2-25-10943/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-10943

Tsiviilasi

EST Bygg OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: EST Bygg OÜ (registrikood 14524058, e-post:

XXX ), juhatuse liige: H.R (isikukood XXX)

Võlausaldaja: H.R (isikukood XXX, e-post: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast avaldust EST Bygg OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2. Toimetada määrus kätte avaldajale.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. H.R esitas 08.07.2025 Tartu Maakohtule avalduse, mille kohaselt palub välja kuulutada

EST Bygg OÜ pankroti, määrata ajutise pankrotihalduri, kohustada võlgnikku esitama

kohtule varade nimekiri ja muud nõutavad dokumendid ja tasuda riigilõiv 100 eurot.

Avalduse kohaselt on võlgnik, EST Bygg OÜ (rk 14524058) jäänud võlgu summas 35 489,55

eurot. Võlg tuleneb laenulepingust. EST Bygg OÜ on maksejõuetu ning ei ole suutnud oma

rahalisi kohustusi täita. Avaldusele on lisatud 10.10.2024 koostatud laenuleping, mille on

sõlminud H.R (Laenuandja) ja EST Bygg OÜ (Laenusaaja). Lepingu kohaselt andis

Laenuandja 10.10.2024 EST Bygg OÜ-le rahalise laenu summas 35 489,55 eurot.

Laenusumma kanti EST Bygg OÜ pangakontole. Laenusumma tagastatakse hiljemalt

31.07.2025. Avaldusele ei ole lisatud muid tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

PankrS § 3 lg 2 kolmas lause näeb ette, et ajutise halduri nimetamine, pankroti

väljakuulutamine, nõuete tunnustamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad

lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses.

Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. PankrS § 9 lg 1 kohaselt võib avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks esitada

võlgnik või võlausaldaja. Kohtule esitatud avalduses toodud andmed kogumis ei võimalda aru

saada, kas EST Bygg OÜ pankroti väljakuulutamist taotleb võlgnik ise (keda esindab juhatuse

liige H.R) või võlausaldaja H.R. Kohus selgitab, et võimalik ei ole esitada võlgniku ja

võlausaldaja ühist avaldust.

4. Vastavalt PankrS § 13 lõikele 1 peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma

maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse

maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku

võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku

vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla (PankrS § 13 lg 2). Avaldaja ei

ole kohtule esitanud pankrotiseaduses sätestatud nõuetele vastavat vara- ja võlanimekirja ja

seletust maksejõuetuse põhjuste kohta. Kuivõrd avalduses on palutud kohtul kohustada

võlgnikku esitama varade nimekirja ja muid nõutavaid dokumente, järeldab kohus, et

pankrotiavalduse esitaja on võlausaldaja H.R. Võlgniku pankrotiavalduse korral peaks

võlgnik ise koos avaldusega esitama kohtule vara- ja võlanimekirja, mitte taotlema vastavate

andmete esitamist kohtu kaudu.

5. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku

maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Avaldusele lisatud laenulepingu järgi on

laenu tagasimaksmise tähtaeg hiljemalt 31.07.2025. Seega ei ole nõue veel muutunud

sissenõutavaks, mistõttu ei ole PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud eeldused võlausaldaja

pankrotiavalduse esitamiseks täidetud. Samuti ei ole avaldusele lisatud raha ülekandmist

tõendavaid dokumente ega võlgniku maksejõuetust põhistavaid dokumente.

6. TsMS § 139 lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu 10 eurot (RLS § 59 lg 8) ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel 420 eurot

(RLS § 59 lg 9). Avalduselt on kolmas isik (T. L.) tasunud riigilõivu 100 eurot, mille avaldaja

on palunud võlgnikult välja mõista. Kohus märgib, et tasutud riigilõiv ei ühti eelnimetatud

riiglõivu määradega, mistõttu ei ole tuvastatav, kas on tegemist võlausaldaja või võlgniku

avaldusega.

7. PankrS § 14 lg 1 sätestab, et kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse

võtmast, kui 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku

vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3)

esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused.

8. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu

hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab

menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui puudusi kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse (TsMS § 3401 lg 2). Kohus leiab, et

avaldus EST Bygg OÜ pankroti väljakuulutamiseks on ebaselge, tõendamata ja niivõrd

ulatuslike puudustega, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. See ei piira võlgniku ega

võlausaldaja võimalust esitada kohtule seaduses sätestatud nõuetele vastav pankrotiavaldus.

9. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

10. Avalduselt on tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes

riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Riigilõivu tagastamise otsustab kohus eraldi

kohtumäärusega pärast vastava avalduse saamist.

11. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrusele võib esitada

määruskaebuse (TsMS § 14 lg 2). Määruskaebus peab vastama seadusest sätestatud nõuetele

ning määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik