2-20-11904/110 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11904

Tsiviilasi

Marsalis Element OÜ (pankrotis) hagi JASTON OÜ

vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

227 756,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Marsalis Element OÜ (pankrotis, registrikood

12977390), lepingulised esindajad Sulev Tammemäe ja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Kostja JASTON OÜ (registrikood 14910496),

lepinguline esindaja Alar Salu

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 17. juuni 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Marsalis Element OÜ (pankrotis) kanda.

3. Määrata kindlaks JASTON OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1946,36 eurot (sh käibemaks).

4. Mõista Marsalis Element OÜ-lt (pankrotis) välja JASTON OÜ kasuks

menetluskulude katteks hüvitis 1946,36 eurot (sh käibemaks).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Asjaolud

1. JASTON OÜ esitas Harju Maakohtule 17. august 2020 hagi Marsalis Element OÜ

vastu, milles palus mõista Marsalis Element OÜ-lt JASTON OÜ kasuks välja 31 066 eurot ning

palus kohustada Marsalis Element OÜ-d dokumentide esitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid JASTON OÜ ja Marsalis Element OÜ 17. veebruar 2020

agendilepingu, millega JASTON OÜ kohustus vahendama Marsalis Element OÜ-le lepinguid

ja Marsalis Element OÜ tasuma iga vahenduse tulemusel sõlmitud lepingu hinnalt 2,5% tasu.

Vahendustasu tuli lepingu kohaselt tasuda perioodiliselt, arvestades klientide makseid Marsalis

Element OÜ-le. Marsalis Element OÜ tasus JASTON OÜ-le vahendustasu kuni 27. märts

2020. Pärast seda ei ole Marsalis Element OÜ arveid tasunud ega täitnud lepingust tulenevat

kohustust edastada hagejale perioodiliselt informatsiooni arvelduste ja laekumiste kohta.

Seisuga 24. august 2020 on tasumata 31 066 eurot. Koos hagiga esitas JASTON OÜ hagi

tagamise avalduse.

2. Kohus rahuldas 7. septembri 2020 määrusega hagi tagamise avalduse osaliselt ning

võttis hagi menetlusse. 24. november 2020 seisukohas suurendas JASTON OÜ nõuet 6213,20

euro võrra. Nõude suurendamise järgselt oli JASTON OÜ nõue 37 279,20 eurot.

3. 16. märts 2021 esitas Marsalis Element OÜ vastuhagi JASTON OÜ vastu kahju

hüvitamiseks summas 227 756,34 eurot. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 29. juuni 2021.

4. 21. juuli 2023 jättis kohus JASTON OÜ hagi läbi vaatamata, sest Harju Maakohus

kuulutas 14. juuli 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5050 välja Marsalis Element OÜ

pankroti. Samuti tühistas kohus 7. septembri 2020 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

5. Marsalis Element OÜ (pankrotis) (hageja) nõuab 16. märtsil 2021 esitatud hagiga JASTON

OÜ-lt (kostja) kahju hüvitamist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

kostja sõlmis hageja agendina 5. märtsil 2020 hankelepingu betoonelementide

tarnimiseks Soome (edaspidi Kappelitie leping) Lujatalo OY-ga, mille täitmise korral

oli hagejal põhjendatud ootus teenida kasumit;

-

hagejaga agendilepingu sõlmimisel esindas kostjat X, samuti esindas kostja hagejat Xi

kaudu, kui ta andis Kappelitie lepingu üle konkureerivale äriühingule OÜ TMB

Element;

-

kostja on agendile kohalduvat hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkunud, valmistades ette

ja loovutades hageja nimel konkureerivale äriühingule, OÜ-le TMB Element, hageja

jaoks majanduslikult kasumliku Kappelitie lepingu. Nimelt tegi Y ja X agendina

koostööd. Hageja nimel sõlmiti OÜ-ga TMB Element kahjulikel tingimustel leping,

mida polnud hagejal võimalik täita ning sellise tegevuse eesmärk oli viia Kappelitie

leping OÜ-le TMB Element. OÜ TMB Element valiti Kappelitie lepingu täitmiseks just

seepärast, et hiljem Kappelitie leping OÜ-sse TMB Element üle viia;

