2-22-125603/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

24. juuli 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-125603

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ (end. AS Aktiva Portfolio) hagi

V. S. vastu 25.03.2021 tarbijakrediidilepingust nr XXX ja

28.03.2021 tarbijakrediidilepingust nr XXX tuleneva

võlgnevuse 1162,02 euro, intressi 88,02 euro, lepingutasu 19

euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 35 euro, viivise

239,37 euro ja täiendava viivise saamiseks

Hagihind

1616,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post

XXX)

Kostja: V. S. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Indrek Repnau (Repnau

Õigusbüroo OÜ, XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V. S. ’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 25.03.2021

tarbijakrediidilepingu nr XXX ja 28.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX alusel

saadud summa 1162,02 eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V. S. vastu 25.03.2021

tarbijakrediidilepingust nr XXX ja 28.03.2021 tarbijakrediidilepingust nr XXX

tuleneva intressi 88,02 euro, lepingutasu 19 euro, haldustasu 10 euro,

sissenõudmiskulu 35 euro, viivise 239,37 euro ja täiendava viivise saamiseks.

4. Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja V. S. kanda ja 28% ulatuses hageja

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 932,40 eurot. Välja mõista V. S.

’lt menetluskulu summas 932,40 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

6. Välja mõista V. S. ’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (932,40 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

7. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7

Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Lihtmenetluses tehtava kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 21.09.2022 määruse punktis 2 (dtl 74).

Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõuded ja põhjendused

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 05.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr. XXX

ning 28.03.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX.

25.03.2021 sõlmitud lepingu nr XXX alusel soetas kostja kauba maksumusega 662,98 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

15.05.2021 - 15.04.2024. Kostja ei ole põhiosa katteks ühtegi makset teostanud. Seega on

kostjal lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 662,98 eurot.

28.03.2021 sõlmisid pooled XXX makselahenduse lepingu nr. XXX krediidilimiidiga 500

eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 29.07.2021 oli kostjal tähtajaks tagastamata

krediidilimiit summas 499,04 eurot. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Seega

on kostjal lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 499,04 eurot.

Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,90% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 15.05.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 3.

osamakseni s.o 15.07.2021 summas 53,87 eurot (9,04+28,04+16,79). Kostja intressi tasunud

ei ole.

Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,00% aastas. Lepingu alusel

kohustus kostja tasuma intressi kord kuus maksepäeval (s.o lepingus kokku lepitud

tingimuste kohaselt iga kuu 5ndal kuupäeval) tulenevalt üldtingimuste punktist 8.1. Lepingu

ülesütlemise seisuga s.o 29.07.2021 oli kostjal tasumata intress summas 34,15 eurot. Kostja

intressi tasunud ei ole.

Lepingus nr XXX on pooled kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu

tingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus.

Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu lepingu sõlmimise eest on 19 eurot, mida kostja

tasunud ei ole.

Vastavalt 28.03.2021 sõlmitud lepingu nr XXX tingimuste punktile 7.6 on laenusaaja

kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus.

29.07.2021.a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata laenuhaldustasu summas 10

eurot.

Lepingust nr XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue summas 20 eurot on tekkinud seoses

ühe tasulise kirja saatmisega.

Lepingust nr XXX tulenev sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot on tekkinud seoses

ühe tasulise kirja saatmisega.

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 662,98 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 08.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 15,90% kooskõlas laenulepingu tingimuste punktiga 8. ja VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 117,25 eurot.

Lepingu nr XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 499,04 eurot lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 30.07.2021 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 08.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 22,00% kooskõlas laenulepingu tingimuste punktiga 7.11 ja VÕS § 113 lg

1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 122,12 eurot.

Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1162,02 eurot kuni sellekohase

tasumiseni alates 09.09.2022 seadusjärgses viivisemääras.

Laenuandja saatis 12.07.2021 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 29.07.2021 saatis laenuandja kostjale teatised

lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevusi ka täiendava tähtaja

jooksul.

I AS loovutas 04.08.2021 kostja vastase nõude AS-ile Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on lepingu nr XXX

taotluses oma sissetulekuks märkinud 3200 eurot ning väljaminekuks 500 eurot. Laenuandja

on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha

reservi vähemalt 2700 eurot (3200-500). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi

krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja

võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Kostja on lepingu nr XXX taotluses oma sissetulekuks märkinud 3200 eurot ning

väljaminekuks 0,00 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning

teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 3200 eurot (3200,00-0,00).

Krediidivõimelisuse

hindamise

protsessis

tegi

krediidiandja

päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud.

Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja

puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga,

kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 662,98 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 30.07.2021.a VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

krediidisumma 499,04 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o.

alates 30.07.2021.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on seisukohal, et kostja väited selle kohta, nagu oleks lepingud sõlminud tema nimel

kolmas isik, on täielikult tõendamata.

Kostja vastuväited ja põhjendused

5. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu.

