadressil Narva mnt 21,

Tartu linn asuva Circle K tankla vahelisel alal) ähvardas kannatanuid R. H. ja R. H.

tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes järgnevas: R. H. ütles S. S. ja K. L., et ta helistab

politseisse, sest S. S. ja K. L. kandsid vasaku õlavarre ümber jope peal avalikus ruumis punast

värvi käepaela, millel oli kujutatud valget värvi ring ja selle keskel musta värvi haakrist, mis

on agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega

seotud sümbol. K. L. ei eemaldanud kannatanu hoiatuse peale käepaela, vaid ähvardas R. H.

korduvalt sõnadega: „Ma annan sulle peksa.“ S. S. samuti ei eemaldanud kanatanu sõnade

peale käepaela, vaid hetkel, kui kannatanu R. H. ja tema XXX R. H. hakkasid üle Kaarsilla

Ülejõe pargi suunas liikuma, ütles R. H.: „Ei helista sa kuhugi, kui sul lõualuud puruks on

löödud“ ning järgnes koos K. L. vahetult kannatanutele. Mõned minutid hiljem, kui R. H. oli

Ülejõe pargis S. S. oma telefoniga filminud, läks S. S. R. H. juurde ja üritas temalt telefoni

haarata. Seejärel ütles S. S. kõva häälega K. L.: „Lähme anname peksa neile!“ ning jooksis

käed laiali R. H. suunas ja tõukas teda mõlema käega tugevasti õla pihta. S. S. ja K. L.

eelpoolkirjeldatud tegusid nähes ning ähvardusi kuuldes tundsid R. H. ja R. H. reaalset ohtu

oma tervisele. Kannatanutel oli alust karta vägivalla tarvitamise ähvarduse täideviimist

mõlema süüdistatava poolt, sest S. S. ja K. L. kandsid ähvardamise ajal natsistliku ideoloogia

sümboolikat – punasel taustal valge ring ning selle keskel must haakrist, mis on vägivaldse

paremäärmusliku ideoloogia sümbol. Lisaks eelnevale tundsid kannatanud end süüdistatavate

2 (14)

poolt reaalselt ohustatuna, kuna S. S. ja K. L., olles agressiivselt meelestatud, järgnesid

vahetult kannatanutele nende liikumissuunal üle Kaarsilla liikudes.

Sellega pani S. S. toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvardamise täideviimist.

2. K. L. (L.) süüdistatakse selles, et tema koos S. S. 11.03.2024 ajavahemikul kell 19.37 kuni

19.46 Tartu kesklinnas, Kaarsillal ja Ülejõe pargis (Kaarsilla ning aadressil Narva mnt 21,

Tartu linn asuva Circle K tankla vahelisel alal) ähvardas kannatanuid R. H. ja R. H.

tervisekahjustuse tekitamisega, mis seisnes järgnevas: R. H. ütles S. S. ja K. L., et ta helistab

politseisse, sest S. S. ja K. L. kandsid vasaku õlavarre ümber jope peal avalikus ruumis punast

värvi käepaela, millel oli kujutatud valget värvi ring ja selle keskel musta värvi haakrist, mis

on agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega

seotud sümbol. K. L. ei eemaldanud kannatanu hoiatuse peale käepaela, vaid ähvardas R. H.

korduvalt sõnadega: „Ma annan sulle peksa.“ S. S. samuti ei eemaldanud kanatanu sõnade

peale käepaela, vaid hetkel, kui kannatanu R. H. ja tema XXX R. H. hakkasid üle Kaarsilla

Ülejõe pargi suunas liikuma, ütles R. H.: „Ei helista sa kuhugi, kui sul lõualuud puruks on

löödud“ ning järgnes koos K. L. vahetult kannatanutele. Mõned minutid hiljem, kui R. H. oli

Ülejõe pargis S. S. oma telefoniga filminud, läks S. S. R. H. juurde ja üritas temalt telefoni

haarata. Seejärel ütles S. S. kõva häälega K. L.: „Lähme anname peksa neile!“ ning jooksis

käed laiali R. H. suunas ja tõukas teda mõlema käega tugevasti õla pihta. S. S. ja K. L.

eelpoolkirjeldatud tegusid nähes ning ähvardusi kuuldes tundsid R. H. ja R. H. reaalset ohtu

oma tervisele. Kannatanutel oli alust karta vägivalla tarvitamise ähvarduse täideviimist

mõlema süüdistatava poolt, sest S. S. ja K. L. kandsid ähvardamise ajal natsistliku ideoloogia

sümboolikat – punasel taustal valge ring ning selle keskel must haakrist, mis on vägivaldse

paremäärmusliku ideoloogia sümbol. Lisaks eelnevale tundsid kannatanud end süüdistatavate

poolt reaalselt ohustatuna, kuna S. S. ja K. L., olles agressiivselt meelestatud, järgnesid

vahetult kannatanutele nende liikumissuunal üle Kaarsilla liikudes.

Sellega pani K. L. toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvardamise täideviimist.

II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

3. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises

ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist.

4. Kannatanu R. H. avaldas kohtus, et 11.03.2024 kella 7 paiku õhtul tuli ta koos XXX vene

keele loengust ja hakkas Narva mnt ühiselamu poole minema. Silla peal jäi ta natuke XXX

eemale ja jäi teda silla peal ootama. XXX tuli järele ja R. H. nägi, et ta rääkis mustades riietes

isikuga, kellel olid jope hõlmad eest lahti ja peas oli kapuuts ning vasakul käel oli sümbol. Tal

olid tumedamad juuksed. Mida XXX mustades riietes isikuga rääkis, seda R. H. ei tea.

Kannatanu läks nende juurde ja küsis, et kes nad on. R. H. ütles mustades riietes noormehele,

et „ Mida te kannate, ma helistan politseisse.“ Hiljem, silla keskel, ilmus ka teine isik, kes oli

blond. Kannatanu kinnitas, et tema alustas kapuutsiga isikuga rääkimist. R. H. ütluste kohaselt

tuli pärast seda mingisugune ähvardus. Kapuutsiga poiss ütles midagi, mille kohta kannatanu

ütles vastu, et kaebab kohutusse, kui isikud seda teevad. Täpseid sõnu kannatanu kohtus ei

mäletanud, kuid sisu oli tema sõnul selles, et kapuutsiga isik tahtis talle peksa anda. R. H.

põhjendas enda poolset sekkumist sellega, et talle tundus, et noormehed mõnitasid tema XXX.

