Legislator Case Law & Legislation
3-25-1589/30 AI generated

3-25-1589/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-1589/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X (edaspidi ka isik või puudutatud isik)

Legislator headnote

AI generated

Art. 8 lg, Art. 9 lg, Art. 8 lg-s; 3-25-1589/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X (edaspidi ka isik või puudutatud isik)

Keywords

AI generated
Art. 8 lg Art. 9 lg Art. 8 lg-s

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-25-1589

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

24.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1589

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Ekaterina Kaouru

Puudutatud isik – X. X, esindaja riigi õigusabi korras, advokaat

Kristina Ivanova

Asja läbivaatamise vorm

Kinnisel kohtuistungil 23.07.2025, Tallinnas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja

Piirivalveametile luba X. X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni,, kuid mitte

kauemaks kui 24.11.2025 (k.a).

2. Politsei- ja Piirivalveameti tuleb korraldada X. X-ile

vajaduspõhine arstiabi tema kinnipidamiskeskuses

viibimise ajal.

3. Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

Politsei ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon tõlkida

isikule vene keelde. Määruse tõlget kohus ei korralda, kuna

isikul on vene keelt valdav esindaja.

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X (edaspidi ka isik või puudutatud isik)

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad

VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise

alus.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

2.1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus yy.yy.yyyy Eesti Vabariiki koos

pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et tema poolt esitatud

1(5)

3-25-1589

Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja

väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus X. X Eestis rahvusvahelist

kaitset.

2.2. PPA luges 06.01.2025 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja

lükkas selle tagasi. X. X-ile tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu.

X. X esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis

09.04.2025 otsusega nr 3-25-282 kaebuse rahuldamata ning keelas sama kuupäeva

määrusega lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. X. X esitas halduskohtu otsusele

apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

2.3. 22.04.2025 lahkus X. X omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja lahkus Eestist läbi

Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Ta peeti kinni 22.04.2025 Rootsi

piirivalve poolt ja ta esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse.

Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse

taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. X. X saabus Eestisse gg.gg.gggg

ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti gg.gg.gggg kell

18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4

alusel.

2.4. PPA) esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1, § 362 lg 1 ning

§ 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 6

ja 9 alusel.

2.5. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X.

X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a). X. X esitas halduskohtu

määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2025 määrusega

rahuldamata.

3. PPA leiab 21.07.2025 taotluses, et esineb jätkuv vajadus X. X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamiseks ja viitab, et 28.05.2025 taotluses nimetatud asjaolud ei ole ära langenud. X.

X on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta otsustas pooleli oleva kohtuprotsessi ajal

lahkuda Rootsi Kuningriiki ja esitada seal uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna tegu on

korduva taotlusega ning isik väitis, et tal on uued asjaolud siis tuleb talle anda võimalus

need uued asjaolud esitada, läbi viia vestlus ja peab kontrollima saadud informatsiooni ning

võrdlema seda päritoluriigi infoga. Selleks, et menetlus oleks kiirelt ja efektiivselt läbi

viidud on vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav. Isik ei oleks vabaduses motiveeritud

ootama ära PPA otsust ning lahkuma enda kodakondsusjärgsesse riiki. Käesolevaks hetkeks

on PPA tõendanud, et isik läks toimetaja abiga Rootsi, läbides selleks ka Soome Vabariigi.

Samas Eestisse saabudes leiti isiku asjade hulgast Rootsi Politseiameti ja Rootsi

Migratsiooniameti dokumendid, kus isik on väljatoonud, et tema reisi eesmärk oli külastada

oma sugulasi Norras. Rootsi ametivõimudele on isik samuti maininud, et Rootsis elavad

tema lähedased, kes saaks teda majutada Rootsis viibimisel. Lähtuvalt puudutatud isiku

2(5)

3-25-1589

varasemast tegevusest ja soovist jõuda Rootsi või Norra, ei pea PPA eluliselt usutavaks, et

vabaduses viibides jääb välismaalane korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni

Eestisse, ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks. Varasemalt pole dokumentide

puudumine või võltsitud dokumentide kasutamine takistanud isikul ületamaks riikide piire,

mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna

puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse

liikmeriiki. Seda kinnitab ka see, et isik sai Eestist Rootsi minna ilma kehtiva

reisidokumendita, läbides selleks ka Soome Vabariigi. Isiku ebaseaduslik liikumine

Euroopas näitab seda, et tal on nii motivatsioon, vahendid, kui ka kontaktid või oskused

hankida talle mitte kuuluvaid reisidokumente. Seega on isik valmis panema toime

ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.

4. X. X esindaja esitas kohtule seisukoha ja leidis, et isiku jätkuv kinnipidamine ei ole

kohane meede ja selleks vajadust. PPA ei ole tõendanud kinnipidamise jätkumise vältimatut

vajadust. Pikemaks kinnipidamiseks peavad olema esitatud tugevamad argumendid kui

esmase kinnipidamise puhul. Kinnipidamise ajal (2 kuud) ei ole tehtud ühtegi sisulist

menetlustoimingut, mis vajaks isiku kohalolu. PPA viide tulevasele intervjuule ei ole piisav