-

lepingu üleviimiseks pidas OÜ-ga TMB Element läbirääkimisi Y ning Soome turul X,

kes mõjutas soomlasi Kappelitie lepingu üleandmiseks. Samuti on kostja osalenud

hagejat kahjustava lepingu ettevalmistamises – Y ja kostja on koostanud Kappelitie

lepingu üleandmise projekti;

-

on mõistlikult arusaadav, et ükski agent ei loovutaks oma käsundiandjale kuuluvat

kasumlikku lepingut konkureerivale äriühingule. X, olles agendilepingu raames hageja

esindaja õigusi teostav isik ning töötades OÜ-s TMB Element müügi- ja projektijuhina,

oli Kappelitie lepingu loovutamisel ilmselges huvide konfliktis. Seetõttu ei tegutsenud

kostja Xi kaudu enam hageja huvides: kostja on oma agendilepingust tulenevaid

ülesandeid täites toiminud hageja majandustegevust kahjustavalt. Samuti pole kostja ära

hoidnud hagejale kahju tekkimist, kuna hagejal jäi Kappelitie lepingust saamata

märkimisväärne tulu;

-

hagejal on kostja agendilepingu rikkumise tõttu tekkinud saamata jäänud tulu vähemalt

242 243 eurot.

-

hageja arvestab Kappelitie lepingult saamata jäänud tulu, võttes aluseks koostatud

eelarve, mille järgi oleks ta müünud Lujatalo OY-le nii oma toodangut kui ka kahelt

odavama pakkumise teinud ettevõtetelt sisse ostetud toodangut – Consolis Latvija ja OÜ

Scaleter;

-

hagejal oli võimalus müüa pakkumuse teinud Consolis Latvija toodetud valgebetooni

Lujatalo OY-le 155 800 ja 225 550 euro eest, ostes selle ise Consolis Latvijalt vastavalt

113 932 ja 173 328 euro eest. Seejuures oleks olnud müügikasum vastavalt 41 868 ja 53

222 eurot. Ostes osa toodangust OÜ-lt Scaleter 19 813 ja 18 400 euro eest, oleks hageja

selle müünud Lujatalo OY-le vastavalt 43 648 ja 20 096 euro eest. Seejuures oleks

olnud müügikasum vastavalt 23 835 ja 1696 eurot. Kokku oleks hageja teeninud ostetud

toodangu müügist 120 622 eurot. Lisaks sisse ostetud valgebetoonile, oleks hageja

müünud Lujatalo OY-le Kappelitie lepingu alusel ka oma toodangut. Sellelt saadud

kasum oleks olnud 121 622 eurot;

-

hageja on teinud ettevalmistusi, et teenida kasu, sõlmides agendilepingu alusel

vahendatud Kappelitie lepingu Lujatalo OY-ga. Hageja arvestas välja, et teenib

Kappelitie lepingu täitmiseks mõeldud toodangu müügi pealt minimaalselt 242 243

eurot, st müües lisaks oma toodangule osaliselt ka teiste ettevõtete toodangut. Tegu on

saama jäänud tuluga;

-

kui kostja poleks hagejat Kappelitie lepingust ilma jätnud, oleks hageja teeninud

märkimisväärses ulatuses kasumit. Seega poleks kostja oodatavast kasumist ilma jäänud

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Kostja vaidleb hagile vastu tuues välja järgneva:

-

hageja ja Lujatalo Oy sõlmisid 10. märts 2020 lepingu betoonelementide tarnimiseks

objektile asukohaga Espoon, Kappelitie 5, Soome Vabariik. Lepingu kohaselt kohustus

kostja tarnima objektile ka valgetbetooni. Kuna kostja ise valgetbetooni ei tootnud, siis

kavatses kostja tellida antud toote alltöövõtu korras kolmandalt isikult;

-

hagejal oli lepinguline suhe valgebetooni hankimiseks äriühinguga OÜ TMB Element

ning hageja ei kavatsenud betooni tellida kolmandatelt isikutelt;

