3-25-1482/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

18.07.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1482

Haldusasi

Massu Mõisa Tallid OÜ kaebus Keskkonnaameti 17.04.

2025 ettekirjutuse nr HM2400223 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Massu Mõisa Tallid OÜ, esindaja

vandeadvokaat Piret Rummi

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Eveli Misnik

Menetluse alus ringkonnakohtus

Massu Mõisa Tallid OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Massu Mõisa Tallid OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

27.05.2025 määruse resolutsiooni p 6 peale.

2. Jätta Massu Mõisa Tallid OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

27.05.2025 määruse resolutsiooni p 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) kohustas Massu Mõisa Tallid OÜ-d (kaebaja) tuginedes

looduskaitseseaduse (LKS) § 702 lg-le 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-le 1

likvideerima Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Esivere külas Ranna kinnistul

(katastritunnus 19501:001:0346) Läänemere ranna 100 m ehituskeeluvööndisse ja Väinamere

hoiualale paigutatud/püstitatud ebaseaduslikud ehitised (ratastel hoone ja välikäimla)

hiljemalt 12.06.2025.

2. Kaebaja esitas 19.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 17.04.2025. a

ettekirjutuse nr HM2400223 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse KeA

17.04.2025. a ettekirjutuse nr HM2400223 kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

3-25-1482

Kaebus ettekirjutuse tühistamiseks on perspektiivikas. Ebaselgeks on jäänud haldusakti

andmise faktiline alus, sh puuduvad olulises osas põhjendused ning ei ole võimalik veenduda,

et haldusakt oleks õiguspärane, sh proportsionaalne. Vastustaja on oluliselt rikkunud uurimis-,

põhjendamis- ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Kaebajal on tekkinud kiireloomuline EÕK vajadus. Ettekirjutuse kohaselt tuleb kaebajal

likvideerida väidetavad ehitised Ranna kinnistult hiljemalt 12.06.2025. Lisaks sisaldab

ettekirjutus sunniraha (7000 eurot) määramise hoiatust. On selge, et asja lahendamine kestab

üle kuu ning jõustunud kohtulahendini ei jõua pooled enne 12.06.2025. Kui kaebaja peab

asuma ettekirjutust täitma ja oma kinnisasjalt haagise ja kuivkäimla teisaldama, ehkki

kohtumenetlus sellel ajal alles käib, saab kaebuse eesmärk pöördumatult kahjustatud, kaebaja

õigused jäävad kaitseta ning kohtuvaidlus muutub kaebaja jaoks praktiliselt eesmärgituks. Kui

kaebaja ettekirjutust ei täida, siis rakendab vastustaja kaebaja suhtes sunniraha esimesel korral

kohe 7000 eurot, mis on kaebaja jaoks suur rahasumma, st kaebaja jaoks muutub oma õiguste

kaitsmine ebaproportsionaalselt keeruliseks.

Puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks EÕK kohaldamata jätmist. Kahju tekitamine

keskkonnale on tõendamata, sh ei sisalda haldusakt mis tahes põhjendusi väidetava negatiivse

mõju ja kahju sisu kohta, sh milles see üldse seisneda saaks, milliseid elupaiku ja kasvukohti

on hävitatud või kahjustatud ning kuidas. Etteheidetaval tegevusel ei ole tulenevalt tegevuse

eesmärgist ja asjaoludest (põhjus, viis, materjalid, asukoht kinnisasjal, suurus jmt, sh

maapinnaga püsivalt ühendamata) mis tahes mõju ümbritsevale keskkonnale ning isegi kui

oleks, siis oleksid need mõjutused minimaalsed. Haagise paiknemine kinnisasjal ei kujuta

mingit otsest vahetut negatiivset mõju vm ohtu ümbritsevale keskkonnale.

3. KeA palus 26.05.2025 vastuses jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata.

Kaebajal võib olla EÕK vajadus, sest vaidlusaluse ettekirjutuse täitmisel ei ole võimalik

saavutada enam kaebuse eesmärki (ettekirjutuse esemeks olevate ehitiste säilimine) ja on

tõenäoline, et kohtumenetlus ei jõua jõustunud lahendini enne ettekirjutuse täitmiseks

määratud kuupäeva saabumist.

Kaebuse eduväljavaated on aga väga vähesed. Üksnes kaebaja väide, et on väga tõenäoline, et

haagis viiakse tema majandustegevusega seoses mõnele teisele kinnistule, ei kinnita seda, et

ratastel hoonet oleks ka tegelikkuses liigutatud või kasvõi ajutiselt mõnel teisel kinnistul

pargitud. Hüpoteetiline tõenäosus ratastel hoonet mõnele teisele kinnistule viia ei kinnita

kaebaja väidet, et tegemist on erinevates kohtades kasutamiseks mõeldud haagisega.

