5-25-21/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-21 Otsuse kuupäev 24. juuli 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Heili Sepp Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Ausad Valimised Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta MTÜ Ausad Valimised kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10. juulil 2025. a algusega kell 14.00 toimus Microsoft Teamsi vahendusel Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) elektrooniline koosolek. Koosoleku toimumise kohta avaldas riigi valimisteenistus (RVT) 8. juulil 2025 valimised.ee veebilehel uudise, milles kajastus koosoleku toimumisaeg, päevakord ning järgmine viide: „Riigi valimisteenistus loob võimaluse elektroonilisel koosolekul osalemise soovist enne koosoleku algust e-posti (info@valimised.ee) teel teada andnud isikutele koosolekut jälgida.“

Kaebus

2. MTÜ Ausad Valimised esitas 16. juulil 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks VVK toimingu, millega kaebaja eemaldati 10. juuli 2025. a koosolekult. Lisaks taotleb kaebaja, et Riigikohus hindaks Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 194 põhiseaduspärasust.

3. Kaebaja avaldas RVT-le 9. juulil 2025 enda ametlikult meiliaadressilt ausadvalimised@infoaed.ee saadetud kirjas soovi jälgida 10. juuli koosolekut, misjärel palus RVT teatada osaleja nime. Kaebaja RVT-le nime ei esitanud, selgitades, et soovib koosolekut jälgida üksnes passiivselt ning ühtegi konkreetset inimest aktiivselt osalema ei saada. Juhul, kui tehnilistel põhjustel on nime esitamine vajalik, võikski osaleja nimeks olla ühingu nimi. Kaebaja ühines talle edastatud veebilingi kaudu VVK 10. juuli koosolekuga. VVK esimees pöördus koosoleku alguses kaebaja poole, paludes öelda, kes teda esindab. Kaebaja nimel koosolekul osalenud juhatuse liige esmasele ega korduvale pöördumisele ei reageerinud, misjärel eemaldati ta koosolekult.

5-25-21

2(4) 4. VVK rikkus kaebaja 10. juuli 2025. a koosolekult eemaldamisega RKVS § 12 lg-st 3 tulenevat õigust jälgida VVK avalikku koosolekut. Pole selge, kas enda esitlemine oli vajalik RKVS § 194 lg-s 2 sätestatud nõude täitmiseks või tulenes see vaid Microsoft Teamsi veebikoosolekute tarkvara iseärasustest. Seejuures võib VVK koosolekutel osalejate käsitamine vaatlejatena olla ekslik. Vaatlejad on oma olemuselt aktiivsed, st nende tegevus ei kujuta endast pelgalt valimistega seotud avalikul sündmusel viibimist. Koosolekul osalemine Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra p 7.4 kohaselt esitatud sooviavalduse alusel tähendab aga seda, et osaleja on passiivne, mistõttu ei pidanud kaebaja esindaja vajalikuks end koosoleku alguses tutvustamiseks kui aktiivseks tegevuseks valmis panna. Seega ei puuduta valimiste vaatlejatega seotud regulatsioon VVK koosolekul osalejaid.

5. Kaebaja täitis kõik koosolekul osalemise tingimused. Koosolekult eemaldamise põhjuseks ei olnud võimalike tehniliste probleemide lahendamine, vaid see, et kaebaja füüsilisest isikust esindaja end koosoleku alguses ei esitlenud. Nõustuda ei saa VVK-ga selles, et osalejate tuvastamine on tavapärane praktika.

6. Koosolekul osaleja tuvastamiseks puudus VVK-l õiguslik alus ning sisuline vajadus. VVK esitlemiskohustuse legitiimset eesmärki enne koosolekult eemaldamist ei selgitanud. Olenemata sellest võib VVK 3. juuli 2025. a koosoleku protokollist järeldada, et selleks eesmärgiks on vajadus märkida protokolli osalejate nimed ning kaitsta isikute privaatsust, ärisaladust ja riigi julgeolekut. Protokolli märkimiseks vajalik kaebaja nimi esitati aga juba osalemise soovist teatamisel. Esindaja nime on võimalik täpsustada pärast koosolekut.

7. Koosolekul, kus igaühel on õigus viibida, eeldab tuvastamise nõue kaalukat põhjust. Selleks ei saa olla asjaolu, et mõne osaleja kohalolu on häiriv või nimi provotseeriv. Veebikoosolekute puhul ei saa olla koosolekule lubamise ja seal viibimise puhul probleemiks võimalik korrarikkumine. Elektroonilise osaluse korral on koosoleku korraldajal võimalik osalejaid suurema vaevata ohjata. Seejuures on VVK koosoleku veebikeskkonna funktsioonid väga piiratud, sh on välja lülitatud tekstivestlus.

Vastus kaebusele

8. Kaebajal kui juriidilisel isikul on õigus VVK koosolekuid jälgida. Juriidiline isik tegutseb aga tema esindajaks olevate füüsiliste isikute kaudu. RKVS § 194 lg 2 kohaselt peab vaatleja end esitlema. Ka rahvusvahelised vaatlemismissioonid toimuvad selliselt, et organisatsioon teatab neid esindavate isikute nimed. Esitlemise kohustus on osalejal sõltumata sellest, kas ta plaanib koosolekul osaleda aktiivselt või passiivselt. Koosolekut jälgival isikul ei ole aktiivne osalus RKVS § 194 lg-st 4 tulenevalt võimalik.

9. Kaebaja lubati koosolekuruumi selleks, et koosoleku juhatajal oleks võimalik selgitada välja tema esindaja, kuid pöördumisele end esitleda ei vastatud. Seega polnud esindaja tuvastamine võimalik, mistõttu ei lubanud VVK kaebajal koosolekut jälgida. Olukorras, kus ühingu esindajana tegutsev füüsiline isik pole teada, ei saa hinnata, kas juriidiline isik on koosolekul esindatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kaebaja leiab, et tema eemaldamine VVK 10. juuli 2025. a koosolekult oli õigusvastane, kuivõrd tema füüsilisest isikust esindaja nime küsimiseks ei olnud õiguslikku alust ega sisulist vajadust. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

5-25-21

3(4) 11. Kolleegiumi arvates on ekslik kaebaja väide, mille kohaselt ei ole võimalik samastada valimiste vaatleja ja VVK koosoleku jälgija rolle. Vaatleja tegevuse iseloom ongi passiivne, mis tähendab seda, et ta üksnes jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda komisjoni tööd (Riigikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 160 SE, Riigikogu XIII koosseis, seletuskiri, lk 12) (nt RKPJKo 23.07.2025, 5-25-18/6, p 23). Vaatleja ja VVK koosoleku jälgija rolle ei tule eristada nende tegevuse iseloomude tõttu. Seadusandja on pidanud VVK ning teiste valimiste korraldajate tegevuse vaatlemist ja jälgimist samatähenduslikeks (samas). Seega kohaldub VVK koosoleku jälgijatele, kelleks saavad olla ka juriidilised isikud (vt ka 160 SE seletuskiri, lk 12), RKVS §-s 194 sätestatud valimiste vaatlejaid puudutav regulatsioon.

12. RKVS § 194 lg 2 kohaselt peab vaatleja end enne vaatlemise alustamist esitlema. Esitlemise kohustus tähendab, et vaatleja peab avaldama oma identiteedi, eeskätt esitama oma tõelise nime (viidatud 5-25-18/6, p 25). Kui vaatlejaks on juriidiline isik, on kõnealune kohustus täidetud, kui enda tõelise nime esitab juriidilist isikut esindav esindusõiguslik füüsiline isik. Esindusõigus võib tuleneda nii seadusest kui ka volitusest (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 2). Mittetulundusühingute seaduslikeks esindajateks on juhatuse liikmed, kes esindavad ühingut põhikirjas ette nähtud viisil (mittetulundusühingute seaduse § 27 lg-d 1 ja 2). Ühingu juhatuse liikmed võivad volitada ühingut esindama ka kolmandaid isikuid (TsÜS § 119 lg 2). Kui VVK koosolekut soovib jälgida juriidilise isiku juhatuse liige, piisab esitlemiskohustuse täitmiseks enda ees-ja perekonnanime esitamisest, mille alusel saab VVK vajadusel kontrollida juhatuse andmeid registrist. Volituse alusel ühingut esindav isik peab koosolekule registreerudes või hiljemalt koosoleku alguses esitama täiendavalt esindusõigust tõendava volikirja.

13. RKVS § 12 lg 3 sätestab, et VVK koosolek on avalik. Samas ei ole vaatlemisõigus piiramatu. Vaatlemisõiguse riive on lubatud, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see ei ole ebamõistlik (viidatud 5-25-18/6, p 26). VVK koosoleku jälgimise kontekstis on vaatlemisõiguse riive legitiimseks eesmärgiks koosoleku põhjendamatute takistusteta läbiviimine (vt ka samas, p 27). RKVS § 194 lg-st 4 tulenevalt ei tohi vaatleja VVK tööd segada. VVK-l on õigus koosoleku läbiviimise korda vastavalt vajadusele ja päevakorrapunktide sisule ajas muuta (samas, p 20).

14. Praegusel juhul ei olnud VVK-l võimalik kaebaja esindaja nime tuvastada. Kolleegium märgib, et esitlemiskohustus ei saanud kaebajale tulla üllatusena ning seda eriti olukorras, kus koosolekule registreerudes ühingu esindaja nime RVT-le ei esitatud (vt ka viidatud 5-25-18/6, p 24). Selle kohustuse täitmine ei olnud keeruline. Seega ei järginud kaebaja RKVS § 194 lg-s 2 sätestatud koosoleku jälgimise tingimust, mistõttu oli tema eemaldamine VVK 10. juuli 2025. a koosolekult õiguspärane. VVK koosolekul lahendatakse eelduslikult olulisi valimistega seotud küsimusi ning koosoleku takerdumine selle jälgijatega sisutute vaidluste pidamisse kui nende kohustuste täitmise viibimisse raiskaks tarbetult aega. Seega saab pidada põhjendatuks, et kaebaja eemaldati koosolekult, kui tema nimel esinenud isik ei vastanud koheselt koosoleku juhataja küsimusele enda identifitseerimise kohta ega põhistanud oma esindusõigust. Pigem saab kaebust neil asjaoludel pidada pahatahtlikuks, kui etteheiteid saanuks kaebaja VVK asemel teha vaid iseenda nimel esinenud isikule.

15. Kaebaja on esitanud ka taotluse RKVS § 194 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegustel asjaoludel alust nimetatud sätte põhiseaduspärasuses kahelda. Põhiseadusest ei saa järeldada valimiste vaatleja anonüümsuse nõuet. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki argumenti, miks vaidlustatud säte võiks olla põhiseadusega vastuolus.

5-25-21

4(4) 16. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium MTÜ Ausad Valimised kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)