-

hageja ei suutnud oma rahalisi kohustusi OÜ TMB Element ees täita, mille tulemusena

nad ei saanud jätkata Lujatalo Oy’le valgebetooni tarnimist. Seetõttu polnud hageja

võimeline täitma Lujatalo Oy’ga 10. märtsil 2020 sõlmitud lepingut Kappelitie objekti

ehitamiseks, mille tulemusena soovis hageja ise lepingu üle anda OÜ-le TMB Element;

-

kostja ei ole loovutanud Kappelitie lepinguga seotud õigusi ja kohustusi kolmandale

isikule. Kappelitie lepingu lõpetas hagejaga Lujatalo Oy, mis pole aga kuidagi seotud

kostjaga. Kostja ei saa hageja agendina ega ka maaklerina tagada vahendatud lepingu

täitmist. Järelikult pole kostja rikkunud oma hoolsus- ega ka lojaalsuskohustust ega pole

tekitanud hagejale kahju.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on 2778,58 eurot ja need

koosnevad lepingulise esindaja õigusabi kuludest.

Kohtu seisukoht

7. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduses toodud

asjaolude järgi on kostja agendi hoolsus- ja lojaalsuskohustust rikkudes põhjustanud hagejale

varalist kahju. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg

1, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohtu praktika kohaselt on käsunduslepingu

rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi järgmised:

a) käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1);

b) käsundisaaja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas

rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav;

c) käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

d) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

e) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

f)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17. veebruar 2020 oli hageja ja kostja vahel

sõlmitud leping (dtl 10-16, dtl 1231 ajamärk 00:05:41). Lepingu järgi oli selle eesmärgiks

toodete ja teenuste tellimuste hankimine ning tellimuste täitmine hageja poolt. Lepingu

esemeks oli kostja poolt hagejale osutatud teenused (lepingu p-d 1.1. ja 1.2.). Lepingu järgi

kohustus kostja täitma Soome Vabariigis järgmiseid ülesandeid: hageja poolt pakutavate

toodete ja teenuste reklaam; hageja nimel potentsiaalsete klientidega esmaste ärikõneluste

pidamine, hageja toetamine klientidega suhtlemisel; vahendaja tegevuspiirkonnas paiknevate

klientide kirjalike järelepärimiste edastamine hagejale (p 2.1.). Kostja tegutses iseseisvalt ning

tema kui vahendaja kohustus oli edendada oma tavapärase äritegevuse käigus hageja projekte

ja müügitehinguid (lepingu p 2.2.). Hagejal oli kohustus maksta kostjale tasu iga hagejale

vahendatud kliendiga sõlmitud lepingu eest (lepingu punkt 4.1).

Eeltoodust tulenevalt oli kostja peamiseks ülesandeks aktiivse müügitöö teostamine Soome

Vabariigis eesmärgiga vahendada kolmandate isikute ning hageja vahel lepingute sõlmimist.

Kostja tegutses iseseisvalt. Vaidlustamata asjaoludel on kostja vahendusel hageja mitmeid

lepinguid sõlminud (nt vaidlusalune Kappelitie leping, dtl 951-954, tõlge dtl 978-981).

Hagejal oli kohustus vahendatud lepingute eest maksta kostjale tasu. Kohtu hinnangul viitab

eeltoodu, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping VÕS § 670 lg 1 mõttes.

9. VÕS § 673 lg 1 sätestab, et agent peab oma kohustusi täitma majandus- või

kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega. Riigikohus on käsunduslepingu

kontekstis leidnud, et käsundisaajal lasub seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab

mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima

võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (RKTKo

15.12.2016, 3-2-1-127-16 p 16). VÕS § 670 lg-st 4 tulenevalt leiab kohus, et see põhimõte on

kohaldatav ka agendilepingule.

Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette eelkõige seda, et viimane on agendina tegutsedes

kaasa aidanud Kappelitie lepingu üleandmisele OÜ-le TMB Element. Hageja hinnangul on

sellise tegevuse tulemusel tekkinud talle kahju ning kostja on seetõttu agendina rikkunud

hoolsuskohustust.

9.1.

Asja materjalide alusel on tuvastatav, et hageja ja Lujatalo Oy on sõlminud 5. märtsil

2020 hankelepingu betoonelementide tarnimiseks Soome (Kappelitie leping). Lepingu sõlmis

X hageja nimel (dtl 951-963, 978-990). Hankelepingu täitmiseks on hageja võtnud pakkumisi

OÜ-lt Scaleter (dtl 995-997), OÜ-lt TMB Element (dtl 998-1000) ning SIA-lt Consolis

Latvija (dtl 1001).

Kohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud tõendid, et hageja on OÜ-ga TMB Element

viidatud pakkumise alusel lepingu sõlminud. Nii järeldub Yi, kes oli hageja tehase juhataja,

kirjavahetusest OÜ-ga TMB Element, et lepingu täitmisega on 20. mai 2020 sisuliselt

alustatud. Betoonelemente on hakatud tootma ning hageja seaduslik esindaja ja tehase

juhataja arvutavad kohtule esitatud kirjavahetuses lepingus nõutud ettemaksu tasumise üle (dtl

1076-1079). Ka OÜ TMB Element 25. juuni 2020 e-kirjast Lujatalo Oy-le järeldub, et OÜ

TMB Element on hagejale betoonelemente tarninud ning osa elemente on veel toomises (dtl

1081). Kuivõrd poolte kokkuleppel asuti betoonelemente tootma ning neid hagejale ka tarniti,

tuvastab kohus, et hageja ja OÜ TMB Element vahel oli leping betoonelementide tootmiseks

sõlmitud. Hageja nõustus kohtu sellise seisukohaga ka istungil selgitades mh, et hagejal on

olnud OÜ-ga TMB Element betoonelementide ostmise osas pikaajaline koostöö (dtl 1234).

9.2.

Hageja küll eitas istungil majanduslikke raskusi OÜ-ga TMB Element sõlmitud lepingu

täitmise osas, kuid asjas esitatud tõendid seda ei kinnita. Nii on hageja seaduslik esindaja ise

kinnitanud 21. mai 2020 e-kirjas, et ettemaksu pole võimalik tasuda ning hagejal on rahad otsas

(dtl 1076). Seejuures on hageja istungil selgitanud, et Y sõlmis hageja nimel OÜ-ga TMB

Element lepingu kahjulikel tingimustel, so ettemaksu tingimusega, mistõttu polnud neil

võimalik lepingut täita (dtl 1233 ajamärk 00:25:58 jj). Järelikult polnud hagejal piisavalt

rahalisi vahendeid, et kokkulepitud ettemaksu tasuda. Seega kuna hagejal oli OÜ-ga TMB

Element sõlmitud lepingu täitmisega majanduslikke raskusi oli hagejal selgelt raskusi ka

Kappelitie lepingu täitmisega. Seda põhjusel, et OÜ-lt TMB Element telliti vajalikke

betoonelemente Kappelitie lepingu täitmiseks.

9.3.

Hageja on välja toonud, et talle sedavõrd ebasoodsatel tingimustel lepingu sõlmimine

oli vajalik, et Kappelitie leping üle viia OÜ-sse TMB Element (st leping sõlmiti sellistel

tingimustel, mida hagejal polnud võimalik täita) ning toob välja, et kahjuliku lepingu sõlmimise

valmistasid ette nii Y kui kostja.

Kohtu hinnangul on hageja väide tõendamata. Ühestki esitatud tõendist ei järeldu, et Y ja kostja

oleks ühiselt tegutsedes sõlminud tahtlikult hagejale kahjuliku lepingu OÜ-ga TMB Element.

Kohtule esitatust on üksnes tuvastatav, et OÜ-ga TMB Element pidas lepinguga seoses

läbirääkimisi hageja töötaja Y (dtl 998, 1076-1079). Kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb

tõendada, et kostja on koostöös Yiga sõlminud hageja nimel kahjuliku lepingu eesmärgiga

tekitada hagejale kahju, kuid tõendeid kohtule esitatud pole (dtl 1235, ajamärk 00:38:05).

9.4.