õigustus. PPA ei ole konkreetsetele menetlustoimingutele viidates selgitanud, miks isiku

kinnipidamine on vajalik. Ka Riigikohtu praktika nõuab konkreetseid ja üksikasjalikke

põhjendusi. Taotluses viidatakse samadele asjaoludele nagu esmasel kinnipidamisel, mis ei

saa õigustada pikendamist. Isiku hinnangul ei ole PPA-l vaja koguda täiendavat ulatuslikku

päritoluriigi infot ning isikul on Eestiga tekkinud seosed, sealhulgas pooleli olev

kohtumenetlus ja korduv kaitsetaotlus. Isik lahkus Eestist varem seoses eluohtliku

olukorraga, kuna avaldatud artikkel võis tema ja lähedaste turvalisuse ohtu seada. Rootsis

taotles ta kohe kaitset. Tema lahkumine ei olnud põgenemiskatse. Isikul on mitmeid tõsiseid

terviseprobleeme (pankreatiit, hüpotüreoos, migreen jt), millele kinnipidamiskeskuses ei ole

piisavalt reageeritud. Õiguskantsleri hinnangul on keskuse tervishoiusüsteemil tõsiseid

puudusi. Isiku kinnipidamist ei ole võimalik põhjendada, kuna tema puhul saaks kasutada

alternatiivseid, vähem koormavaid meetmeid.

5. Kohtuistungil palus X. X PPA taotlust mitte rahuldada. Ta viitas, et varasemalt lahkus

Eestist, sest venekeelses välismeedias avaldati artikkel, kus olid tema isikuandmed. Rootsi

sõidu korraldas teine isik, kes rääkis ka Rootsi piirivalvega ja seda, mida see isik rääkis, X.

X täpselt ei tea kuid need andmeid ei olnud suuremalt jaolt õiged. X. X ei kavatse uuesti

Eestist lahkuda, ta on eakas ja tervis on kinnipidamiskeskuses halvenenud ning ta vajab

sagedasti arstiabi.

6. PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et hetkel on saabunud Rootsist seal tehtud toimingute

dokumentide tõlked, järgnevalt on kavas X. X-iga läbi viia intervjuu ning seejärel

kontrollida saadud info vastavust ja uurida vasturääkivusi senistes ütlustes. Rahvusvahelise

kaitse taotluse menetlemisega tegeletakse võimalikult kiiresti, menetlus peab olema lõpule

viidud hiljemalt 27.11.2025. Arstiabi saab isik kinnipidamiskeskuses regulaarselt, seal on

olemas kohapeal igapäevane meditsiiniteenistus ning isik on viidud ka kahel korral haiglasse

uuringutele.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-25-1589

7. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 4

koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht.

8. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt

taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS §

361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem

kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes

1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 5).

9. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul,

kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on

see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt

ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja

edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).

10. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks

olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise

võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja

kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse

võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude

väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p

12). Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud

kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast hoolsust.

11. Taotluses märgitud asjaolud ja isiku eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine

loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Isiku suhtes on kehtiv

lahkumisettekirjutus (PPA 06.01.2025 otsus), mille osas on keelatud PPA-l sundtäitmine.

Samas puudutatud isiku osas on lahkumiskohustus kehtiv. Tal olid varem olemas kontaktid,

vahendid ja oskused ebaseaduslikult, võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks. Isik on

selgitanud 28.05.2025 küsitluse käigus, et ta teadis, et Eestisse saabumisel esitatud

dokumendid olid võltsitud (dtl 17). Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik

Vao majutuskeskuses. Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud elama

rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Taotleja, kes rahvusvahelise kaitse

menetluse ajal elab rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses, on kohustatud öisel

ajal viibima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (VRKS § 34 lg-d 1 ja 5). Isik

oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust

selle üle, et puudutatud isik lahkus määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult

4(5)

3-25-1589

sadamasse ja laevale (dtl 13, 17). Seega esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht.

Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline, kuivõrd isiku käitumisest

nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta korraldada ametivõimude eest pakku

mineku ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks. Isik on erinevatel ajahetkedel andnud

ütlusi, mis on omavahel vastuolulised ja need vajavad kontrollimist.

12. Eeltoodut kokku võttes ei ole piisavalt usaldust, et X. X ei prooviks ka sellel korral enda

võimaliku väljasaatmise vältimiseks Eestist lahkuda. Tema lahkumist ei takistaks ka

reisidokumendi hoiulevõtmine kuna Schengeni alal reeglina piirikontrolli ei ole ja isikute

dokumente piiriületustel ei kontrollita.

13. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise

korraldamiseks). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tõenäolist

ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse

piiramisega (vt RKHKm nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks

pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada

ja anda luba isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

14. Mis puudutab X. X viiteid oma tervislikule seisukorrale, siis on PPA kinnitanud, et

kinnipidamiskeskuses on tagatud meditsiiniline abi igapäevaselt ja ka seni on X. X saanud

korduval meditsiinipersonali vastuvõtule ning teda on tervisekontrolliks viidud ka

kinnipidamiskeskusest haiglasse. Vao keskuses viibides seevastu kohapealset operatiivset

arstiabi ei ole. Siiski tuleb PPA-l hoolikalt jälgida, et X. X tervis oleks operatiivsel

jälgimisel ning tagada talle tema tervisele sobivaimad elutingimused ja piisav viibimine

värskes õhus.

15. Kuivõrd X. X on ise korduvalt viidanud, et on tundud ennast Vao keskuses viibides

ohustatuna tema andmete avaldamise tõttu venekeelses välismeedias, saab tema

kinnipidamiskeskuses viibimist pidada ka turvalisuse kaalutlustega kooskõlas olevaks, sest

isik on sellisel juhul ametivõimude pideva järelevalve all.

16. Rahuldan seega PPA taotluse ja annan loa X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS §

68 p-dega 6 ja 9 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks

kuuks.

17. Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2

sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

5(5)