Kostja ei ole sõlminud I AS-iga hagiavalduses nimetatud lepinguid. Kostja andmeid (nn

digitaalset identiteeti) on kasutanud ära kolmandad isikud (I.K. ja S.-E.H.) ja sõlminud

antud lepingud. Nimetatuga seoses on algatatud kriminaalasi. Kostja on selles

kriminaalasjas algselt kuulatud üle tunnistajana, kuid 27.02.2023 esitati kostjale kahtlustus

varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega I

AS-ile (KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 järgi). Kostja kriminaalasjas süüd ei tunnista.

Hageja seisukohast nähtub, et krediitkaart on saadetud aadressile XXX. Kostja kinnitab, et

ta ei ole elanud nimetatud aadressil, samuti ei ole kostjale teada, kes sellel aadressil elab.

Hagiavalduse lisadeks olevatel lepingutel on märgitud kostja kontakttelefoniks XXX ja e-

postiks: XXX. Kostja kinnitab, et tema kasutuses ei ole olnud nimetatud telefoninumbrit ja

e-postiaadressi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

7. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

7.1.

I AS ja kostja vahel oli sõlmitud 25.03.2021 XXX leping nr XXX, mille alusel on kostja

saanud kolmandalt isikult K AS-lt kaupa väärtuses 662,98 eurot (dtl 37-40). Lepingu

kohaselt oli intressi määr 15,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,43% aastas.

Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

7.2.

I AS ja kostja vahel oli sõlmitud 28.03.2021 XXX makselahenduse leping nr XXX, mille

alusel on kostja saanud krediiti summas 500 eurot (dtl 42-49). Lepingu kohaselt oli

intressi määr 22% aastas ja krediidi kulukuse määr 40,28% aastas. Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.

7.3.

Lepingu nr XXX sõlmimise ajal (25.03.2021) ja lepingu nr XXX sõlmimise ajal

(28.03.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr 20,09% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 62,7% aastas. Tulenevalt eeltoodust

ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal

Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

7.4.

12.07.2021 on I AS edastatud kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti

kostjale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (dtl 50-51). Kuna kostja ei tasunud

võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, edastas krediidiandja 29.07.2021 lepingute

ülesütlemise teatised (dtl 52-53).

7.5.

I AS on loovutanud oma krediidilepingutest tulenevad nõuded hagejale ning sellest on

kostjat teavitatud 04.08.2021 (dtl 54-55). Kostja nõude loovutamise osas menetluses

vastuväiteid ei ole esitanud.

7.6.

Hageja on edastanud kostjale võlateatised ja hagihoiatused (dtl 56-58, 71-72).

8. Kostja on läbivalt kogu menetluse tuginenud asjaolule, et eelnevalt viidatud lepingud on

sõlmitud kolmandate isikute poolt, kasutades selleks kostja isikuandmeid. Kuna kostja seda

ise kinnitab (dtl 172), siis ei ole vaidlust, et kriminaalmenetlus nr XXX raames on kostjale

esitatud kahtlustus varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige

ettekujutuse loomisega I AS-ile.

8.1.

Kohus leiab, et käesolevas asjas antav tsiviilõiguslik hinnang asjaoludele ei sõltu

kriminaalmenetluslikust hinnangust. Kohtul on võimalik käesolevas asjas tuvastada

lepingute olemasolu või puudumine poolte vahel ja asi lahendada. Asja lahendus ei sõltu

kriminaalasja tulemustest ega selles antavatest hinnangutest.

8.2.

Kostja ei ole tõendanud ega kohtu jaoks usutavaks muutnud oma väidet, et vaidlusalused

tarbijakrediidilepinguid ei sõlminud (digiallkirjastanud) mitte kostja, vaid tema teadmata

kolmandad isikud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud (otsus nr 2-16-124450, p

22), et „juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode

kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid

väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik

tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema

süüta, tema tahte vastaselt“. Maakohus selgitas seda tõendamiskoormis ka kostjale, andes

võimaluse ja tähtaja oma väiteid tõendada (dtl 104). Kuna kostja selle asjaolu kohta

ühtegi tõendit ei esitanud, siis jäid kostja vastuväited paljasõnaliseks. Kohus asub seetõttu

seisukohale, et vaidlusalused tarbijakrediidilepingud on sõlminud ja digiallkirjastanud

kostja.

9. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 21.04.2023 hagejale, et tal

lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl

131-132). Lisaks on kohus palunud hagejal 22.06.2023 kirjaga täpsustada võlgnevuse

summa kujunemist ja selgitada esitatud tõendeid (dtl 181).

9.1.

Hageja 15.05.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav, et mitte öelda

olematu. Pole mingit kindlust, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema

finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida

taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.

9.2.

Hagiavalduse kohaselt (dtl 147) kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks

3200 eurot ning igakuisteks kohustusteks vastavalt 500 eurot ja 0,00 eurot.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud taust.ee.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (dtl 148).

Hageja hinnangul on krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud teave olnud

piisavalt selge ja krediidi väljastamisel oli kostja maksevõimeline.

9.2.1.