Kohtu hinnangul pole leidnud tõendamist, et kostja on agendina kaasa aidanud

Kappelitie lepingu üleviimisele OÜ-le TMB Element hageja teadmata ning eesmärgiga tekitada

hagejale kahju.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal oli raskusi Kappelitie lepingu täitmisega. Eelkõige

läbi selle, et tal polnud võimalik tasuda OÜ-le TMB Element, kes tootis Kappelitie lepingu

täitmiseks vajalikke betoonelemente. Seejuures nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et

pooled on pidanud kolmepoolseid läbirääkimisi Kappelitie lepingu üleandmiseks. Nii nähtub

Lujatalo Oy, OÜ TMB Element ja hageja kirjavahetusest, et mõlemad isikud on rääkinud

hagejaga Kappelitie lepingu üleandmisest (dtl 1081-1083, 1086). Seejuures on hageja teinud

omapoolse ettepaneku vastava lepingu sõlmimiseks (dtl 1087). Seega hageja väide, et ta polnud

kursis Kappelitie lepingu üleviimise plaaniga ja see toimus tema teadmata, on vastuolus

esitatud tõenditega. Kohtule esitatud kirjavahetusest järeldub, et osapooled on olnud hagejaga

telefoni teel ühenduses ning hageja on olnud osas kirjavahetuses ka saaja real. Tuleb möönda,

et ka kostja seaduslik esindaja oli osas kirjavahetuses saaja real, kuid see ei tõenda, et kostja

tegutses agendina hageja nimel eesmärgiga talle kahju tekitada. Olukorras, kus hagejal olid

majanduslikud raskused lepingu täitmiseks ning ka hageja osales lepingu üleandmise

läbirääkimises, ei saa kostjale ette heita agendina hoolsuskohustuse rikkumist.

9.5.

Hageja on esitanud kohtule küll üleandmise lepingu projekti, mille on X saatnud Yile

(dtl 968-972), kuid esitatud tõenditest ei järeldu, millistel asjaoludel selline lepingu projekt

koostati. Hinnates asjas esitatud muid tõendeid kogumis ja arvestades hageja majanduslikke

raskusi lepingu täitmisel ning hageja poolseid läbirääkimisi lepingu üleandmiseks, ei tõenda

üksnes nimetatud lepingu projekt kostja tegevust selles, et ta tegutses agendina hagejale kahju

tekitamise eesmärgil.

9.6.

Hageja väide, et kostja, olles hageja agent, otsustas hagejale kuuluvad Kappelitie

lepinguga seotud õigused ja kohustused loovutada OÜ-le TMB Element, on tõendamata.

Samuti on vastuolus tõenditega hageja väide, et kostja esindas hagejat Xi kaudu, kui ta andis

kasumliku Kappelitie lepingu üle konkureerivale äriühingule OÜ TMB Element.

Esitatud tõenditest nähtub, et hageja (Y, A, B, C), OÜ TMB Element (Q) ja Lujatalo Oy pidasid

küll läbirääkimisi üleandmise lepingu sõlmimiseks (siirtosopimu) (dtl 1081-1088), kuid sellise

lepingu sõlmimiseni kohtule arusaadavalt ei jõutud, sest Lujatalo Oy ütles hageja sõlmitud

Kappelitie lepingu üles 7. juulil 2020 (dtl 1089-1090). Ka ei järeldu üheski tõendist, et X oleks

lepingu üleandmise otsustanud. Vastupidi, Yi 26. mai 2020 e-kirjast hageja raamatupidajale ja

seaduslikule esindajale ning Lujatalo Oy 7. juuli 2020 e-kirjast järeldub, et sellise otsuse on

teinud Lujatalo Oy (dtl 1002-1003).

10. Kõike eeltoodut arvestades pole kohtule esitatud veenvaid tõendeid selles, et kostja

oleks agendina tegutsedes rikkunud hoolsuskohustust. Järelikult pole täidetud kahju hüvitamise

nõude eeldused, mistõttu jääb hagi rahuldamata.