Analoogia alusel on asjakohane Riigikohus on väljendanud seisukohta, et ehitisena saab asja

põhilist kasutusotstarvet, kasutamise viisi ja kestvust arvestades käsitada nt ka

metallsuuskadele paigaldatud sauna (otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 24). Seega ei oma asjaolu,

et kaebaja on elamu paigaldanud ratastele ja see on transporditav, elamu ehitiseks lugemisel

määravat tähtsust. Haagisel tulede ja numbrimärgi puudumine kinnitavad, et konkreetse

ratastel elamu kasutamise viis ei ole haagisena, mida transporditakse erinevatesse

asukohtadesse. Välikäimla ja ratastel elamu on paigaldatud lähestikku, mistõttu välikäimla

kasutamise eesmärk saab mõistlikult olla peamiselt elamu teenindamine. See omakorda

kinnitab, et ratastel elamu on paigaldatud konkreetsele kohale eesmärgiga seda seal kasutada.

Ei ole usutav, et välikäimla ehitatakse transporditava haagismaja tarbeks, mida kavatsetakse

erinevatesse kohtadesse liigutada. Välikäimlat saab käsitada hoonena, kuivõrd see vastab

hoone definitsioonile.

2(5)

3-25-1482

Avalikes huvides on, et Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ei kahjustataks ja

ehituskeeluvööndisse ei rajataks ebaseaduslikke ehitisi. Tegemist on ülekaaluka avaliku

huviga, mis kaalub üles ettekirjutuse adressaadi erahuvi õigusvastaselt püstitatud ehitiste

säilitamiseks.

4. Tallinna Halduskohus jättis 27.05.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

Kaebajal on EÕK vajadus tulenevalt asjaolust, et EÕK taotluse rahuldamata jätmisel tuleb

kaebajal vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt Ranna kinnistult 12.06.2025 likvideerida ratastel

hoone ja välikäimla. Sellisel juhul ei saavutaks kaebaja eesmärki säilitada ratastel hoone ja

välikäimla Ranna kinnistul. Kuna haagis (ratastel hoone) on transporditav ning on

konstrueeritud selliselt, et seda on võimalik transportida erinevatesse asukohtadesse, sh

kinnistutele, kus kaebajal seda vastavalt aastaajale kõige rohkem vaja on, siis ei kaasne

taotluse rahuldamata jätmisega kaebajale sellised pöördumatud tagajärjed, mille tõttu kaebaja

õiguste edasine kaitse muutuks võimatuks või ülemäära koormavaks. Kaebuse rahuldamise

korral on kaebajal võimalik haagismaja Ranna kinnistule tagasi tuua.

Kaebuse eduväljavaated on praeguses menetlusetapis vähesed. Riigikohus on märkinud, et

ehitise määratlemisel ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse

käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada

ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja

iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest

(Riigikohtu 21.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 24). Tegemist ei ole vagunelamuga,

mida lihtsalt ühest kohast teise transportida ning selle tarbeks ka probleemideta tavapärases

liikluses osaleda. Kuigi haagismaja on ratastel ning teisaldatav teise kohta, on ehituslikult

tegemist hoonega, mis on mõeldud pigem püsivaks kasutamiseks konkreetsel alal, mitte aga

tavapärase haagissuvilaga, mida näiteks ringi reisimisel majutamiseks kasutada. Vaidlusaluse

haagismaja transportimiseks on kasutatud traktorit, mitte näiteks tavalist sõiduautot, mis

viitab pigem asjaolule, et tegemist ei ole tavapärase haagissuvilaga, mida sõiduauto järel

transportides erinevates asukohtades majutamiseks kasutada. Vastustaja on asjakohaselt

leidnud, et asjaolu, et haagisel puuduvad tuled ja numbrimärk, on üks mitmest tegurist, mis

kinnitab, et tegemist ei ole tavapärases tähenduses haagissuvilaga, vaid Ranna kinnistul

püsivaks kasutamiseks mõeldud elamuga. Kui tegemist oleks haagismajaga, mida kaebaja

kavatseks kasutada erinevates kohtades, puuduks ka mõistlik vajadus selle teenindamiseks

Ranna kinnistule välikäimla püstitada. Nimetatud asjaolu viitab pigem eesmärgile kasutada

haagismaja Ranna kinnistul püsivalt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning uue määrusega

peatada vastustaja ettekirjutuse kehtivus.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saabu

kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Haagise teisaldamisega kaasneb raha- ja ajakulu.

Likvideerimiskohustus piirab oluliselt kaebaja omandiõigust ja tekitab kaebajale kahju.

Objektide paiknemine kinnistul ei tekita keskkonnale kahju või siis on mõju minimaalne.

Lisaks jääb kaebaja ilma võimaluselt korraldada oma ettevõtlust, s.t. ratsamatkasid, kus

pakkuda haagise juures peatumise võimalust nii klientidele kui ka hobustele.

3(5)

3-25-1482

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Haagis ei ole ehitis ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 1

mõttes. Omadustelt on tegemist omavalmistatud haagisega liiklusseaduse § 2 p 9 tähenduses.

Ehitis EhS mõttes on objekt, mida ei saa liigutada. See, kas tegemist on ehitisega või mitte,

tuleb kohtul antud asjas lahendada sisulises vaidluses, mitte anda sellele hinnang esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Halduskohtu vastuoluline põhjendus viitab samas hoopis

sellele, et tegemist ei ole kergesti liigutatava objektiga, vaid pigem mahuka ja

transportimiseks erivarustust vajava objektiga. Üheaegselt ei saa väita, et kaebajale ei kaasne

pöördumatuid tagajärgi, kuna objekt on teisaldatav ning samas, et see pole klassikaline

teisaldatav objekt just oma teisaldamise keerukuse tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid

ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (vt

Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda

kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu 21.06.2024 määrus asjas nr 3-23-885, p 11;

Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-21- 2241/11, p 15).

8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu hinnangut, et esialgse õiguskaitse rahuldamata

jätmisega ei kaasne kaebajale selliseid pöördumatuid tagajärgi, mille tõttu kaebaja õiguste

edasine kaitse muutuks võimatuks või ülemäära koormavaks. Asja materjalidest järeldub, et

haagismaja ja välikäimla on traktori abil võimalik toimetada kaebajale sobivasse kohta ning

kaebuse rahuldamise korral samamoodi tagasi toimetada. Seetõttu halduskohus leidiski, et

ettekirjutuse täitmine ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav. Haagismaja teisaldamise

võimaliku keerukuse puhul on tegemist ebamugavuse, mitte aga pöördumatu tagajärjega.

Teisaldamisega kaasnevaid kulusid ei saa pidada korvamatuks. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu

hinnangul veenvalt näidanud, et üksnes haagismaja teisaldamata jätmise tõttu jääb ta ilma

võimalusest korraldada ratsamatkasid, isegi kui nende korraldamisel tuleb teha mõningaid

muudatusi. Kui kaebaja tõendab, et vastustaja tekitas talle õigusvastase haldusakti andmisega

kahju, on tal võimalus nõuda vastustajalt kahju hüvitamist (vt Riigikohtu 04.12.2017 otsus

asjas nr 3-15-873, p 40). Sealjuures ei nähtu asjaoludest, et võimaliku kahju tõendamine oleks

võimatu või ebamõistlikult keerukas.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebuse eduväljavaated on

praeguses menetlusetapis pigem vähesed. Halduskohtu hinnangul kinnitavad järeldust, et

haagismaja puhul on tegemist ehitisega, haagisel tulede ja numbrimärgi puudumine,

haagismaja teenindamiseks kinnistule välikäimla rajamine, kaebaja kavatsus haagismaja

Ranna kinnistul püsivalt kasutada ning haagismaja teisaldamise suurem keerukus võrreldes

tavapärase haagissuvilaga. Kohtupraktika ega erialakirjandusega ei ole kooskõlas kaebaja

seisukoht, et ehitis on üksnes objekt, mida ei saa liigutada. Ehitiseks võivad olla ka hooned,

mis on teisaldatavad (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-80-10, p 24; Riigikohtu otsus asjas nr

3-17-2766, p 26.2; Euroopa Kohtu otsus asjas C-315/00, p 35; Euroopa Kohtu otsus asjas nr

4(5)

3-25-1482

C-532/11, p 25; Ramaekers, E. (2014). Classification of Objects by the European Court of

Justice: Movable Immovables & Tangible intangibles. European Law Review, 39, 447-469).

Pelgalt asjaolu, et ehitis on võimalik teisaldada seda olulises osas lammutamata, sh nt

teisaldamist lihtsustaval aluskonstruktsioonil, nagu rattad või suusad, ei tähenda, et tegemist

oleks olemuselt mitteehitisega. Eseme olemuse määratlemisel tuleb eelkõige arvestada selle

tegelikku kasutusotstarvet ja -eesmärki.

10. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arvamust, et halduskohus ei võinud anda eelhinnangut

küsimuses, kas vaidlusaluse haagismaja puhul on tegemist ehitisega või mitte. Esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama põhiasjas esitatud kaebuse

perspektiive (HKMS § 249 lg 1). See tähendab eelhinnangu andmist kaebuse sisule.

Ringkonnakohus selgitab, et eelhinnangu raames antud õiguslikud seisukohad ei ole kohtule

siduvad põhiasja lahendamisel (vt Riigikohtu 27.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 28).

Halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel esitatud põhjendus, et

ettekirjutuse täitmine ei ole kaebajale ebamõistlikult koormav, kuna ehitis on võimalik

teisaldada traktori abil, ei ole vastuolus kaebuse eduväljavaadete hindamise käigus antud

põhjendusega, et vaidluse all oleva haagismaja teisaldamine traktori abil on keerulisem kui

tavapärase haagissuvila transportimine autoga, mis ühe asjaoluna viitab, et asja

kasutusotstarbeks on selle kasutamine hoonena. Nagu ülal selgitatud, ei oma eseme

teisaldatavus määravat tähtsust otsustamaks, kas tegemist on ehitisega. Lõpliku hinnangu, kas

kaebaja Ranna kinnistul paiknev ratastel elamu ja kuivkäimla on ehitised EhS mõttes, annab

halduskohus kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

11. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 6

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)