Hiljem XXX selgitas talle, et mõnitamist polnud. Samuti avaldas kannatanu, et tema ise on

3 (14)

suhteliselt seadusekuulekas ja see natsisümboolika kandmine oli tema jaoks selline väga

kummaline asi ja see hakkas teda häirima ja ta arvas, et need isikud võivad teistele ka viga

teha, ja siis ütles, et helistab politseisse. Ohtlikkust nägi selles, et noormeestel olid mustad

riided peal ja see tundus nii, et nagu nad tahaks hirmutada. R. H. ütluste kohaselt on ta

Google’s näinud, et neonatsid olid mustade riietega. R. H. ütluste kohaselt tal esialgu hirmu ei

tekkinud, hirm tekkis pärastpoole. Kui ähvardati peksa anda, siis oli tema XXX R. H. tema

kõrval ja kuulis ähvardamist. Blondi peaga noormeest ta sellel hetkel ei näinud, oli kusagil

eemal ja mingi hetk ilmus. Heleda peaga noormehel olid mustad riided ja imelik ruuduline

soni peas. Ka temal oli vasakul käel natsi märk. Hoiatamise peale noormehed natsi märke ei

eemaldanud. Seejärel hakkas kannatanu koos XXX kaarsillast üle minema. Ja süüdistatavad

hakkasid R. H. sõnul neid jälitama, tulid põhimõtteliselt neile järele ja see mõjus temale

natuke hirmutavalt. Kuskil silla keskel jäädi seisma ja siis blondide juustega S. ütles, et

kannatanu ei saa kuhugi helistada kui ta kannatanu lõualuu puruks lööb. R. H. avaldas kohtus,

et sellel hetkel hakkas ta päris palju hirmu tundma ja tal hakkas isegi põlv värisema. Silla

keskel muutus kannatanu sõnul K. L. passiivsemaks ja just S. S. muutus agressiivsemaks.

Silla keskel ütles kannatanu mälu järgi K. midagi sellist, et annab koos S. talle peksa. Silla

peal olid ähvardused just R. H. vastu ja ta ei mäleta, et need oleksid olnud tema XXX vastu.

R. H. sõnade kohaselt ütles ta sillal seistes L. ja S. kohta, et nad on idioodid. Kontekst oli

selline, et ta sai pahaseks, et nad politsei asjadele üldse ei allu (pidas silmas korduvalt vihjeid

sellele, et helistab politseisse) ja lõpuks ütles „Helistan politseisse, idioodid.“ Kannatanu

mõtles sõnaga „idioodid“ enda arvates seda, et nad ei saanud aru, mis tagajärjed nende teol

on. R. H. kinnitas, et ta muutus emotsionaalseks. Samas kannatanu avaldas, et S. S. poolt

lõualuu löömise jutt oli enne seda kui ta süüdistatavaid idioodiks nimetas. Kui kannatanud

jõudsid silla lõpu poole, siis kui kannatanu oli selja pööranud, siis L. ja S. omavahel rääkisid

midagi peksa andmise kohta ja ta arvab, et see käis tema kohta, kuid ta ei näinud, kes mida

rääkis. Seejärel hakkasid L. ja S. kannatanutest maha jääma, jäid kaarsilla juurde. R. H. liikus

enda sõnul koos XXX natuke pargi poole, liiguti Circle K suunas. Samal ajal olid L. ja S. neli

meetrit eemal ja rääkisid omavahel. Kannatanule tundus esialgu, et nad lähevad ära, aga kuna

ta tahtis neil ikka silma peal hoida, et politseile võimalikult palju infot anda, siis jälgis neid. L.

ja S. päris kaugele ei jäänud, jäid parki kõndima. Mingi hetk tuli S. R. H. XXX juurde. See on

R. H. sõnul see hetk, mida XXX filmis. XXX proovis svastika asja filmi peale saada. S. tahtis

telefoni justkui ära võtta ja siis R. H. XXX pidi nagu taganema S.. Edasi tuligi see hetk, kus ta

oli natuke XXX eemal ja telefonis ning siis S. järsku tuli tema poole, ajas ennast hästi laiali,

silmad suureks, hakkas karjuma ja siis jooksis kannatanu poole, jäi korra seisma ja lükkas

kannatanut. R. H. arvates mängis S. sotsipaati või mingisugust. Seepeale hakkas kannatanu

päris kiiresti valgusfoori juurde minema. R. H. avaldas kohtus, et ta tõesti arvas, et nad

tahavad teda provotseerida, temaga kakelda või et tema kaklema hakkaks või midagi sellist.

R. H. sõnul lükkas S. teda, puudutas teda. Sel hetkel ta kartis, arvas, et see asi on väga kaugele

eskaleerunud ja see oleks võinud tema jaoks halvasti lõppeda ja kuna see oli tema jaoks liiga

hirmutav, siis ta kõndis sealt minema. S. ei järgnenud kannatanutele. L. oli samal ajal kuskil

eemal. Seoses haakristi kandmisega avaldas R. H., et tema arvamuse kohaselt on nii, et kui

isikud kannavad haakristi, siis nad on nagu kriminaalid, kes seadusest ei hooli, siis miks

peaksid sellised inimesed hoolima sellest, et peksa anda ei tohi ja hoolima selle tagajärgedest.

R. H. kinnitas, et ta esitas sündmuse kohta süüteotute.

5.Kannatanu R. H. ütluste kohaselt oli ta 11.03.2024 koos XXX liikumas ühiselamu poole kui

kohtas Hesburgeri juures natse. XXX oli jõudnut ette, liikunud juba sillale, kuid tema oli

valgusfoori taga. Kõndides foori juurde nägi ta endast paremal kahte noormeest, kellel olid

svastika märgid peal. Kuna ta ei olnud varem näinud sellist asja, see tuli talle üllatusena, siis

ta küsis nende käest irooniliselt, kuid rahuliku tooniga, et „Ah, kas tulite nüüd siin isamaad

4 (14)

kaitsma?“ ja noormehed nagu naersid selle peale. Kannatanu täpselt ei mäleta, mida veel

räägiti, kuid süüdistatavad justkui ütlesid, et tahavad välistudengitele (rääkis ka neegritest)

peksa anda. Kannatanu sõnade kohaselt tegi ta sellest järelduse, et kas noormehed tahavad

sinna Narva mnt hoonete juurde minna. R. H. arvates võtsid noormehed seda nagu

soovitusena ja ütlesid, et see on jumala hea mõte. Kuigi kannatanu soovis edasi liikuda, siis K.

L. tahtis temaga juttu jätkata ja siis ta küsis, et kas ta peaks enda naisele šokolaadi või lille

kinkima. See tundus kannatanule kummaline küsimus ja ta tahtis sellest olukorrast ära saada

ja vastas, et kinkigu šokolaadi. Seejärel sai ta XXX kokku ja XXX nägi ka seda käemärki ja

ütles, et helistab politseisse. Siis hakkas R. H. sõnul sõimlemine pihta ja tumeda peaga

kapuutsiga noormees lubas XXX peksa anda. Teine noormees oli telefonis. Seejärel läksid

nad XXX Kaarsillale ja noormehed käisid nende järel tagapool ja neil olid alkoholipudelid

käes. R. H. sõnade kohaselt teda sel hetkel keegi ei ähvardanud. Heleda peaga noormees oli

kuni silla keskpaigani natuke passiivsem. Kapuutsiga rääkis natuke rohkem ja siis oli see koht

kus S. hakkas lõualuu juttu rääkima. See oli silla keskel. Ütles, et kui XXX helistab politseisse

või pöördub kuskile kohtusse, siis ta lööb tal lõualuu sisse. See oli öeldud otse XXX ja ei

käinud R. H. arvates tema kohta ja ta võtnud seda enda kohta tõsiselt. Samas rääkis

kannatanu, et seepeale tuli tal põgenemise refleks, tahtis sellest olukorras kohe ära saada ja

tõmbas XXX ka, et lähme ära siit. R. H. ütluste kohaselt arutasid silla lõpus olles L. ja S.

omavahel, et võiks minna ja anda neile (R. ja R. H.) peksa. R. H. vastas prokurörile, et talle

tundub, et sel momendil võttis ta asja tõsiselt. Silla juurest hakkasid nad XXX liikuma mööda

teed Coop’i poole ja L. ning S. jäid neist tahapoole. R. H. sõnade kohaselt hakkas ta XXX

Häirekeskusesse helistama siis kui oldi sillalt tulles kuju juures või kuskil sealkandis. Kõne

ajal oli ta XXX kõrval. Seejärel liikusid koos XXX Circle K poole, kus kannatanu kohtas ühte

võõrast ja küsis temalt ka, et kas ta nägi natsi märke, kuid viimane vastas eitavalt. Seepeale

tuli tal mõte L. ja S. filmida, sest see oleks parim asitõend. Tegi videokaamera lahti. Kui ta oli

pinkide juures, siis hakkas S. tema poole tulema ja kannatanu arvates vist küsis, et „Mis

toimub?“ R. H. sõnul vastas ta, et tema XXX ei kannata neid natse väga ja see oli see koht,

kus ta sai jäädvustada S. näo ja natsi sümboolika ja see hetk, kus S. tahtis temalt telefoni

haarata. Sel hetkel hakkas ta hirmu tundma, arvas, et kui püüdis telefoni haarata, siis miks ta

ei võiks talle füüsiliselt, vägivaldselt kallale tulla. R. H. rääkis, et seepeale tõmbus ta tagasi,

kuid S. vaatas K. poole ja ütles, et anname neile peksa ning hakkas R. XXX poole jooksma.

Võttis end hästi laiaks ja tegi sotsiopaadi naeru ka samal ajal. Seepeale kannatanu enda sõnul

kangestus, läks natuke paanikasse ja arvas, et S. läheb XXX füüsiliselt kallale. Tegelikult

toimus vaid lükkamine ja rohkem kallale ei tuldud. Kannatanu ütluste kohaselt tuli XXX tema

juurde ja koos hakati liikuma Coop’i ja valgusfooride poole. S. ja K. jäid parki ja kaasa ei

tulnud. R. H. kinnitas, et silla keskel ütles XXX noormeestele emotsionaalselt ülesköetuna

agressiivsemalt väljendudes kas „debiilikud“ või „idioodid“. XXX põhisõnum oli selles, et L.

ja S. eemaldaksid need märgid. XXX võttis nende käitumist nagu viha õhutamisena, avaliku

korra rikkumisena, mida ta pidas ebaseaduslikuks ja ta tahtis sellest vastavatele

institutsioonidele teada anda. R. H. avaldas ka seda, et tema oli kogu sündmuse ajal

normaalses meeleolus, kuid tema XXX oli ilmselgelt ärritunud ja hirmul. L. ja S. olid nendega

kohtudes suhteliselt lõbusas meeleolus. R. H. selgitas ka seda, et tema XXX lubas politsei

kutsuda nii siis kui oldi Hesburgeri juures kui ka siis kui oldi silla keskel ja ütles seda

arvatavasti S. ka siis kui oldi juba silla lõpus. Ütlemiste eesmärk oli see, et nad võtaksid

natsimärgid ära. XXX ütles konkreetselt, et kui ei võta, siis ta helistab politseisse. R. H.

avaldas, et käepaelad talle mõju ei avaldanud. Kinnitas ka seda, et süüdistatavtel olid

alkoholipudelid käes, S. S. oli käes üks alkoholipudel ja üks Coca-Cola pudel.

6.Süüdistatava K. L. ütluste kohaselt kohtus ta 11.03.2024 kella seitsme ajal õhtul R. ja R. H.

Raekoja platsi ülekäigu juures, mis läheb jalakäijate silla peale. Tema algne plaan oli koju

5 (14)

minna XXX, aga kui XXX pahaseks sai, siis otsustas minna hoopis tema juurde XXX

tänavale. Üle silla minemine oli möödapääsmatu. Ta oli lõbusas meeleolus, hommikust saati

oli alkoholi tarbinud. Esmalt nägi ta R., rääkis temaga juttu. R. alustas alguses juttu, küsis

nende samade käepaelte kohta. Küsis isamaa kaitsmise kohta või midagi sihukest. See tundus

süüdistatavale väga naljaka lausena. K. L. selgitas, et R. rääkis sellest, et mis viimane oma

XXX viima peaks, kuna XXX oli tema peale pahane. Siis läksid üle ülekäigu raja. R. ei

olnudki vestlust. R. hakkas midagi nende paelte kohta karjuma. Süüdistatava sõnade kohaselt

hakkas ta selle peale naerma, mingit ähvardamist, mis süüdistuses kirjas on, tema poolt ei

olnud. K. L. rääkis kohtus, et ta oli täiesti veendunud, et Eestis ei ole svastika veel

keelustatud. Ta oli kursis, et see keelustatakse siis, kui võetakse vastu vihakõne seadus.

Sümboolika on süüdistatava sõnade kohaselt keelustatud ainult sellisel juhul, kui seda

kantakse või eksponeeritakse sõda õigustaval viisil. K. L. arvas, et nende natsisümboolika

võis mõjuda R. ähvardavalt. Sümboolika kandmine tundus süüdistatavale sel hetkel naljaks.

See tundus nii debiilne, et see tundus naljakas. Tagantjärele vaadates ei olnud süüdistatava

sõnul selline käitumine arukas. Ta oli leidnud oma tagi, mida ta polnud vist kaks aastat

kandnud, taskust kaks käepaele ja arvas, et nende kandmine võiks olla naljakas. Ta pakkus

käepaela ka S.. S. ütles talle, et ei ole mõtet, sellest tuleb jama. K. L. sõnade kohaselt pani ta

lõpuks käepaela ise S. käe peale kui jõuti Tartusse. K. L. rääkis kohtus ka sellest, et ta oli

terve päev S. linnas ja mitte keegi probleemi käepaelte osas ei näinud. K. L. ei mäleta, et silla

peal oleks üldse midagi olnud. Küll aga selgitas ta kohtus, et videost oli näha, et midagi nad

ikka rääkisid silla peal ka. K. L. sõnade kohaselt pillas ta siis kui sillast oli üle mindud

liitrise Jim Beami pudeli maha. Siis tegi S. nalja, et äkki peaks talle peksa andma, mille peale

hakkas süüdistatav naerma. Tema arvates ütles S. seda lõõpimisena. H. oleksid võinud pudeli

kukkumist kuulda. Sillal tuli neile vastu teisi inimesi, kuid keegi midagi ei öelnud. K. L.

