3-25-2398/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

23. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2398

Haldusasi

A.S kaebus Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024. a

korralduse nr 1-17/24/2498 tühistamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Menetlustoimingud

Kaebaja A.S

Vastustaja Maa- ja Ruumiamet

Kolmandad isikud Mustvee vald, H.I ja D.U

Kolmandate isikute kaasamine, kaebetähtaja ennistamise

taotluse lahendamine, menetluse lõpetamine, esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Kaasata menetlusse kolmandate isikutena Mustvee vald, H.I ja D.U.

2. Jätta A.S kaebetähtaja ennistamise taotlus Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024. a

korralduse nr 1-17/24/2498 tühistamise nõude esitamisel rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2398 menetlus.

4. Tagastada asjas tasutud riigilõiv 40 eurot A.S arveldusarvele nr xxxx.

5. Jätta A.S esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas määruses füüsiliste isikute nimed, aadress „X“ ning e-posti

aadressid YYY ja XXX tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 124 lg 3, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus registreeris 23. juulil 2025 A.S (edaspidi kaebaja) kaebuse nõudes

tühistada Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024. a korraldus nr 1-17/24/2498, millega

erastati H.I-le 3/12 mõttelise osa ulatuses Mustvee linnas X maaüksus.

1.1.

Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale 3/12 mõttelist osa Jõgeva maakonnas Mustvee vallas

Mustvee linnas X asuvatest ehitistest - elamu (EHR kood A), laut (EHR kood B) ja saun (EHR

kood C). 1/3 mõttelist osa ehitistest kuulub Mustvee vallale, 1/12 H.I-le ja 1/3 D.U-le. Kaebaja

sõnul on elamut, sauna ning lauta faktiliselt kasutanud ainult kaebaja perekond, teised

kaasomanikud seal kunagi elanud ei ole. Samuti ei ole teised kaasomanikud teinud midagi vara

säilitamiseks ega ole kunagi panustanud kaasomandi parendamiseks. Kaasomanike vahel ei ole

sõlmitud kokkulepet kaasomandi osade piiritlemiseks või kaasomandi kasutamise korra

kehtestamiseks.

1.2.

Maa-ameti peadirektor otsustas 7. juuni 2024. a korraldusega nr 1-17/24/1265 „Maa

ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ erastada X katastriüksuse (katastritunnus zzzz)

ehitiste kaasomanikele vastavalt nende osade suurusele kaasomandis.

1.3.

2025. aasta märtsi teises pooles sai kaebajale teatavaks, et kaebajale erastamisele kuuluv

maa on erastatud H.I-le . Kaebaja pöördus vastustaja poole selgituste saamiseks.

1.4.

Maa- ja Ruumiameti 26. märtsi 2025. a kirjast nr 6-13/24/6708-8 nähtub, et Maa-ameti

peadirektori korraldus saadeti kaebajale rahvastikuregistri järgsele aadressile tähitud postiga 11.

juunil 2024. Maa-ameti peaspetsialist teavitas kaebajat 20. juunil 2024. a telefoni teel tähitud

postiga saadetud peadirektori korraldusest. Kaebajale saadetud tähitud kiri tagastati hoiutähtaja

möödumisel 5. juulil 2024 Maa-ametile. 1. augustil 2024 avaldati maareformi käigus vastu võetud

Maa-ameti peadirektori 7. juuni 2024. a korralduse nr 1-17/24/1265 resolutiivosa Ametlikes

Teadaannetes teadaannetega nr 2322687 ja nr 2322737. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 31

lõikele 5 loeti peadirektori korraldus Ametlikes Teadaannetes avaldamisega kaebajale kätte

toimetatuks. Kaebajale saadeti 11. septembril 2024 elektronposti aadressile YYY kiri nr 6-

13/24/6708-2, millega tuletati meelde, et maa ostu-müügilepingu sõlmimise tähtaeg on 1.

november 2024. a. Kirjale nr 6-13/24/6708-2 oli lisatud peadirektori korraldus. Maa-amet tegi

D.U-le ja H.I-le 7. novembri 2024. a kirjaga nr 6-13/24/6708-3 ettepaneku maa erastamise

õiguse kaotanud ehitiste kaasomaniku osale vastava maa osa erastamiseks. Kaebajale saadeti 7.

novembri 2024. a kiri nr 6-13/24/6708-3 teadmiseks elektronposti aadressile YYY.

1.5.

Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024. a korraldusega nr 1-17/24/2498 „Maa

ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ otsustati erastada Jõgeva maakonnas Mustvee

vallas Mustvee linnas X asuv katastriüksus katastritunnusega zzzz, pindalaga 1773 m² ja

sihtotstarbega elamumaa D.U-le 1/3 mõttelises osas ja H.I-le 1/3 mõttelises osas. 1/3 mõttelist

osa on antud Mustvee valla munitsipaalomandisse. Kaebajale saadeti 18. detsembri 2024. a

korraldus nr 1-17/24/2498 teadmiseks elektronposti aadressile YYY.

1.6.

Kaebaja hinnangul ei ole Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024 korraldust nr

1-17/24/2498 „Maa ostueesõigusega erastamine (Mustvee vald, X)“ talle nõuetekohaselt kätte

toimetatud ja korraldus ei ole seega jõustunud.

2. Kaebaja esitas kaebuses taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning esialgse õiguskaitse (EÕK)

taotluse seada haldusasja menetluse ajaks käsutamise keelumärge H.I-le kuuluvale kaasomandi

osale X kinnistust.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kolmandate isikute kaasamine

3. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kolmanda

isiku võib kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas

staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 21 lg 1).

4. Kuivõrd kaebaja vaidlustab Maa-ameti peadirektori korraldust, millega otsustati erastada X

asuv katastriüksus katastritunnusega zzzz D.U-le 1/3 mõttelises osas ja H.I-le 1/3 mõttelises osas

ning 1/3 mõttelist osa on antud Mustvee valla munitsipaalomandisse, puudutab korraldusele

esitatud tühistamiskaebus ning selle kohta tehtav kohtulahend ka eelviidatud isikute õigusi.

2

Seetõttu kaasab kohus kolmandate isikutena menetlusse X kinnistu kaasomanikud Mustvee valla,

D.U ning H.I .

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine

5. Kaebaja on seisukohal, et kuna talle ei ole vaidlusalust haldusakti teatavaks tehtud, ei ole seega

ka HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaeg möödunud. Kaebaja märgib, et juhul kui haldusakti

teatavaks tegemise ajaks loetakse Maa- ja Ruumiameti 26. märtsi 2025 kirja nr 6-13/24/6708-8,

siis möödus kaebetähtaeg 26. aprillil 2025. Kaebaja taotleb sel juhul kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist. Kaebaja palub tähtaja ennistamisel arvestada, et tasai alles vastustaja 11. aprilli 2025

kirjast nr 6-13/24/6708-10 teada, et vastustaja peab enda toiminguid õiguspärasteks. Kuna

kaebajal puuduvad õigusteadmised ja piisavad vahendid kvalifitseeritud õigusabi saamiseks, siis

võttis kaebajal aega, et endale olukord selgeks teha ja nõuetekohane kaebus koostada.

6. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja

ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (HKMS § 38 lg 5). Kohus kontrollib

eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse

(HKMS § 124 lg 1). Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2).

7. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ületanud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevast

tühistamiskaebuse esitamise tähtaega.

Kohtule nähtub Maa- ja Ruumiameti 26. märtsi 2025. a kirjast, et vaidlusalune korraldus edastati

kaebajale elektronposti aadressile YYY. Rahvastikuregistri kontaktandmetes oli kaebaja

elektronposti aadressiks märgitud YYY ja alles alates 25. märtsist 2025 on rahvastikuregistris

märgitud uueks elektronposti aadressiks XXX (digitoimiku lehekülg (dtl) 20). Seega edastati

vaidlusalune korraldus kaebajale Rahvastikuregistris märgitud kontaktandmete kaudu. Kohus ei

nõustu, et Maa- ja Ruumiametile oleks pidanud üldteada olema asjaolu, et mail.ru postiserverid

nõuetekohaselt ei tööta ning e-kirjade edastamisega oleks seal probleeme. Juhul kui sellised

probleemid tõesti esinesid ning kaebaja sellest teadlik oli, tulnuks kaebajal muuta

Rahvastikuregistris enda kontaktandmeid ning asendada need sellistega, kust ta kättesaadav on.