11.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

13.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

14.Kostja on esitanud 16. juulil 2025 kohtule menetluskulude nimekirja (dtl 1242-1246) ning

lähtudes kohtunõudest täpsustanud seda 22. juulil 2025 (dtl 1249). Kohtule esitatu kohaselt on

kostja kandnud menetluskulusid kokku 2778,58 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust

(17 tundi ja 5 minutit). Kostja esindaja tunnitasu on varieeruv – kuni 17.08.2021 145 eurot (dtl

1244), 2023. aastal 150 eurot (dtl 1245) ning 2025. aastal 180 eurot, millele lisandub

käibemaks (dtl 1246, 1249). Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud ei ole.

14.1.Võttes arvesse asja mahtu ja keerukust, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas pole

kõik kulu põhjendatud ega vajalikud. Kostja on välja toonud toimingud seoses vastuhagile

vastuse koostamisega (dtl 1244) – kokku kulus aega 9 tundi. Võttes arvesse 17. augusti 2021

esitatud vastuse sisu ja mahtu ning selle lisade mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu

kokku 7 tundi. 2025. aasta arvel välja toodud toimingu osas (menetlustoimingud kõik kokku,

alates 10/2023, sh menetluskulude nimekirja esitamine, 2 tundi 12 minutit) märgib kohus

järgmist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele selle

mahtu arvestades 15 minutit. Muude toimikust nähtuvate toimingute – 26.04.2025 taotlus ja

08.07.2025 vastus – puhul on põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 1 tund, arvestades nende

dokumentide vähest mahukust ja sisu. Seega on arvel viidatud toimingu osas põhjendatud

ajakulu kokku 1 tund ja 15 minutit. Muus osas on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud

ja vajalikud ning kooskõlas toimiku materjalidega.

14.2.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu osas märgib kohus järgmist. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.1 Kostja algse esindaja Martin Kirsipuu

(advokaat) tunnitasu 145 eurot ei ületa tavapärast sarnase õigusabiteenuse eest makstavat tasu

ning on seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud. Esindaja Alar Salu tunnitasu 150 eurot ja 180

eurot ületab aga keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning ei ole seetõttu kohtu

hinnangul põhjendatud. Kohus lähtub esindaja tunnitasu põhjendatuse hindamisel

kohtupraktikast ning arvestab praegusel juhul asjaoluga, et kostja esindaja Alar Salu on TsMS §

218 lg 1 p-s 2 nimetatud lepinguline esindaja (so mitteadvokaat). Nimelt on viimastel aastatel

kohtupraktikas leitud, et juristist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot.2 Ka

Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta)

ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.3 Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on olnud pigem erandlikud.4 Kohus selgitab, et esindaja

põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja

mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Kohtu hinnangul ei ole

käesolevas asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid suuremat tunnitasu kui 120

eurot – tegemist ei ole tavapäraselt keerukama ega mahukama asjaga. Siinjuures märgib kohus,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul

nii ei ole.5 Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud

menetlusdokumente ja nende sisu, peab kohus kostja lepingulise esindaja Alar Salu

põhjendatud tunnitasuks 120 eurot.

Seega on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus kokku 1871 eurot (lisandub

käibemaks 75,36 eurot), mis moodustub järgnevalt:

-

1557 eurot (1015+542) – 7 tundi tunnihinnaga 145 eurot ning 4 tundi 31 minutit

tunnihinnaga 120 eurot (vastavalt kostja 22. juuli 2025 vastusele käibemaksu ei lisandu);

-

314 eurot – 2 tundi ja 37 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub TsMS § 174 lg

10 alusel käibemaks 75,36 eurot (määraga 24%).

1 Riigikohtu 28. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika.

2 Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2025 määruse 2-22-18672 p 15 ja seal viidatud kohtupraktika, Tallinna

Ringkonnakohtu 11. aprilli 2025 määrus 2-21-8139, p 22.

3 Riigikohtu 28. novembri 2018 otsuse 2-17-10348 p 16.

4 Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2022 määrus 2-20-13046, p 18.3.

5 Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2025 määrus 2-22-18672, p 15, Tallinna Ringkonnakohtu 22. aprilli 2022 määrus

2-20-13046, p 18.3.

14.3.

Lähtudes menetluskulude jaotusest tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud

1946,36 eurot (sh käibemaks), so lepingulise esindaja kulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik