2-25-2418/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-2418 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi I. Š. hagi B. Š. vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 23.07.2025 Menetlusosalised Hageja: I. Š. (isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post XXX ) Kostja: B. Š. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX ) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada I. Š. hagi abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada I. Š. (isikukood: XXX) ja B. Š. (isikukood XXX) vahel 18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (kanne nr 1478). 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. I. Š. esitas Viru Maakohtule hagi B. Š. vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte abielu on sõlmitud 18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada abielu, kuna abielulised suhted lõppesid juba üle kümne aasta tagasi. Hageja on püüdnud lahutada abielu 1

kokkuleppel, kuid kostja ei ole olnud nõus. Hageja palub jätta perekonnanimeks Š.. Hageja palub abielu lahutada, menetluskulud jätta kostja kanda. . 2. 28.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja vastust kohtule ei esitanud. 3. 23.07.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja kinnitas, et abielulised suhted on lõppenud rohkem kui 10 aastat tagasi. Kostjat nägi viimati ca 5 aastat tagasi, kostjal oli siis juba uus elukaaslane. Varasemad menetlused lõpetatid, kuna kostja ei soovinud lahutust, hageja olid siis probleemid tervisega. Abielu lahutamise soovist teatas kostjale umbes 4 aastat tagasi, kui kostja tema juures käis. Kostja sattus hooldekodusse, perekonnaseisuametis abielu lahutada ta ei soovinud. Hooldekodus ei ole kostjat külastanud, suhtlesid telefoni teel. Kostja soovis pärast enda elukaaslase surma hakata hagejaga koos elama. Hageja palus jätta riigilõivu tema enda kanda. 4. Kohus kuulas kostja ära 24.07.2024 XXX. Kostja kinnitas, et lahus elatakse enam kui 10 aastat, tal oli selle aja sees teine naine, kellega ta koos elas, kuid see naine suri ära. Kostja ei soovi abielu lahutada, samas ei osanud kostja oma seisukohta põhjendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 6. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 7. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 8. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). 9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis (kanne nr. 1478). 10. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juba rohkem kui 10 aastat tagasi, hageja soovib abielu lahutada. Kostjal oli vahepeal teine elukaaslane. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud, samas ei osanud ta põhjendada, miks ta sellega ei nõustu. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad juba üle 10 aasta lahus ja poolte abielulised suhted on ammu lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada. 2

11. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 18.07.1980 sõlmitud abielu. 12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus 13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda (st, hageja poolt tasutud riigilõiv jääb hageja enda kanda). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3