Rahvastikuregistri seaduse §-d 68 ja 98 panevad isikule kohustuse tagada enda elukoha aadressi ja

kontaktandmete olemasolu ja õigsus rahvastikuregistris. Seega tuli kaebajal enesel tagada, et

rahvastikuregister kajastaks õigeid ja asjakohaseid (kontakt)andmeid, mille kaudu on võimalik

talle dokumente kätte toimetada. Seejuures on kaebaja aga pärast vaidlusaluse korralduse

edastamist ka ise pöördunud vastustaja poole e-posti aadressilt YYY, olles samalt e-posti

aadressilt kätte saanud Maa- ja Ruumiameti teavituse maa kinnistusraamatusse kandmisest (dtl

10–12, 17–18).

Isegi juhul, kui leida, et kaebajale ei toimetatud vaidlusalust korraldust kätte elektronposti

aadressi YYY kaudu, sai kaebaja hiljemalt Maa- ja Ruumiameti 26. märtsi 2025. a kirjast teada, et

vaidlusalune korraldus on antud. Isegi kui korraldust ei olnud eelviidatud kirjale lisatud, oli

kaebajal võimalik astuda samme, et korralduse sisuga tutvuda ning see Maa- ja Ruumiametilt

välja küsida. HKMS § 46 lg 7 kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole

kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent

viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega. Arvestades, et kaebaja

sai vaidlusalusest haldusaktist teada hiljemalt 26. märtsil 2025 ning kaebus on esitatud 23. juulil

2025, on kaebaja kohtu hinnangul ebamõistlikult viivitanud tühistamiskaebuse esitamisega.

Haldusakti väljanõudmiseks ei saanud kohtu hinnangul kuluda rohkem kui 30 päeva (sh nähtub

Maa- ja Ruumiameti 11. aprilli 2025. a vastusest (dtl 19), et kaebaja on pöördunud ameti poole

27. märtsil 2025, st päev pärast 26. märtsi 2025. a vastuse saamist – tal polnud takistust samas

3

kirjas või ka veel reaktsioonina 11. aprilli 2025. a vastusele paluda Maa- ja Ruumiametil saata

endale kõnealune haldusakt) ning seejärel kaebuse esitamiseks täiendavalt mitte rohkem kui

seadusjärgne tavapärane vaidlustamistähtaeg 30 päeva. Kaebus on esitatud aga alles ligi nelja kuu

möödumisel.

8. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud ka mõjuvaid põhjuseid, miks tal ei olnud

võimalik tühistamiskaebust esitada kaebetähtaega järgides või siis HKMS § 46 lg 7 tähenduses

mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus hiljemalt 26. märtsil 2025 sai kaebaja teadlikuks

vaidlusaluse korralduse andmisest, tuli kaebajal endal aktiivselt asuda välja selgitama korralduse

sisu ning see vajadusel Maa- ja Ruumiametilt välja nõuda. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse

haldusakti põhiline sisu ja selle riive kaebaja õigustele välja loetav juba Maa- ja Ruumiameti 26.

märtsi 2025. a kirjast. Kohtule ei nähtu seega takistusi, miks kaebaja ei oleks saanud varem

tühistamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust

eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 1.

oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohtule jääb arusaamatuks, et kaebaja pole

seniajani vastustajalt vaidlusalust haldusakti välja nõudnud.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja seega esitanud mõjuvaid põhjuseid tühistamiskaebuse

kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu lõpetada.

Menetluse lõpetamine

9. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt seadustiku § 124 lõikele 2. Kui kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata

(HKMS § 152 lg 3).

10. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et kaebaja on Maa-ameti peadirektori 18. detsembri 2024.

a korraldusele tühistamiskaebuse esitamisel ületanud seaduses sätestatud tähtaega. Kuivõrd kohus

ei ennista tühistamiskaebuse esitamise tähtaega, lõpetab kohus haldusasja menetluse kaebust

menetlusse võtmata HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel.

11. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel

esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

12. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja

õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1).

Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS

§ 249 lg 3).

13. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu kaebust menetlusse

võtmata, puuduvad kaebusel eduväljavaated ning EÕK taotlus jääb rahuldamata kaebuse

perspektiivi puudumise tõttu.

Muud küsimused

4

14. Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tuleb menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1

punkti 2 alusel asjas tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab kaebaja poolt tasutud riigilõivu 40

eurot kaebaja arveldusarvele.

15. HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb avaldatavas määruses asendada tähemärkidega füüsiliste isikute

nimed, kaebaja elukoha aadress ning e-posti aadressid.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

5