järeldas, et ju ei tundnud isikud end häirituna Pargis H. jalutasid alguses neist eemale

vasakule Emajõe äärt pidi ja siis pärast ilmusid nad kuidagi nende juurde tagasi. Tema koos S.

läksid risti otse läbi pargi. Pargis tuleb üks teine tee risti sellega, mida mööda tema koos S.

liikus ja seal nad kohtusid H.. See oli seal, kus R. filmis oma telefoniga. Seda, et ta filmis,

süüdistatav enda sõnul kohapeal ei teadnud, S. ütles talle hiljem. S. korraks jooksis või

sammus nagu naljakalt, tal olid jalad ja käed laiali õhus. Süüdistuses kirjeldatud R. tõukamist

S. ei näinud. K. L. rääkis ka sellest, et S. oli käes üks 2 l pudel Coca-Cola’t ja Garage, hoidis

neid ühe käega üle kõhu. Tema käes oli viski ja taskus üks Garage. K. L. sõnade kohaselt

läksid nad S. Kivi Konsumisse, et uus viski osta ja seal juba tuli patrull. Politsei võttis neilt

käepaelad endaga kaasa. K. L. tunnistas ka seda, et päris kõike ei pruugi ta selle õhtu kohta

mäletada.

7. Süüdistatava S. S. ütluste kohaselt läks ta koos K. 11.03.2025 kella nelja paiku linna peale.

Jõid õlut Iiri Pubis. Hiljem ostsid Jim Beami SuperAlkost ja hakkasid minema üle Kaarsilla,

siht oli Raadi surnuaia poole. S. S. kinnitas, et ta ei pööranud tähelepanu sellele, kes läks ees,

kes taga, sest ta rääkis telefoniga põhimõtteliselt terve sillal kõndimise aja. Ta oli kõnet

alustanud juba tükk aega enne foorini jõudmist. S. S. pani tähele, et K. räägib mingi tüübiga

juttu, arvas, et on K. tuttav. Kuulis vestlusest vaid mõne märksõna, kuid vestluse sisusse ei

süüvinud. Kinnitas kohtus, et jutust käis läbi sõna „politsei“. Vestlus toimus tema arvates

pigem silla esimese poole peal. S. S. ütluste kohaselt temal silla peal olles kannatanutega

mingisugust kontakti, sõnavahetust või ülemist ei olnud. Seda, et on toimumas midagi

imelikku, taipas ta siis kui K. silla otsas pillas Jim Beami maha. Kannatanute ja K. vahelise

vestluse sisust silla peal S. S. ei tea midagi. Tema poole kannatanud ei pöördunud. Peale K.

poolt viski maha pillamist ta natuke sõimas K. ja siis jäid sinna veidikeseks seisma, et teha

plaani, mida edasi teha. Otsustati uus pudel osta. H. läksid süüdistatava sõnade kohaselt pargis

mööda vasakpoolset rada, mis läheb jõega paralleelselt, aga mingi hetk liikusid nad

6 (14)

diagonaalis süüdistatavatega kaasa. S. S. arvates H. jälitasid neid, mis tundus talle imelik. S.

S. kirjeldas nende liikumist: tema koos K. L. kõndis mööda teed, mis läheb diagonaalselt

Circle K juurde, aga H. liikusid murul, et neile paralleelselt järgi tulla. Sel ajal tuli

süüdistatava sõnul üks härradest selle telefoniga ja pööras selle talle sisuliselt näkku, mille

peale ta käega rühmas ja siis tema arvates üritas see isik rühmata omakorda ära tema käesidet.

See filmimine tundus süüdistatavale provotseerimisena. Seejärel hakkasid nad K. diagonaalset

teed pidi edasi minema. Nendevaheline distants jäi esialgu samaks, see oli mitte vähem kui 20

m. Süüdistatav avaldas, et ta tegi lolli nägu, so Leopoldi, sest ei ole normaalne kui keegi nii

jälitab neid. See tundus talle vaimukas. Kui ta seda lolli nägu tegi, siis tema liikus muru

peale, kuid K. jäi tee peale. Samal ajal ta kindlasti naeris. Peale seda läksid nad K. üle tee

poodi. S. S. ütluste kohaselt oli näha, et H. jälitasid neid edasi, aga nad läksid poodi ja siis tuli

politsei. S. S. sõnul sai ta aru, et filmijale jäid ette käesidemed. S. S. ütluste kohaselt

suhtlemise initsiatiiv ei olnud vähemalt silla peal ja silla otsa peal nende poolne. S. S. kinnitas

kohtus, et oli sel päeval purjus, kuid mitte kriitiliselt, sest kognitiivsed võimed olid tal olemas.

Ta mäletab selle päeva kõiki sündmusi, ka käepaelte panekut. See ei olnud neil mingi

poliitiline avaldus. Süüdistatava ütluste kohaselt olevat R. H. nimetanud neid debiilikuteks,

kuid kuna ta rääkis sel ajal telefoniga, siis tema ise seda ei kuulnud. S. S. eitab, et ta oleks

lubanud kellegi lõualuu puruks lüüa. Ka peksa pole ta lubanud kannatanutele anda. S. S. sõnul

sai sellest päevas õppetunni just haakristide osas ja kahetseb, et ta sellist lollust tegi.

8. R. H. süüteo teade (lk 31-33) tõendab asjaolu, et 11.03.2024 toimus sündmus, mille tõttu

kannatanu pidas vajalikuks helistada Häirekeskusesse (teates nimetatud, et politseisse).

Kuivõrd R. H. on sündmuse kohta andnud omapoolsed ütlused ristküsitluse käigus, siis saab

kuriteo teates kajastatu alusel väita, et tema ütlused on kooskõlas kuriteo teates avaldatuga.

Samas ei saa kohus jätta märkimata, et teates on R. H. avaldanud, et svastika sümbolite tõttu

ähvardas ta süüdistatavaid, et pöördub politseisse. Samuti on kirjas, et süüdistatavad hakkasid

teda jälitama. R. H. on teateas avaldanud, et samal päeval hiljem nägi ta ühiselamu aknast

Roosi tänaval liikumas kolme meest, kes karjusid. R. H. avaldab teates arvamust, et ilmselt

olid need samad mehed, s.o siis K. L. ja S. S. Teates on selline lause:“ Kuna Narva mnt 27 on

palju välismaalasi, kellest suur osa on mustanahalised ja nemad kandsid haakristi, siis

hakkasin arvama, et nad tulid siia juurde viha õhutama.“ Selline järeldus on kohtu arvamuse

kohaselt oletuslik ja ei toetu mitte faktidele, vaid R. H. enda arvamusele ja see iseloomustab

m. h ka seda, et tema järeldused põhinevad märkimisväärses ulatuses tema emotsioonidele ja

tema enda poolt loodud seostel.

Politsei menetlussüsteemi juhtumi registreerimislehe väljatrükk (lk 15–16) kajastab seda, et

11.03.2024 kell 19:42 on registreeritud juhtum seoses sündmusega, mis seisnes teataja

ähvardamises K. L. ja S. S. poolt (esialgse info kohaselt kirjeldatud kui joobes isikud).

Politseiametnik on teatesse kirja pannud nii selle, et kaks meesterahvast on lubanud teatajale

peksa anda kui ka selle, et isikute žest kanda natsisümboolikat avalikus ruumis häiris

kolmandaid isikuid.

9.Kohtule on esitatud asitõendi vaatlusprotokoll, mis on koostatud 10.04.2024 Häirekeskusele

11.03.2024 kell 19:40:18 R. H. poolt tehtud kõne salvestisest (koos salvestisega DVD-R

plaadil; lk 18–19, pakend 11.03.2024 Tartu). Sellelt on kuulda, et R. H. annab teada

Häirekeskuse töötajale, et svastika märke kandvad isikud on Coop’i / Konsumi poe juures

pargis, s.o poe ja silla vahel. R. H. avaldab, et isikud jälitavad teda. R. H. sõnul ootavad isikud

pargis ja need isikud on talle korduvalt öelnud, et annavad talle peksa. Samuti räägib R. H.

midagi sellest, et need isikud käivad teistele inimestele midagi ütlemas. Häirekeskuse ametnik

kinnitab, et saadud info on edastatud politseile. Kui kõne on kestnud 4 minutit 12 sekundit,

7 (14)

siis avaldab R. H., et isikud juba tulevad. Helisalvestiselt kostub imelikku häält ja kostab

ilmselt R. H. küsimus “Mis sul viga on?“ R. H. ütleb Häirekeskuse töötajale, et „Tulevad

meile kallale!“, samas avaldab R. H. selgelt väljendudes oma isikukoodi. Häirekeskuse

töötaja küsib, kas isikud ohustavad avaldajat ja viimane väidab, et need isikud on pargis

eemal, kuid lisab, et üks tüüp juba lükkas teda ja avaldab arvamust, et need isikud võivad

ohustada teisi.

10.Kohtule on tõendina esitatud Tartu linna kaamera videosalvestise vaatlusprotokoll koos

salvestisega DVD-R plaadil (lk 20-24, pakend 10.04.2024 Tartu). Videofailil nimega

„11.03.2024 19_37_14 (UTC+02_00)“ kajastab vaadet Kaarsilla Raekoja Platsi poolsele

osale. Näha on, et Kaarsilla trepist kõnnib üles ning läheb Kaarsilla peale heleda jaki ja

tumedate pükstega isik (R. H.), kõnnib Kaarsilla peale ja jääb sinna seisma. Seejärel on näha,

et Kaarsilla peale tulevad kolm tumedates riietes isikut, üks neist eespool (00:40). Viimasel

isikul (S. S.) on jalas musta värvi pealt valgega ja valgete taldadega jalanõud ning jope vasaku

käe varrukal on näha hele kujutis. Järgnevalt on näha, et heleda jakiga isik tuleb tumedates

riietes olevate kolme isiku juurde, samas isik, kelle jalanõudel on valged tallad on pisut eemal

ja räägib telefoniga (00:48). Heleda jopega isik (R. H.) osutab käega või puudutab K. L. kätt/

varrukat (01:03), samal ajal möödub neist teisel sillapoolel inimene lapsevankriga. Seejärel

liigutakse silda pidi edasi, kuid mõne hetke pärast pöörab R. H. end K. L. ja S. S. poole

(01:11). Neli isikut ületavad silda ja kaks isikut, kellel mõlemal on jope vasaku käe varrukal

näha hele kujutis, on pisut tagapool. Liigutakse rahulikult, on aru saada, et R. H. räägib

midagi. Kui video on kestnud 1 minuti ja 32 sekundit, on näha, et S. S. on ikka teistes maas ja

räägib telefoniga. Vaadeldud isikud kõnnivad aeglaselt ja samal sillapoolel tulevad neile vastu

võõrad isikud. Seejärel on näha, et R. H. pöördub taas süüdistatavate poole (01:50). Samas

kõik neli isikut jätkavad silla ületamist, kuid ühel hetkel on kõik neli ninapidi koos (01:53) ja

nende kõrval on näha võõraid isikuid. Peale seisakut jätkatakse teekonda ja taas on näha, et S.

S. jääb teistest maha. Taaskord pöördub R. H. süüdistatavate poole ja ka S. S. läheneb

seltskonnale (02:09). Seejärel on jälle kõik neli isikut koos ning S. S. jääb jälle maha (02:13).

Umbes 14 sekundi pärast on näha, et kõik neli isikut on taas koos Kaarsilla Ülejõe pargi

poolses otsas.

11. Kannatanu R. H. mobiiltelefoniga filmitud videosalvestise vaatlusprotokoll koos

salvestisega DVD-R plaadil (lk 26–30, pakend 11.03.2024 Tartu) tõendab kohtu arvamuse

kohaselt vaid seda, et R. H., kes filmis telefoniga, selgitab S. S., et tema XXX, s.o R. H. ei

talu natse, ja et R. helistas just politseisse. Näha on ka seda, et S. S. teeb käega liigutuse

filmija poole. Samuti on näha, et S. S. vasaku käe varrukal on punast värvi käeside, millel on

valge ringikujulise põhja peal musta värvi haakrist. Telefoni haaramist, nii nagu see on

süüdistuses kirjas, kohus ei tuvastanud.

12. Patrullpolitseinike vormikaamera salvestiste vaatlusprotokoll koos salvestisega DVD-R

plaadil (lk 35–43, pakend 11.03.2024 Tartu) on kohtu arvamuse kohaselt KrMS § 63 lg 1

kohane tõend, kuid selle tõendi alusel loeb kohus tõendatuks vaid mõned faktilised asjaolud,

mis iseloomustavad süüdistatavaid ja nende hoiakuid. Salvestis kinnitab asjaolu, et K. L. ja S.

S. peeti politsei poolt Konsumi poes kinni ja mõlemal olid haakristiga punased käepaelad (S.

S. oli selle oma põuetaskusse peitnud). Samuti on salvestiselt näha ja aru saada, et L. ja S. olid

kinnipidamise hetkel joobes, kuid olid rahumeelsed. Süüdistatavad mõlemad eitasid

kannatanute ähvardamist, kuid see kõik on räägitud olukorras, kus neile pole selgitatud seda,

et nad ei pea andma ennast süüstavaid ütlusi. Seega isikute ütlusi, mis kajastuvad

vormikaamera salvestisel kohus tõendina ei arvesta.

8 (14)

13. Vallasasja hoiule võtmise 11.03.2024 protokollid käepaelte äravõtmise kohta

süüdistatavatelt (lk 46-48) tõendavad asjaolu, et süüdistatavad kandsid kuriteo toimepanemise

ajal punast käepaela, mille keskel on valge ring ja mille peal must haakrist ning politsei võttis

need süüdistatavatelt ära hoiule.

14. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas eespool uuritud tõendid kinnitavad süüdistuses

kajastatud etteheiteid süüdistatavatele.

15. Süüdistuse kohaselt heidetakse K. L. ette seda, et ta R. H. ütlemise peale, et viimane

helistab politseisse kui S. S. ja K. L. ei eemalda käepaela (punast värvi käepaela, millel oli

kujutatud valget värvi ring ja selle keskel musta värvi haakrist), ähvardas R. H. korduvalt

sõnadega: „Ma annan sulle peksa.“

16. Kannatanu R. H. avaldas kohtus, et peale seda kui ta oli K. L. öelnud, et „ mida te

kannate, ma helistan politseisse“, tuli K. L. poolt mingisugune ähvardus. R. H. sõnul ütles

kapuutsiga poiss (K. L.) talle midagi, mille kohta tema omakorda ütles, et kaebab kohutusse

kui seda teeb. Täpseid sõnu kannatanu kohtus ei mäletanud, kuid K. L. poolt öeldu sisu oli

tema arvates selles, et K. L. tahtis talle peksa anda. R. H. kinnitas kohtus, et XXX rääkis

politseisse helistamisest ja K. L. lubas selle peale XXX peksa anda. K. L. eitab peksa andmise

juttu. S. S. on avaldanud, et tema rääkis sel hetkel telefoniga ja oli pisut eemal ning

kannatanute ja K. vahelise vestluse sisust silla peal ei tea midagi.

17. Eeltoodust püstitub küsimus ütluste usaldusväärsuse kohta. R. ja R. H. ütlused on ilmses

vastuolus K. L. ütlustega. Kohus on seisukohal, et K. L. on siinkohal andnud ennast

õigustavaid ütlusi, mis pole tõesed. Kohtul puudub igasugune alus arvamuseks, et kannatanud

siinkohal valetavad. R. H. on lisaks kohtus antud ütlustele avaldanud seda, et talle lubati

peksa anda ka Häirekeskuse ametnikule ja ka tema poolt 12.03.2024 koostatud süüteoteates.

Seega on ta nii vahetult sündmuse käigus rääkinud peksmisega ähvardamisest kui ka päev

hiljem seda avaldanud. Kohus on veendumusel, et K. L. väljendas end nii nagu süüdistuses on

kirjas ja nagu kannatanud on kohtus rääkinud.

18. Selle sündmuse episoodi osas leiab kohus, et ka S. S. ütlused on usaldusväärsed, sest

Tartu linna valvekaamera videosalvestiselt on näha, et asudes Kaarsilla Raekoja poolses otsas

ja olles ka silla keskpaigas, rääkis S. S. telefoniga ja oli H. ja K. L. pisut eemal. On täiesti

usutav, et ta ei kuulnud K. L. ja kannatanute vahelise vestluse kogu sisu, vaid kuulis üksikuid

sõnu.

19. S. S. on ette heidetud süüdistuses seda, et ta ei eemaldanud kannatanu sõnade peale

käepaela, vaid hetkel, kui kannatanu R. H. ja tema XXX R. H. hakkasid üle Kaarsilla Ülejõe

pargi suunas liikuma, ütles R. H.: „Ei helista sa kuhugi, kui sul lõualuud puruks on löödud“

ning järgnes koos K. L. vahetult kannatanutele.

20. Selle sündmuse osas on R. H. avaldanud, et blondide juustega S. ütles, et kannatanu ei saa

kuhugi helistada kui ta kannatanu lõualuu puruks lööb. R. H. rääkis kohtus, et silla keskel

hakkas S. lõualuu juttu rääkima. Ütles, et kui XXX helistab politseisse või pöördub kuskile

kohtusse, siis ta lööb tal lõualuu sisse. See oli öeldud otse XXX ja ei käinud R. H. arvates

tema kohta ja ta ei võtnud seda enda kohta tõsiselt. K. L. ja S. S. on avaldanud, et S. S. pole

sillal olles midagi sellist öelnud.

9 (14)

21. Kohtu arvamuse kohaselt on ka selles süüdistuse lõigus usaldusväärsed kannatanute

ütlused. Kohus ei näe mingit põhjust, miks kannatanud oleksid pidanud välja mõtlema sellise

ähvarduse, just sellises sõnastuses nagu süüdistus kajastab. Küll aga on nii S. S. kui ka K. L.

põhjust anda ennast õigustavaid ütlusi, et vältida kriminaalkorras süüdimõistmist.

22. Süüdistuses on kirjas etteheitena S. S. ka see, et siis kui R. H. oli Ülejõe pargis S. S. oma

telefoniga filminud, läks S. S. R. H. juurde ja üritas temalt telefoni haarata. Seejärel ütles S. S.

kõva häälega K. L.: „Lähme anname peksa neile!“ ning jooksis käed laiali R. H. suunas ja

tõukas teda mõlema käega tugevasti õla pihta.

23. R. H. ütluste kohaselt tuli tal mõte L. ja S. filmida, sest see oleks parim asitõend. Mingil

hetkel hakkas S. tema poole tulema ja kannatanu arvates vist küsis, et „Mis toimub?“ R. H.

sõnul vastas ta, et tema XXX ei kannata neid natse väga ja see oli see koht, kus ta sai

jäädvustada S. näo ja natsi sümboolika ja kus S. tahtis temalt telefoni haarata. Sel hetkel

hakkas ta hirmu tundma, arvas, et kui püüdis telefoni haarata, siis miks ta ei võiks talle

füüsiliselt, vägivaldselt kallale tulla. R. H. rääkis, et seepeale tõmbus ta tagasi, kuid S. vaatas

K. poole ja ütles, et anname neile peksa ning hakkas R. XXX poole jooksma.

24. R. H. sõnul tuli mingil hetkel S. tema XXX juurde. See on see hetk, mida XXX filmis.

XXX proovis svastika asja filmi peale saada. S. tahtis telefoni justkui ära võtta ja siis R. H.

XXX pidi nagu taganema S.. Edasi tuligi see hetk, kus kannatanu oli natuke XXX eemal

telefonis ja siis S. järsku tuli tema poole, ajas ennast hästi laiali, silmad suureks, hakkas

karjuma ja siis jooksis kannatanu poole, jäi korra seisma ja lükkas kannatanut, mille peale

hakkas viimane päris kiiresti valgusfoori juurde minema.

25. K. L. kinnitab seda, et sai R. filmimisest teada hiljem S. käest. Ta nägi seda, et S. korraks

jooksis või sammus nagu naljakalt, tal olid jalad ja käed laiali õhus. Süüdistuses kirjeldatud R.

tõukamist S. poolt K. L. ei näinud.

S. S. ütluste kohaselt tuli üks härradest telefoniga ja pööras selle talle sisuliselt näkku, mille

peale ta käega rühmas ja siis tema arvates üritas see isik rühmata omakorda ära tema sidet.

See filmimine tundus süüdistatavale provotseerimisena. Seejärel hakkasid nad K.

diagonaalselt teed edasi minema. Nendevaheline distants jäi esialgu samaks, see oli mitte

vähem kui 20 m. Süüdistatav avaldas, et ta tegi lolli nägu, so Leopoldi sest tema arvates ei ole

normaalne kui keegi nii jälitab neid. See Leopoldi tegemine tundus talle vaimukas. Kui ta

seda lolli nägu tegi, siis liikus muru peale, kuid K. jäi tee peale.

26. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud fakt, et R. H. filmis telefoniga S. S. Filmimise

eesmärgiks oli nö asitõendi saamine, s.o filmida oli vaja haakristiga käesidet S. S. käel.

Asjaolu, et S. S. tahtis R. H. telefoni haarata, on kohtu arvamuse kohaselt R. ja R. H. oletus,

mitte tõendamist leidnud fakt. Kohtu arvamuse kohaselt on sama usutavad S. S. ütlused selle

kohta, et kuna teda häiris, et talle telefon näkku suunati, siis selle takistamiseks ta rähmas

käega telefoni suunas, et R. H. tegevust takistada.

27. Süüdistuses on kirjas, et S. S. ja K. L. eelpoolkirjeldatud tegusid nähes ning ähvardusi

kuuldes tundsid R. H. ja R. H. reaalset ohtu oma tervisele. Kannatanutel oli alust karta

vägivalla tarvitamise ähvarduse täideviimist mõlema süüdistatava poolt, sest S. S. ja K. L.

kandsid ähvardamise ajal natsistliku ideoloogia sümboolikat – punasel taustal valge ring ning

selle keskel must haakrist, mis on vägivaldse paremäärmusliku ideoloogia sümbol. Lisaks

eelnevale tundsid kannatanud end süüdistatavate poolt reaalselt ohustatuna, kuna S. S. ja K.

10 (14)

L., olles agressiivselt meelestatud, järgnesid vahetult kannatanutele nende liikumissuunal üle

Kaarsilla liikudes.

28. Kohus on seisukohal, et uuritud tõendite alusel saab tõesti väita, et S. S. ja K. L. järgnesid

kannatanutele, kuid mitte seda, et see järgnemine oleks võrdsustatav jälitamisena, mida oleks

võimalik seostada võimaliku kannatanute ohustamisena. Kohus leiab, et kuna nii kannatanutel

kui ka süüdistatavatel oli vajalik nii ühiselamusse kui ka koju/sõbranna juurde jõudmiseks

ületada Kaarsild, siis ei saa käesolevas kriminaalasjas rääkida sellest, et sillal oleks keegi

kellelegi teadlikult ja eesmärgipäraselt järgnenud.

29. Küll aga leiab kohus, et Ülejõe pargis jälitasid kannatanud süüdistatavaid, kuid kohus

peatub sellel käesoleva otsuse hilisemas punktis.

30. Süüdistuse kohaselt olid S. S. ja K. L. agressiivselt meelestatud. Tõendamist on leidnud, et

süüdistatavad lubasid R. H. peksa anda ja S. S. lubas kannatanu lõualuu puruks lüüa, kuid

välist agressiivset käitumist kohus tõendeid uurides ei tuvastanud. Süüdistatavad on ise

avaldanud, et kuna nad olid juba hommikust peale alkoholi pruukinud, siis olid nad lõbusas

meeleolus. Seda kinnitab ka R. H. ja K. L. vestlus valgusfoori juures. R. H. alustas ise K. L.

vestlust ja on ilmne, et vähemalt sel hetkel polnud K. L. agressiivne. S. S. oli enamuse silla

ületamise ajast hõivatud telefoniga vestlemisega. Tõendamist on leidnud fakt, et R. H., nähes

haakristidega käepaelu, ärritus sellest ja nagu avaldas K. L., hakkas selle peale karjuma. R. H.

ütluste kohaselt ütles silla keskel R. süüdistatavatele emotsionaalselt ülesköetuna

agressiivsemalt väljendudes kas „debiilikud“ või „idioodid“. Tartu linna videokaamera

salvestiselt on näha, et isik, kes korduvalt silda ületades pöörab end nii oma XXX kui ka

süüdistatavate poole, on just R. H. Kohus ei tuvastanud ühelgi hetkel, et tagapool kõndinud

süüdistatavad oleksid väliselt käitunud agressiivselt.

31. Kui süüdistatavad oleksid olnud sellisel moel agressiivsed, et selle tõttu oleksid

kannatanud tundnud end ohustatuna, siis kuidas on seletatav, et Ülejõe pargis pidasid

kannatanud võimalikuks jälitada süüdistatavaid ja telefoniga lähedalt filmida S. S. ning tema

käepaela. R. H. räägib selle video tegemise ajal S. S. rahulikult ja mingit hirmu viimase ees ei

tunne. Kohus järeldab kannatanute endi tegutsemise põhjal, et nad ei tundnud end reaalselt

ohustatutena.

32. Lubada kellelegi peksa anda ja lõualuu puruks lüüa on oma sisult ilmselgelt ähvardava

iseloomuga ütlused, kuid ka selliseid lauseid on võimalik öelda mitmel erineval viisil:

ebaõnnestunud naljana, agressiivse ähvardusena, ka täiesti neutraalselt, samas ka lihtsalt

praalivalt. Kuidas käesolevas kriminaalasjas need ähvardavad laused öeldud on, seda pole

ristküsitluse käigus kannatanutelt küsitud ja kohtul puuduvad tõendid selleks, et seda täpselt

tuvastada.

33. Seega püstitub küsimus sellest, kas R. H. ja R. H. tundsid reaalset ohtu oma tervisele. Kui

see nii oli, siis miks oli kannatanutel vaja Ülejõe pargis süüdistatavaid, kes olid liikumas

hoopis teist teed pidi, jälitada. Kui isik tunneb kellegi tegude tõttu reaalset ohtu endale, siis

oleks loogiline, et ta ei hakka ise end panema ohtlikku olukorda, vaid pigem väldib seda.

Asjaolu, et H. Ülejõe pargis ise otsisid kontakti süüdistatavatega, on seletatav sellega, et

nende jaoks oli selle sündmuse käigus kõige olulisem saada n.ö asitõend selle kohta, et

süüdistatavtel olid svastika sümbolitega käepaelad. Seega kohtu arvamuse kohaselt ei tundnud

nad korduvatest ütlemistest peksa andmise kohta end reaalselt ohustatuna.

11 (14)

34. Kas kannatanutel oli alust karta vägivalla tarvitamise ähvarduse täideviimist mõlema

süüdistatava poolt? Kannatanud on selgitanud, et nad pidasid vägivalla tarvitamist reaalseks

seetõttu, et süüdistatavad kandsid haakristidega käepaelu ja musta riietust. R. H. rääkis sellest,

et kui isikud ei ole seadusekuulekad selliste käepaelte kandmise osas, siis võis ta oletada, et

nad pole seadusekuulekad ka füüsilise vägivalla osas. Kohus on taas veendumusel et sellised

järeldused tulenevad R. H. enda seostest ja hinnangutest, so need hinnangud iseloomustavad

tema enda arusaamist olukorrast. R. H. seostas mustade riiete kandmist samuti viitega

võimalikule vägivallale, mis kohtu arvamuse kohaselt iseloomustab vaid kannatanu isiklikke

arusaamu, mitte enamuse inimeste arusaama.

35. Tartu linnakaamera salvestiselt on näha, et õige mitmed isikud möödusid süüdistatavatest,

kuid möödujad ei olnud svastika kandmisest häiritud. On ilmne, et svastika kandmine

käesoleval ajahetkel pole mingil moel Eestis tolereeritav, kuid puudub alus väiteks, et iga

kõrvalseisja jaoks seonduks see koheselt vägivallaga. Käesoleval juhul on küll teada, et ka

Tartu botaanikaaia juures häiris see inimesi ja nad informeerisid sellest politseid, kuid

ülejäänud Tartus sel päeval K. L. ja S. S. kokku puutunud isikuid see ei häirinud, rääkimata

sellest, et nad oleksid tundnud end ohustatuna.

36. Kohus peab siinkohal märkima ka seda, et kui R. H. oleks rahulikult ühel korral andnud

teada, et teda haakristidega käepaelte kandmine häirib, siis ilmselt poleks sellele järgnenud

sündmuste jada, mida on süüdistuses kirjeldatud. R. H. oli õigus olla häiritud ja õigus

pöörduda politsei poole. Kohus on arvamusel, et tema enda käitumine ja suhtlemine

süüdistatavatega põhjustas just sellise reaalse tulemuse, mis kajastub süüdistusaktis. Ta

nõudis korduvalt, et süüdistatavad käepaelad eemaldaksid ja kui nad seda ei teinud, siis R. H.

muutus ka ise agressiivseks (vt R. H. ütlused) ja nimetas süüdistatavaid kas idiootideks või

debiilikuteks.

37. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab ähvardus olema tõsiseltvõetav, mida tuleb omakorda

hinnata selle läbi, kas ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

38. Riigikohus on 06.02.2020. a otsuse nr 1-19-1849 punktis 24 asunud seisukohale, et

asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab

olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema

isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste

realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse

tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi

öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma

välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne

ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed

tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast

muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka

objektiivses kõrvalseisjas. (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab

vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida

üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud

ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. .

39. Ka käesolevas kriminaalasjas on püstitunud küsimus K. L. ja S. S. ähvarduste veenvusest

objektiivse kõrvalseisja vaatepunktist. Kohus on seisukohal, et käesolevas otsuses eelnevalt

kohtu poolt välja toodud asjaolud annavad aluse väiteks, et objektiivse kõrvalseisja

12 (14)

vaatepunktist võinuks olla sõnaline ähvardus veenev, siis hirmu tundmine objektiivsele

kõrvalseisjale enam veenev ei olnud.

40. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud, et ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa

alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid

iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust

hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega ( RKKK 21.10.2022, 1-

21-3307/43, p 19).

41. Kohus leiab, et ka käesoleval juhul ei saa keskenduda süüküsimuse lahendamisel vaid

ajaliselt kitsas raamistikus toimuvatele üksiksündmustele (konkreetsed ütlused peksa andmise

ja lõualuu puruks oomise kohta) ja jätta kõrvale nn kaasuvaid asjaolusid, sest ähvardaja öeldut

või tehtut ei saa lahutada konkreetsest sündmustikust ja isikutevahelisest suhetest.

42. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 120 koosseis vähemalt kaudset tahtlust. Seega peab

süüdlane kindlalt teadma või peab võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena.

Kohus on seisukohal, et arvestades kannatanute endi tegevust, ei ole tõendamist leidnud, et

süüdistatavad teadsid või pidasid võimalikuks, et kannatanud võtsid ähvardust reaalsena.

Kohus peab siinjuures eelkõige silmas fakti, et pärast korduvaid süüdistatavate poolseid

ähvardusi, kannatanud ise jälitasid süüdistatavaid ja otsisid nendega kontakti.

43. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse just R. H. enda käitumist sillal ja ka hiljem nii R.

kui ka R. H. käitumist pargis, kus nad ei jätnud süüdistatavaid rahule, vaatamata sellele, et

viimased liikusid kannatanute järel ja hiljem pargis hoopis teist teed pidi, on süüdistuses

ähvardamiseks nimetatud tegevus hinnatav küll taunimisväärsena, ilmse ülbusena, kuid need

ütlemised ei olnud kantud ähvardamise eesmärgist, pigem oli tegemist praalivate

väljaütlemistega, millega püüti saada lahti R. H. ja tema korduvatest nõudmistest.

44. Neil kindlaks tehtud asjaoludel ei ole kohtu arvamuse kohaselt võimalik käesoleval juhul

rääkida kuriteost, s.o KarS § 120 koosseisu tunnustele vastava kvaliteediga käitumisest, mis

oleks andnud kannatanutele tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise pärast. Seega,

olukorras, kus kohus loeb küll ähvardamise tõendatuks, ei saa seda siiski pidada veenvaks

kõnealuse koosseisu tähenduses. Seega puudub käeolevas kriminaalasjas alus K. L. ja S. S.

süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 järgi.

45. Kohus tuvastas, et tõendamist on leidnud K. L. ja S. S. poolt natsisümboolikaga

käesidemete kandmine, mis häiris tugevalt R. H.. Järelikult võib kõne alla tulla süüdistatavate

vastutus KarS § 1511

lg1 sätestatud väärteoeest, s.o agressiooniakti, genotsiidi,

inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku

eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

46. Tõsiasi, et süüdistatavate käitumises pole võimalik sedastada KarS § 120 lg 1

objektiivseid tunnuseid, ei too aga kohtu arvamuse kohaselt automaatselt kaasa süüdistatavate

õigeksmõistmist. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb

kriminaalmenetlus lõpetada, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava

tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust

tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas

võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas

süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused. (Vt nt Riigikohtu

13 (14)

kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja 30. aprilli 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.)

47. KrMS § 274 lg 1 sätestab, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse nimetatud

seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–8 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu,

kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s

2742 sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul

(puudub kriminaalmenetluse alus) vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab

kohus kriminaalmenetluse määrusega. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et K. L. ja S. S.

tegevuses on ilmselt KarS § 1511 lg 1 sätestatud väärteo tunnused, siis ei saa kohus

süüdistatavaid kohtuotsusega õigeks mõista, vaid kohus lõpetab kohtumäärusega

kriminaalmenetluse.

III KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS

48. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi on käesolevas kriminaalasjas

menetluskuluks määratud kaitsjatele määratud tasu.

49. K. L. kaitsjale advokaat Eve Lainele on kohtueelses menetluses määratud tasu 585,23

eurot ja kohtumenetluses 1302,96 eurot, kokku 1888,19 eurot.

50. S. S. kaitsjale advokaat Madis Piirlale on kohtueelses menetluses määratud tasu 373,32

eurot ja kohtus 190,32 eurot ning 1540,68 eurot, kokku 2104,32 eurot.

51. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud

riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

52. KrMS § 183 lg 2 sätestab, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid

saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega,

võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta

otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Kui väärteomenetlus jäetakse alustamata, jäävad

menetluskulud riigi kanda.

53. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud menetluskulusid, mis oleksid tekkinud ka

väärteomenetluses. Seetõttu jätab kohus käeolevas asjas kaitsjate õigusabi kulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rutt Teeveer

Kohtunik

14 (14)