4-25-2003/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-2003

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-2003 (2670,25,001794)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Andres Jääratsi 19.05.2025. a kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni

25.04.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2670,25,001794 LS § 224 lg 2 järgi

Kohtuvälise menetleja esindaja

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmann

Kaebuse esitaja

Andres Jäärats (ik 37811064210; elukoht XXX; e-post

XXX; tel XXX)

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Andres Jääratsi 19.05.2025. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmanni 25.04.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,25,001794 ja jätta

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 16.07.2025. a, ning kassatsiooni

võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse

saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 25.07.2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Pärnu

Kuninga tn 22 kohtumaja kantseleis.

1 (4)

4-25-2003

Väärteo kirjeldus

04.04.2025. a kell 20.58 X linn, Andres Jäärats juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg/l. Tõendusliku alkomeetri

mõõtetulemus 0,41 mg/l, ±0,05 mg/l.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade

uurija Mari Tetsmanni 25.04.2025. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,25,001794

karistati A. Jääratsit LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot ja LS §

224 lg 3 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

A. Jäärats esitas maakohtule 19.05.2025. a kaebuse (tl 2), milles kõrvaldas puudused 11.06.2025.

a (tl 7-8). Kokkuvõtvalt vaidlustab kaebuse esitaja talle määratud lisakaristust ning avaldab soovi

selle asendamiseks täiendavate trahviühikute määramisega või sotsiaalprogrammis osalemise

kohustusega. A. Jäärats avaldab siirast kahetsust ning viitab, et juhtimisõiguse olemasolu on

tema elu lahutamatuks osaks ning juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutaks otseselt ka pere

igapäeva heaolu. Suvevaheaeg on vähendanud küll laste transportimise vajadust, kuid sellest

hoolimata on vajadus selleks 2-3 korda nädalas seoses laste huviharidusega, millega seonduv

transport kaebuse esitaja ja abikaasa vahel ära on jaotatud.

Rohkem on mõjutatud tööelu, kuivõrd kaebuse esitaja on seotud suure teadusprojektiga Eesti

Maaülikoolis, mille välitööde tegemine jääb juunisse ja augustisse ning sügisesse.

Metsateaduslikuks tööks on väliandmete kogumisel sõiduki kasutamine äärmiselt vajalik, samuti

algab auditoorne töö septembri teisest poolest, mil on vaja kasutada isiklikku autot Tartu ja

Pärnu marsruudil.

Lisaks on kaebuse esitaja juhatuse liige, tegevjuht ja sisuline töötaja ettevõttes X, mis tegeleb

mitmeetapilise metsataimekasvatusega ning mitmete tööetappide jaoks on kaebuse esitaja valmis

ja nõus ainuisikuliselt tegutsema, kuivõrd need etapid tähendavad hilisõhtust kastmist ja tuuletu

ilmaga (valdavalt öisel ajal) taimekaitse tegemist. Täiendavalt omab kaebuse esitaja suurt

vastutust taimetoodangu kasvatamiseks palgatud 13 töötaja töö kulgemise, selle efektiivse

sujuvuse ning järelevalve tegemisel.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, leides, et

üld- ja eripreventiivsed eesmärgid ning kaebuse esitaja süü suurus on küllaldased kaebuse esitaja

ajutiselt liiklusest kõrvaldamiseks (tl 17-19).

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et A. Jääratsi kaebus rahuldamisele ei kuulu.

1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

Asjas puudub vaidlus selle üle, et 04.04.2025. a kell 20.58 X linnas X tn juhtis A. Käärats

mootorsõidukit Škoda Kodiaq, registreerimisnumbriga X , isikuna, kelle ühes liitris

2 (4)

4-25-2003

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,36 mg. Väärteo toimepanemine on

tõendatud A. Jääratsi nõusolekuga joobeseisundi tuvastamiseks (PPA toimik lk 7) ning

tõendusliku alkomeetri kasutamise väljavõttega (PPA toimik lk 6), mille kohaselt oli 04.04.2025.

a A. Jääratsi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,36 mg/l kohta, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega (PPA toimik lk 3 pöördel), mille kohaselt kõrvaldati A. Jäärats juhtimiselt

LS § 91 lg 2 p 2 alusel kuni kainenemiseni tunnistaja M. Lille ütlustega (PPA toimik lk 8), mille

kohaselt esinesid A. Jääratsil mh alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused – silmad läikisid, kõne

oli aeglane ning suust tuli alkoholilõhna. A. Jäärats on ise andnud ütlused (PPA toimik lk 4),

millega tunnistab, et tarbis aiatööde tegemise käigus kergeid alkohoolseid jooke ning läks

sõidukit juhtima, kuna tundis end mitte joobes olevat.

