2-25-9326/3

K O H T U M Ä Ä R U S Menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. juuli 2025 Tsiviilasi nr 2-25-9326 M.L. ja M.-L.L. hagi E.R. vastu elatise väljamõistmiseks Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Kadi Karting Hageja I alaealine M.L. (isikukood: XXX) Hageja II alaealine M.-L.L. (isikukood: XXX) Hageja seaduslik esindaja eestkostja M.P. (isikukood: XXX) Kostja E.R. (isikukood: XXX) RESOLUTSIOON 1. Keelduda hagi menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulusid ei esinenud. 3. Toimetada määrus kätte hagejate seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Määrusega puudutatud menetlusosalisel on õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (TsMS §§ 660-661). ASJAOLUD 1. Hagejate esindaja Tartu Maakohtule 13.06.2025 hagiavalduse elatise kostjalt alates 29.01.2025 väljamõistmiseks, kuivõrd kostja ei osale laste elus ega toeta neid. Hagiavalduse kohaselt kulub ühele lapsele kuus 206 eurot ja teisele 266 eurot ning nõutavaks elatiseks ühele lapsele on 250 eurot (2x250 eurot). Hagiavalduses on märge, et soovitakse elatise väljamõistmist miinimummääras. Kohus jättis hagi puuduste tõttu 19.06.2025 määrusega käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama osundatud puudused 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest ja selgitades puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Vastava määruse sai hagejate esindaja samal päeval kätte kättetoimetamisportaalis (KÄPO), kuid puuduseid täiel määral tähtaegselt ei kõrvaldanud, esitades 14.07.2025 üksnes Sotsiaalkindlustusameti tõendi, et hagejad saavad eestkostetavate toetust. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2). Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse 1

võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust pöörduda sama nõudega uuesti kohtusse. 3. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagejate esindaja ei ole kõrvaldanud tähtaegselt hagiavalduses esinenud puudusi, millistele kohus on osundanud 19.06.2025 määruses. Nimelt kohustas kohus hagejate esindajat täpsustama, kas hagejad saavad eestkostetava lapse toetust, kas hagejad saavad elatist ka teiselt vanemalt ja täpsustama ka elatise nõude suurust. Hageja on üksnes saatnud edasi sotsiaalkindlustusameti tõendi, et hagejatele makstakse eestkostetava toetust, jättes teistes olulistes aspektides hagi täpsustamata. Eestkostetava lapse toetus kui riiklik toetus ühele lapsele on 240 eurot. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk hüvitada osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava lapse toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks rahaliseks vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse mittearvestamisel, on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui lapse ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad. Kuivõrd hagejate esindaja ei ole täiendavalt hagis taotletud elatissummasid põhistanud (laste vajadused, eestkostetava toetus), tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. 4. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulusid ei ole samas kohtule teadaolevalt tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 2