2-25-102557/24 · 2-25-102557/24 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Addis Tammiku Määruse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-102557 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja VV Kostja XX (isikukood XXX) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlus 03.07.2025 kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-25-102557 Osaühingu EUROPARK ESTONIA (hageja) ja XX (XX, kostja) vahel sõlmitud kompromiss, alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust 165 eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-25-102557, täidetuks. 1.2. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja esindaja riigilõivu 35 eurot, millest 35 eurot taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda hageja esindaja (EFTA Legal OÜ) arveldusarvele nr x (LHV Pank), märkides viitenumbriks x ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-102557, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub kostja hageja esindajale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1.1 välja toodud võlgnevuses. 1.3. Pooled on leppinud kokku p-s 1.1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 10.08.2025 tasudes selle hageja esindaja arveldusarvele nr x märkides saajaks EFTA Legal OÜ, viitenumbriks x ning selgitusse tsiviilasja number ja leppetrahvi saanud auto registreerimisnumbri. 1.4. Kui kostja ei tasu p-s 1.1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on hageja esindajal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. 1.5. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele, ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju. 1.6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina võlaõigusseaduse § 578 mõistes ja kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused. 1.7. Pooled kinnitavad, et kompromissist tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning

neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel. 1.8. Juhul kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete kohaldatavust. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-102557. 3. Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. 4. Määruse peale saab poolte kokkuleppest tulenevalt esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 28.01.2025 (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX lt (võlgnik, kostja) 35 euro saamiseks. 29.01.2025 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 120 eurot. Makseettepanekule esitas võlgnik vastuväite. 19.02.2025 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 08.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 295 euro. Pärnu Maakohus määras asjas kohtueelistungi kompromissi arutamiseks 03.07.2025. 23.07.2025 esitasid pooled kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissi. KOHTU SEISUKOHT 2. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 4. Kohtu hinnangul vastab menetlusosaliste esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele, ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse. 5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Käesolevas asjas on nähtuvalt asja materjalidest menetluskulud jaotatud poolte vahel kompromisslepinguga, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda, sest nad ei ole teisiti kokku leppinud.

7. Pooled on kompromissiga lühendanud edasikaebetähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). 8. Kompromissi sõlmimise tõttu jääb hageja hagi menetlusse võtmata ja menetlus lõpetatakse. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu 35 euro tagastamist. Taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku Kohtunik