A. Jäärats on teo toimepanemist tunnistanud ka esitatud kaebuses.

Kohtuvälise menetleja poolt A. Jääratsi poolt toime pandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS §

69 lg 3 rikkumise kaudu LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud. Tuvastatav on, et A. Jäärats pani teo

toime kavatsetult, kuivõrd olles teadlik, et tarbis õlut, asus ta siiski sõidukit juhtima. Seejuures

hea enesetunne, millele A. Jäärats viitab, ei ole arvestatav eksimusena või ka ettevaatamatusena

– täiskasvanud ja elukogemusega isik teab, et alkoholi tarbides tekib ka joove.

Seega ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust

välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi

rikkumisi.

2. Karistus

A. Jäärats vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud lisakaristust, milleks on

juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. LS § 224 lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni

300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks, LS § 224 lg 3 p 2

võimaldab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud põhi- ja lisakaristust peab maakohus igati põhjendatuks,

proportsionaalseks ning A. Jääratsi süüle vastavaks.

Puutuvalt mõistetud rahatrahvi, siis süü suuruse sisustamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et A.

Jääratsi poolt toime pandud väärtegu jäi küll LS § 224 lg 2 teoraamide esimesse veerandisse,

kuivõrd nimetatud sätte alusel võib karistuse määrata ka alkoholi piirmääras 0,74 mg/l kohta

väljahingatavas õhus, kuid seejuures esinesid tunnistaja ütlustele tuginevalt A. Jääratsil selged

välised tunnused, mis viitavad alkoholi tarbimisest tingitud seisundile ning sõiduki rooli istudes

A. Jäärats eiras neid tunnuseid täiesti teadlikult. Samuti pani A. Jäärats teo toime Pärnu

kesklinnas reedeõhtusel ajal, mil inimesi liigub tänavatel teadupärast rohkem.

Seega saab A. Jääratsi süü asjaolude kogumis keskmiseks pidada, mis õigustab igati ka määratud

rahatrahvi keskmises määras, s.o 150 trahviühikut, mis võrdub 1200 euro suuruse rahatrahviga.

Lisakaristust peab kohus samuti igati õigustatuks ja eripreventiivseks, kuivõrd A. Jäärats omab

karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 10) kahte kehtivat karistust samaliigilise süüteo eest, s.o

LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, teod on toime pandud 15.05 ja 27.05.2024. a.

Kehtivad karistused sama paragrahvi alusel viitavad A. Jääratsil väljakujunenud

käitumismustrisse ja hoolimatusesse kehtestatud piirangutesse. Tagantjärgi kaebuses avaldatud

kahetsus teo toimepanemise eest viitab pigem sellele, et A. Jäärats kahetseb vahele jäämist ning

sellele järgnenud karistust, mis seab tema elukorraldusele olulisi piiranguid, kui seda, et ta teo

toime pani. Kohapeal A. Jäärats küll tunnistas tegu, kuid ei avaldanud kahetsust.

Kohus märgib A. Jääratsi poolt viidatud eraeluliste raskuste kohta, mis juhtimisõiguse

piiramisega kaasnevad, sedagi, et varasemad, võrdlemisi leebed karistused ei ole hoidnud teda

3 (4)

4-25-2003

uute samaliigiliste süütegude toimepanemisest, mis tähendab, et pelgalt rahatrahv ei ole A.

Jääratsi puhul mõjus. Antud süüteo asjaolude valguses oleks saanud kohtuväline menetleja A.

Jääratsile mõista ka põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ning sel juhul oleks see juba

keskmises määras, s.o 6 kuuks, põhjendatud olnud. Käesolevalt tuleb A. Jääratsil võrdlemisi

lühikese perioodi jooksul oma elukorraldust muuta.

Seda, et A. Jääratsil on pereelu kui ka tööalased kohustused, mida on vaja täita ning kus tal on

vastutus, teadis A. Jäärats ka hetkel, mil alkoholi tarbinuna sõidukit juhtima asus.

Üldpreventiivses mõttes ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb märkida sedagi, et igal aastal

saadakse liikluses joobes juhtide tõttu vigastusi või kaotatakse elusid, mis tähendab samuti

ohvrite perekondadele raskusi nii emotsionaalsete üleelamiste kui ka majanduslikus mõttes.

Süüteo eest mõistetud karistus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga

õiguskuulekas liikleja peab tundma avalikkuses piisavat ohutust ja kindlust, et Riigikogu poolt

vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima pannakse. Seega ohu

taset tuleb hoida liikluses madalal ja karistus peab olema piisavalt mõjus, et hoida süüdlast

edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemiselt.

Eelnevalt toodud kaalutlustel peab kohus nii A. Jääratsile mõistetud põhi- kui ka lisakaristust

põhjendatuks, seaduse ja nii eri- kui ka üldpreventiivsete kaalutlustega kooskõlas olevaks. Seega

tuleb jätta A. Jääratsi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

4 (4)