Kohtu hinnangul ei nähtu mitte ühestki tõendist, et laenuandja oleks kontrollinud kostja

sissetulekuid ja kulusid tarbijakrediidilepingu sõlmimisel, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d

2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kostja võimalike muude olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks ja

tuvastamiseks midagi teinud. Samuti ei ole esialgne laenuandja kontrollinud, kui suured

on kostja igakuised püsikulud. Siinjuures osundab kohus, et taotluses lepingu XXX

sõlmimiseks märkis kostja nende suuruseks 500 eurot (dtl 167), aga lepingu XXX

taotluses 0 eurot. Vastutustundlikus laenuandjas oleks see asjaolu pidanud kindlasti

küsimusi tekitama ja mõistma täiendava kontrolli teostamise vajadust. Seega oli

krediidiandja poolt teostatud analüüs kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse

kohta, et teenindada võetavat laenu, formaalne, millega ei saa lugeda täidetuks VÕS §-s

4034 sätestatud nõudeid.

9.2.2.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav

tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

9.2.3.

Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud,

vaid on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa

lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda

kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma

eesmärke. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks laenutaotluses midagi võltsinud või

oleks krediidiandja eest midagi varjanud, mistõttu ei ole kohaldatav VÕS § § 4034 lg 7

4. lauses sätestatud tagajärg.

9.2.4.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku

laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et

laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS §

4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates lepingute sõlmimisest

21.03.2021 ja 28.03.2021 kuni 30.07.2021 oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär

avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).

10.1.

22.07.2024 menetlusdokumendis on hageja esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvestuse (dtl 210). Kostja sai lepingu nr XXX alusel laenu kokku summas 662,98

eurot ning tagasimakseid teinud ei ning lepingu nr XXX alusel sai kostja krediiti kokku

summas 499,04 eurot ning ei ole teinud ühtegi tagasimakset.

10.2.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal tagastada lepingu XXX alusel saadud summa 662,98

eurot ja lepingu XXX alusel 499,04 eurot. Kohtuotsuse tegemise ajaks on arvestatud

summad kõik sissenõutavaks muutunud ning kohus saab selle kostjalt välja mõista.

10.3.

VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja

nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes)

rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega

tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal

seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole

kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta

ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just

selliste olukordade ärahoidmiseks.

11. Seega on põhjendatud hageja 22.07.2024 menetlusdokumendis toodud summad ja kostjalt

kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 1162,02 eurot (662,98€

+499,04€).

12. Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale.

12.1.

Hageja on viivise nõude esitanud 22.07.2024 menetlusdokumendis selliselt, et palub

kostjalt välja mõista viivise alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates

30.07.2021.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (tlk 210).

12.2.

Kohus jätab hageja selle nõude rahuldamata. Kohus selgitas hagejale 05.07.2024

kohtumääruse punktis 6.5 ja 6.6 (dtl 205), et VÕS § 4034 lg 7 nimetatud juhul peab

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale määruses

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas nimetatud sättega. Hageja tagasimaksete

ümberarvestust kohtule ei esitanud. Kohus käesoleval juhul tuvastas, et vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise tõttu on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine ja

null protsenti aastas tulenevalt VÕS §-s 94. Esialgne võlausaldaja on

tarbijakrediidilepingute ülesütlemisel 29.07.2021 tuginenud ka intressivõlgnevusele.

Kuna laenuandja poolt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu kostja

tegelikult intressi tasuma ei pidanud ja tagasimaksete ümberarvestust vastavalt VÕS §

4034 lg 7 kohtule esitatud ei ole, siis ei ole selge, kas ülesütlemise hetkel oli laenuandjal

õigus seda teha. Kohus hageja asemel ise nõude ümberarvestust ei tee. Kuna hageja nõue

selles osas pole selge, siis jätab kohus selle rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1616,54 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

14.1.

Hagis toodud tsiviilasja hind oli 1616,54 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui

nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1162,02 eurot ehk hagi rahuldati ~72%.

14.2.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 72% ulatuses kostja kanda ja

28% ulatuses hageja kanda.

15. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot, esindajakulu summas 2592

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20

eurot (dtl 258-259). Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna

laenulepingute sõlmimisel ei ole järgitud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Juhul, kui

kohus jätab menetluskulud kostja kanda, palub kostja vähendada hageja menetluskulude

suurust ja mõista kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (dtl 261).

16.1.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 72% summas 226,80 eurot.

16.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr

169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures

asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja, mitte

(vande)advokaat, ning tegemist ei ole faktiliselt ega õiguslikult keeruka vaidlusega.

Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.

16.3.

Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud

ajakulu 15,34 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

tsiviilasja materjalidele osaliselt. Kohus leiab, et tegemist on nö tüüphagiavaldusega, mis

on koostatud varem esitatud põhja peale. Samuti ei ole kohus antud asjas korraldanud

kohtuistungit ning tegemist ei ole olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Seega on

põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 tunni ulatuses ehk summas 960 eurot

(8 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 691,20 eurot (960

eurot x 72%).

16.4.

Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav

hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 14,40 eurot

(20€ x 72%).

17. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas

932,40 eurot, millest riigilõiv 226,80 eurot, esindajakulu summas 691,20 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 14,40 eurot.

18. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

19. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik