2-22-18161/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak ja Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18161

Kohtuasi

F.W.R hagi X OÜ vastu 50 000 euro ja viivise

tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.04.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

65 671,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja F.W.R, registrikood XXX, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Y, pankrotihaldur K.E

Kostja X OÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja P.P

Menetluse liik

29.04.2025 istungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X OÜ taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2024 otsus osas, millega maakohus mõistis välja

hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 6936,99 eurot ülevas osas ja

millega maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Jätta maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud 93,84% ulatuses kostja ja 6,16% ulatuses hageja

kanda.

3. Asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed otsuses tähemärgiga ning

mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista välja X OÜ-lt F.W.R kasuks 50 000 eurot.

2-22-18161

5.3. Mõista välja X OÜ-lt F.W.R kasuks põhivõlalt 50 000 eurot alates 09.03.2021

kuni hagi esitamisele eelnenud päevani (01.12.2022) sissenõutavaks muutunud

viivis 6936,99 eurot ja alates 02.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni

edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetlustes 92.32% ulatuses X

OÜ kanda ja 7,68% ulatuses F.W.R kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. F.W.R, hageja esitas 02.12.2022 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus

50 000 euro ja viivise väljamõistmist.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2019 käsunduslepingu Q OÜ-le kuluvate

RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (pankrotis) 100 000 aktsia enampakkumisel

müümiseks. Käsunduslepingu punkti 1.5 kohaselt võimaldas kostja enampakkumise

läbiviimisel kasutada kostja arvelduskontot deposiitkontona. Kostja avaldas 05.11.2019

ajalehes „Eesti Päevaleht“ enampakkumise kuulutuse. Enampakkumisel osalemiseks tuli

tasuda tagatisraha 50 000 eurot pakkumise esitamise tähtajale eelneval tööpäeval hiljemalt

kell 17.00 kostja deposiitkontole (arvelduskonto).

3. 05.12.2019 kandis Osaühing C tagatisraha 50 000 eurot kostja arvelduskontole.

4. Käsunduslepingu punkti 1.5 kohaselt pidi kostja tagatisraha kas tagastatama selle maksnud

isikule või edastatama hagejale. Hageja tühistas enampakkumise 05.12.2019 avaldusega ja

soovis hagiavalduses enampakkumisel osalemise tasu tagastada Osaühingule C.

5. Kostja esindaja jättis hageja avalduse enampakkumise tühistamiseks tähelepanuta ja

allkirjastas hageja esindajana 06.12.2019 müügilepingu, millega võõrandas 100 000

RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (pankrotis) aktsiat. Hageja tühistas

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 alusel aktsiate müügilepingu 12.12.2019

tühistamisavaldusega, mille kostja sai samal päeval kätte.

6. Hageja hinnangul on tagatisraha kujul tegemist rahaga, mida kostja hoiab hageja nimel ja

eest, allumata hageja korraldustele raha selle maksjale tagasi kandmiseks. Oluline ei ole, kas

2-22-18161

raha on hageja omand või Osaühingu C omand, sest mõlemal juhul on hagejal õigus anda

kostjale juhiseid, mis on kostjale kohustuslikud võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 1 järgi.

7. Kuigi raha ei ole hageja omand (vaid kuulub Osaühingule C), taotleb hageja raha

väljamõistmist iseendale, sest tegemist on temale kui enampakkumise järgsele pandipidajale

kantuga, mille valdamise õigus tal on. Tähtsust ei oma Osaühingu C soov saada või mitte

saada raha tagasi. Hageja palus 50 000 euro väljamõistmist kostjalt ning otsuse täitmise viisi

kindlaksmääramist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel selliselt, et

väljamakse tehakse Osaühingule C.

8. Kostja oleks pidanud juhise raha tagastamise osas täitma hiljemalt 31.12.2019, arvestades

mõistliku aja möödumist hageja 12.12.2019 tühistamisavalduse esitamisest. Hageja nõuab

viivist alates 01.01.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuva

viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest 02.12.2022.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata, selle läbivaatamise korral rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

10. Hageja ja kostja vahel on käsunduslepingust tulenev võlasuhe, mille järgselt kandis hageja

aktsiad Q OÜ väärtpaberikontolt kostja väärpaberikontole (kostja omandisse) pandilepinguga

antud volituse alusel. Kostja pidi väärtpaberid enampakkumisel võõrandama.

11. Kostja ja Osaühingu C vahel on aktsiate müügilepingust tulenev võlasuhe. Kuna aktsiad

olid kantud kostja väärtpaberikontole, oli kostja nende omanik ning vaba neid võõrandama.

Hageja ei ole selle lepingu pool. Seega ei saa hageja kostjale ette kirjutada, mida kostja selle

lepingu alusel saadud rahaga peab tegema, sh ei saa hageja nõuda, et kostja peaks raha tagasi

kandma Osaühingule C.

12. Kostja nõuded saavad tuleneda üksnes käsunduslepingust, mille kostja on aga

nõuetekohaselt täitnud. Kostja pakkus oma 03.01.2020 e-kirjas hagejale, et hageja kinnitaks,

et kostja on käsunduslepingu nõuetekohaselt täitnud, misjärel saab kostja hagejale

tagatisrahana tasutud 50 000 eurot edasi kanda. Hageja keelas raha endale kandmise,

märkides, et hageja kontode arestimise tõttu ei ole tal võimalik raha ise Osaühingule C kanda.

Sellega sattus hageja vastuvõtuviivitusse.

13. Hageja möönab hagis sõnaselgelt, et tagatisraha ei kuulu temale. Hagejal oleks

nõudeõigus üksnes oma raha tagastamiseks ja üksnes käsunduslepingu alusel. Sellist nõuet ei

ole esitatud.

14. Hageja viivisenõue peaks jäetama hagi läbivaatamise korral rahuldamata, sest hageja

kinnitab, et raha ei kuulu talle. Seetõttu ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine hageja

kasuks, kuna vastav nõue ei kuulu talle. Lisaks on kostja hagejale raha ülekandmist tema enda

kontole pakkunud ning hageja on keeldunud selle vastuvõtmisest. Hageja on viivisenõude

esitamisega pannud toime ka kelmuse katse, kuivõrd hageja 12.12.2019 tühistamisavalduses

ei nõuta raha kandmist Osaühingule C. Olenemata sellest, kas kohus põhinõuet menetleb,

tuleks kohtul kaaluda viivisenõude läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2

alusel.

15. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel, sest

hageja ei ole pöördunud kohtusse oma eeldatava seadusega kaitstud õiguse realiseerimiseks

2-22-18161

ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes

üldse võimalik. Asjaolu, et hageja on taotlenud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist

selliselt, et raha tuleb üle kanda Osaühingu C kontole, ei sisusta hageja õigust kohtusse

pöördumiseks TsMS § 3 lg 1 tähenduses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohus rahuldas 23.04.2024 otsusega hagi, määras kindlaks kohtuotsuse täitmise

korra selliselt, et raha tuleb kanda Osaühingu C arvelduskontole, mõistis hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise 11 671,22 eurot ja edasiulatuva viivise alates 02.12.2022

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda

ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

17. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ja järgima

käsundiandja juhiseid (VÕS § 620 lg 1, § 621 lg 1 ja 2). Q OÜ täitis hageja ees RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiatega tagatud kohustused 25.11.2019 kell 16.08 (dtl

22), millest hageja teatas kostjale 05.12.2019 (dtl 17). Ühtlasi teatas hageja ka

enampakkumise tühistamisest, paludes kostjat kanda aktsiad tagasi Q OÜ väärtpaberikontole

05.12.2019 väärtuspäevaga.

18. Kuna hageja tühistas aktsiate enampakkumise toimumise, siis 06.12.2019 müügilepingut

ei saa käsitada enampakkumise tulemusena sõlmitud lepinguna. Advokaadibürool ei olnud

volitust aktsiate müügilepingu sõlmimiseks.

19. Osaühing C kandis 05.12.2019 kostja arvelduskontole 50 000 eurot enampakkumise

tagatisrahana. Käsunduslepingu kohaselt pidi kostja enampakkumisel osalemise tasud

deposiidist kas edastatama hagejale või tagastatama tagatisraha tasunud isikutele. Kostja ei

ole kõnealust summat 50 000 eurot Osaühingule C tagastanud.

20. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eesti

Advokatuuri kliendi vara hoidmise juhendi § 3 lg 1 kohaselt advokaat tohib kasutada kliendi

vara vaid kliendile, või kliendi nimel ja ülesandel kolmandale isikule, edastamiseks. Kliendi

vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel üle anda.

21. 27.02.2021 edastas hageja kostja esindajale pöördumise, milles palus esimesel võimalusel

kanda deposiitkontol asuv Osaühingu C tasutud 50 000 eurot Osaühingu C kontole, millelt see

laekus.

22. Maakohus leidis, et kostja peab täitma hageja juhiseid sõltumata sellest, kas nimetatud

summa on õiguslikult Osaühingu C omand või hageja omand. Mõlemal juhul on hagejal õigus

anda kostjale juhised, mis on kostjale kohustuslikud. Advokaadibürool on kohustus tagastada

kõnealune summa 50 000 eurot Osaühingule C, kuivõrd enampakkumist ei toimunud ja

kostjal puudub ka mistahes muu õiguslik alus kõnealuste rahaliste vahendite hoidmiseks.

Asjaolu, et kostja on asunud erinevale seisukohale enampakkumise toimumisest ja

müügilepingu kehtivusest, ei anna kostjale iseseisvat õigust otsustada kliendi nimel ja eest

hoitava vara saatuse üle. Kliendi vastaval nõudmisel tuleb vara kliendile esimesel võimalusel

üle anda. Nii juhul, kui tegemist on hageja rahaliste vahenditega, kui ka juhul, kui tegemist on

Osaühingu C varaga, on kostja kohustatud kõnealuse 50 000 eurot tagastama.

2-22-18161

23. Kohus rahuldas VÕS § 445 lg 1 alusel hageja taotluse otsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb kostjal 50 000 eurot kanda Osaühingu

C kontole, millelt see laekus. Kohustust saab lugeda täidetuks üksnes juhul, kui summa on

kantud Osaühingu C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega

„05.12.2019 ülekande tagastamine“.

24. Hageja on esitanud kostja vastu ka seadusjärgsest viivisemäärast tuleneva viivisenõude.

Kohus mõistis kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11 671,22

eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

25. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg

2 punktide 1 ja 2 alusel. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et hagi tuleb sisuliselt lahendada,

taotleb kostja maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist.

26. Olukorras, kus hageja väidab, et tagatisraha ei kuulu talle, puudub tal vastava raha

käsutusõigus ning seetõttu tuleks jätta hagi rahuldamata. Sellisel juhul saaks hageja esitada

kohustamisnõude väljamakse tegemiseks Osaühingule C, kuid mitte rahalist nõuet raha

väljamõistmiseks. Juhul, kui raha kuulub hagejale, on aga hageja vastuvõtuviivituses, sest

kostja on raha väljamaksmist hagejale pakkunud.

27. TsMS § 445 on kohtuotsuse täitmise korra küsimus, millega ei saa ületada probleemi, et

hageja on taotlenud võõra raha väljamõistmist tema kasuks, kuid ülekande tegemisega

Osaühingu C arvelduskontole.

28. Viivisenõude rahuldamine on ebaõige, sest arvestades hageja väidet, et raha ei kuulu

temale, ei ole hagejal rahalist nõuet kostja vastu. Viivist saab arvestada üksnes rahalistelt

nõuetelt. Juhul, kui lähtuda eeldusest, et raha kuulub hagejale, on aga võlausaldaja

vastuvõtuviivituses ning kostja ei pea tasuma viivist VÕS § 113 lg 4 alusel.

29. Ka leiab kostja, et hageja viivisearvestuse periood ei ole õige, sest 12.12.2019

tühistamisavalduses ei anta kostjale käsundit 50 000 euro väljamaksmiseks, vaid tühistatakse

üksnes müügileping. Esmakordselt andis hageja kostjale käsundi tagatisraha tagastamiseks

Osaühingule C alles 27.02.2021 kirjas, andes selles tähtajaks kuni 08.03.2021.

Vastustaja seisukoht

30. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

31. Hageja leiab, et kostja hoiab 50 000 eurot tema nimel ja eest käsunduslepingu alusel,

mistõttu käsunduslepingu alusel on hagejal õigus nõuda raha kandmist Osaühingule C.

Kohustamisnõude esitamine ilma raha väljamõistmiseta ei oleks hageja huvide kaitseks

piisav. Kostja võib olla raha ära kulutanud, kandnud mujale kontole ja selle täitmine oleks

küsitav.

32. Väär on käsitlus, et kuivõrd tegemist ei ole rahalise kohustusega, ei saa sellelt nõuda ka

viivist. Hageja on esitanud rahalise nõude. Hagejal on õigus anda raha käsutamiseks täpsed

juhised, mh, et hageja kontode aresti tõttu tuleb raha kanda Osaühingule C. Vastasel juhul

langeksid aresti alla hageja kontol olevad kolmanda isiku rahalised vahendid.

2-22-18161

33. 12.12.2020 tühistamisavaldusest nähtub hageja selge tahe ja juhis raha ülekandmiseks

Osaühingule C.

Menetluse edasine käik

34. Harju Maakohus määras 12.06.2024 hagejale ajutise pankrotihalduri. 06.09.2024 kuulutas

Harju Maakohus välja hageja pankroti. Hageja pankrotihaldurid teatasid 13.12.2024

menetlusse astumisest. Pankrotihaldurid esitasid 28.04.2025 ringkonnakohtule käsundi juhise

muutmise ja kohtuotsuse täitmise korra muutmise avalduse. Pankrotihaldurid loobusid hageja

senisest taotlusest tagastada vaidlusalune tagatis Osaühingule C ning taotlesid raha

väljamaksmist hagejale. Kostja teavitas ringkonnakohut 27.05.2025, et on tagatisraha välja

maksnud Osaühingu C juhise alusel Osaühingule W.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue

otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS

§ 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu

otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab

ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

36. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, tuginedes TsMS

§ 423 lg 2 p-dele 1 ja 2. Kostja leiab, et kuna hageja väidab, et vaidlusalune tagatisraha ei

kuulu hagejale, siis ei saa seda välja mõista hageja kasuks, määrates kohustuse täitmise

korrana väljamakse tegemise Osaühingule C. Kostja leidis seetõttu, et hageja õiguste

rikkumine ei ole eeltoodut arvestades võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi

läbivaatamata jätmiseks alust. Hageja nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, sest isegi juhul,

kui hageja väidab, et kostja arvelduskontol deponeeritud raha ei kuulu talle, on tegemist

hageja ja kostja vahelise käsunduslepingu alusel hageja kasuks deponeeritud rahaga. TsMS §

423 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatu on kohtu õigus, aga mitte kohustus hagi läbi vaatamata

jätmiseks. Maakohus ei rikkunud diskretsiooni piire, kui on hagi sisuliselt läbi vaadanud.

37. Vastavalt TsMS § 652 lg 1 p-le 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu järgmised tuvastatud asjaolud, mille üle

pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle:



pooled sõlmisid käsunduslepingu aktsiate enampakkumise läbiviimiseks (I kd tl 2–4);



05.11.2019 ajalehes „Eesti Päevaleht“ kuulutati teatega välja 100 000 RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia müük avalikul kirjalikul enampakkumisel

pandiõiguse realiseerimiseks (I kd tl 22);



Osaühing C maksis enampakkumise tagatisraha 50 000 eurot kostja deposiitkontole (I

kd tl 9);



05.12.2019 edastas hageja kostjale teate aktsiate enampakkumise läbiviimise

tühistamiseks (dtl 17);



06.12.2019 sõlmiti aktsiate müügileping (I kd tl 10–11).

38. Maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis õigesti rahuldanud hageja põhinõude, kuid

ringkonnakohus täiendab põhinõude rahuldamisel kohtuotsuse põhjendusi.

2-22-18161

38.1. Käsunduslepingu (I kd tl 2–4) p-s 1.5 leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja

võimaldab enampakkumise läbiviimisel kasutada kostja arveldusarvet tagatisrahade

deposiitkontona. Enampakkumise võitnud osaleja makstud tagatis edastatakse hageja kontole.

Enampakkumisel mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha samale kontole, millelt see

laekus, kolme tööpäeva jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjas eristada erinevate

osapoolte erinevaid õigussuhteid:



Hageja ja kostja vahel sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619);



Hageja juhisest kanda tagatisraha tagasi Osaühingule C tekkinud maksekäsund (VÕS

§ 703);



Kostja ja Osaühing C vahel konkursi korraldamisest tekkinud võlasuhe (VÕS § 1009).

38.2. Hagiavalduses nõudis hageja tagatisraha väljamõistmist enda kasuks, kuid taotles

kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et raha makstakse välja Osaühingu C

arvelduskontole. Hageja leidis, et tal on õigus anda kostjale VÕS § 621 lg 1 tähenduses juhis

raha väljamaksmiseks Osaühingule C ning kostja on kohustatud seda juhist täitma. Hageja on

keelanud kostjal väljamakse tegemise hagejale 27.02.2021 pöördumises (dtl 30–32),

märkides, et „Advokaadibürool on keelatud asendada kõnealune ülekanne Osaühingule C

ülekandega OÜ-le F.W.R. Sellise tegevuse korral minetab OÜ F.W.R võimaluse kanda

kõnealune Osaühingule C kuuluv raha edasi Osaühingule C. Seda põhjusel, et OÜ F.W.R

kontode arestimise tõttu ei ole neilt võimalik ülekandeid teostada veel aastaid. Loeme, et

advokaadibüroo on hoiatatud kirjeldatud tegevuse tagajärjelt tekkida võiva kahju eest ja OÜ

F.W.R on sellise tegevuse siinsega täielikult ja otseselt keelanud.“

38.3. Ringkonnakohtu hinnangul olid pooled käsunduslepingu p-s 1.5 selgelt kokku leppinud,

et kostja kannab enampakkumise võitja tagatise hagejale ning mittevõitnud osalejate

tagatisraha tagastatakse nende maksjatele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

enampakkumine toimus ning selle võitis Osaühing C. Samuti on mõlemad pooled möönnud,

et enampakkumise tulemusena sõlmitud müügileping on tühine.

38.4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et enampakkumise tagatis oli tasutud hageja

kasuks. Käsunduslepingu p-s 1.5 on pooled kokku leppinud, et kostja arvelduskontot

kasutatakse tagatisrahade deposiitkontona, seega hoidis kostja oma kontol hageja kasuks

deponeeritud raha.

38.4.1. Käsunduslepingu p 1.5 ei sätesta kokkuleppeid puhuks, kui enampakkumise

tulemusena sõlmitud müügileping osutub tühiseks, vaid pooled on kokku leppinud üksnes

selles, et enampakkumise võitja tagatisraha kantakse üle hagejale ning mittevõitnud osaleja

tagatisraha tagastatakse maksjale. Tuvastatud asjaolude kohaselt toimus 06.12.2019

RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsiate enampakkumine ning samal päeval

sõlmiti leping aktsiate võõrandamiseks. Seega viis kostja enampakkumise läbi, aktsiate

võõrandamiseks sõlmiti leping ning need kanti uue omaniku väärpaberikontole Eesti

Väärtpaberite Keskregistris üle. Sellest tulenevalt oli kostjal kohustus kanda enampakkumise

võitnud Osaühingu C tasutud tagatis edasi hageja kontole. Sellel, kas enampakkumisel

sõlmitud müügileping oli kehtiv või mitte, ei ole pooltevahelist käsunduslepingut arvestades

tähtsust. Kostja pidi suhetes hagejaga täitma käsunduslepingu p-st 1.5 tulenevalt oma

kohustusi.

38.4.2. Iseenesest vastab hageja juhis kostjale raha väljamaksmiseks Osaühingule C

maksekäsundi tunnustele. VÕS § 703 lg 1 sätestab, et maksekäsundiga käsundatakse

käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi

2-22-18161

järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud

isikule õigus täitmine vastu võtta. VÕS § 704 järgi on maksekäsundi aktseptimine

tahteavaldus, millega käsundisaaja tunnustab maksekäsundist tulenevat kohustust. Seejuures

ei ole käsundisaaja kohustatud maksekäsundit aktseptima ega täitma sellest tulenevaid

kohustusi üksnes seetõttu, et ta on käsundiandja võlgnik (VÕS § 705 lg 3). Seega ei pea

käsundisaaja eraldi kokkuleppeta maksekäsundit aktseptima ega täitma ka mitte juhul, kui

viimane on käsundiandja võlgnik. Vastava kokkuleppe puudumisel ei ole maksekäsundi

täitmata või aktseptimata jätmine käsitatav kohustuse rikkumisena (VÕS IV komm (2020), §

704, p 3.1, § 705, p 3.4.1). Käsunduslepingust ei tulene, et kostja oleks käsunduslepinguga

võtnud kohustuse hageja antava maksekäsundi täitmiseks. Seega ei pidanud kostja hageja

maksekäsundit aktseptima ja selle aktseptimata jätmisega ei ole kostja oma kohustusi

rikkunud.

38.4.3. Maksekäsundi aktsepteerimata jätmise õigus ei aga mõjuta hageja ja kostja vahel

sõlmitud käsunduslepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Käsunduslepingu p-s 1.5 oli

kokku lepitud, et kostja pidi enampakkumise võitnud osaleja tagatisraha kandma hageja

arvelduskontole. Käsunduslepingu p 2.1. järgi võib lepingut muuta või täiendada ainult poolte

kirjalikul/elektroonilisel kokkuleppel, mis on allkirjastatud poolte või nende volitatud

esindajate poolt. Seega tuleb hinnata, kas hageja antud juhis kanda raha Osaühing C

arvelduskontole, on käsitletav lepingu muutmisena (mida ühepoolselt teha ei saa) või

käsundiandja juhise andmisena VÕS § 621 mõistes.

27.02.2021 pöördumises on hageja nõudnud tagatisraha väljamaksmist Osaühingule C ja

märkinud: „Nii juhul, kui tegemist on OÜ F.W.R rahaliste vahenditega (Advokaadibüroo

seisukoht), kui ka juhul, kui tegemist on OÜ C varaga (OÜ F.W.R seisukoht), on

Advokaadibüroo kohustatud kõnealuse summa tagastama OÜ-le C.“ VÕS § 621 lg 1 sätestab,

et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab

käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda

üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Käsund tuleb täita

käsundiandja huvides ning huvid võivad lepingu täitmise käigus muutuda või täpsustuda.

Käsundiandjal on õigus juhiseid anda ning käsundisaajal on kohustus neid juhiseid täita

(RKTKo 31.01.2013, 3-2-1-180-12, p 13). Juhised võivad olla antud eelkõige lepingu

objektiks oleva teenuse osutamise tingimuste ja asjaolude täpsustamiseks. Juhiseid võib anda

ka täiendavalt uute kohustuste kohta, mis lepingust ei tulene. Siiski on oluline jälgida, et juhis

ei kujutaks endast korraldust täita mingi muu käsund, kui see on lepingus kokku lepitud. Muu

käsund eeldab uut kokkulepet (VÕS komm II (2021), § 621, p 3.1). Ringkonnakohtu

hinnangul hageja juhis selle kohta, et isegi juhul, kui käsunduslepingu p 1.5. alusel tasutud

tagatisraha kuulub edastamisele hagejale, tuleb see välja maksta Osaühingule C, ei ole

olemuslikult mitte uus käsund, vaid käsunduslepingu p 1.5 täitmise korraldusega seonduv

juhis. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja sidunud juhise täitmise sellega, et hageja

kinnitaks kostjapoolset käsunduslepingu nõuetekohast täitmist (hagi lisa 7). VÕS § 621 ei sea

juhise järgimise kohustust sõltuvusse sellistest tingimustest. Tegemist ei ole ka üksikasjaliku

juhisega VÕS § 621 lg 1 teise lause mõttes. Ka juhul, kui kostja oli käsunduslepingu p 1.5

tähenduses kohustatud raha edastama hagejale, ei ole hageja juhis edastada see

lepingupooleks mitteolevale isikule selline juhis, mida käsundiandja ei võiks anda seetõttu, et

käsunduslepingut täidab kostja oma eriteadmistele tuginedes.

38.4.4. Kuna kostja ja Osaühingu C vahel on tekkinud võlasuhe VÕS § 1009 alusel konkursi

väljakuulutamisest, tuleb analüüsida ka seda, kas hageja juhis maksta tagatisraha välja

Osaühingule C, on vastuolus VÕS § 1009 lg-ga 2, mille kohaselt saab teatavaks tehtud

konkursi tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi tingimustes ette nähtud ja

2-22-18161

konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui konkurss

või selle tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks konkursi tingimused muutunud ka

juhul, kui kostja oleks hageja juhise täitnud. Hageja juhis maksta raha mitte talle, vaid

enampakkumise võitnud isikule tagasi, ei oleks muutnud konkursi tingimusi – Osaühing C

õigused ja kohustused nii konkursil osalemisel kui ka müügilepingu sõlmimisel ei oleks olnud

mõjutatud sellest, kuidas hageja otsustas käsutada raha, mis oli tema kasuks deponeeritud.

38.4.5. Oma 27.05.2025 seisukohas leidis hageja, et kohaldamisele võib kuuluda hoiulepingu

kohta sätestatu ning VÕS § 889 esimese lause kohaselt võib hoiuleandja igal ajal hoiulepingu

üles öelda ning nõuda hoiuleantud asja tagastamist. Ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 889

esimene lause siinses asjas ei kohaldu. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga hoidja

hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle tagastama.

Rahaliste vahendite deponeerimislepingule hoiulepingu sätted ei kohaldu (RKTKo

03.10.2012, 3-2-1-94-12, p 47).

39. Alates 28.04.2025 on hageja asunud tagatisraha nõudma iseendale. Kuna hageja loobus

ringkonnakohtu menetluses kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusest, ei

käsitle ringkonnakohus menetlusökonoomika kaalutlustel apellatsioonkaebuse kohustuse

täitmise korda käsitlevad väited. Samal põhjusel ei käsitle ringkonnakohus ka

apellatsioonkaebuses esitatud väited sellest, et hageja väitel talle mittekuulunud raha osas

oleks olnud hagejal võimalik üksnes esitada nõue kostja kohustamiseks Osaühingule C makse

tegemiseks, aga mitte nõuet raha väljamõistmiseks. Hageja kasuks raha väljamõistmise ja

kostja kohustamine seda maksma (sh täitmise viisiga maksta see menetlusvälisele isikule) on

sooritushagi tähenduses samaväärsed. Küll aga tuleb kohtuotsuse täitmise korra taotluse

tagasivõtmise tõttu tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus määras täitmise korra

vastavalt hageja varasemalt taotletule.

39.1. 15.05.2025 toimunud tagatisraha väljamaksmine Osaühingule C ei välista ega muuda

hageja nõudeõigust olukorras, kus hageja oli loobunud korraldusest maksta raha välja

Osaühingule C. Käsundusleping ei ole lõppenud täitmise võimatusega. Võlasuhte lõppemise

alused sätestab VÕS § 186 ning nende hulgas ei ole lepingu täitmise võimatust. VÕS § 12 lg

1 järgi ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu

või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja

või õigust. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud käsundusleping lõppenud seetõttu, et selle

tulemusena sõlmitud müügileping oli tühine. Sealjuures on VÕS § 108 g 1 järgi võlausaldajal

võimalik nõuda rahalise kohustuse täitmist. Täitmise võimatus välistab võlausaldaja

täitmisnõude üksnes mitterahalise kohustuse täitmise puhul (VÕS § 108 lg 2 p 1).

Pooled ei leppinud käsunduslepingus kokku, mida tuleb tagatisrahaga teha siis, kui

enampakkumise võitjaga sõlmitud müügileping osutub tühiseks. 28.04.2025 võttis hageja seni

kostja poolt aktseptimata maksekäsundi ja täitmata juhise raha ülekandmiseks Osaühingule C

tagasi. Seetõttu ei olnud kostjal alust tagatise ülekandmiseks Osaühingule C. Viimasel on

tühise müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõue hageja vastu ning kuivõrd hageja suhtes

on välja kuulutud pankrot, kuuluvad nõuded rahuldamisele pankrotiseaduses märgitud korras.

40. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude, arvestades viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses nimetatud määras alates 01.01.2020. Lisaks esitas hageja edasiulatuva viivise nõude.

40.1. Ringkonnakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-22-18161

40.2. Hageja viivisenõue on põhjendatud alates 09.03.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et hageja 12.12.2019 avaldus ei

sisalda juhist kanda tagatisraha ei hagejale ega Osaühingule C. Asjaolu, et hageja ja kostja

vaidlesid enampakkumise tulemusena sõlmitud müügilepingu kehtivuse üle, ei ole samastatav

hageja juhisega kanda tagatisraha kostja deposiidist Osaühingule C välja isegi siis, kui see

kuuluks tasumisele hagejale. Sellise juhise on hageja andnud alles oma 27.02.2021 nõudes,

andes kostjale selleks tähtaja, mis saabus 08.03.2021. Kostja sattus kohustuse täitmisega

viivitusse alates tähtaja saabumisele järgnevast päevast, s.o 09.03.2021. Hagiavalduse

esitamise seisuga (02.12.2022) on seega hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue

6936,99 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Alates 02.12.2022 tuleb kostjalt hageja kasuks

vastavalt hageja nõudele välja mõista edasiulatuv viivis põhinõudelt 50 000 eurot VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras TsMS § 367 alusel.

41. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab kostja

taotluse asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed otsuses tähemärgiga ning mitte

avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust.

43. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus, mida tuleb põhjendada (RKTKo

27.03.2017, 2-19-2709/212, p 12; 3-2-1-18-17, p 16). Kohus peab kaaluma kõiki asjas

tähtsust omavaid asjaolusid ja põhjendama, miks ta valis konkreetse jaotusviisi (RKTKo

20.12.2022, 2-19-2709/212, p 12). Kaalutlusõiguse teostamise eesmärk on tagada kõiki

asjaolusid arvestades menetluskulude õiglane jaotamine (RKTKo 20.12.2022, 2-19-2709/212,

p 12). Kohus saab arvestada ka muid asjaolusid, sh kuidas lahenesid asjas kesksed

vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo

28.09.2020, 2-16-8751/184, p 31).

43.1. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinses asjas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamisega. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis

hagi esitamise ajal sissenõutavaks muutunud viivise välja 6936,99 eurot ületavas osas.

Arvestades asjaolu, et hageja põhinõue rahuldati täielikult ja viivisenõue jäi rahuldamata

üksnes perioodi 01.01.2010 ‒ 08.03.2021 eest, on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kolmest

alternatiivist õiglasim jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise proportsioonidega.

Ringkonnakohus rahuldas ka hageja edasiulatuva viivise nõude. Menetluskulude jaotuse

proportsiooni õiglaseks otsustamiseks arvestab ringkonnakohus seega hageja põhinõuet, hagi

esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivist ning siinse otsuse tegemise kuupäevaga

(18.07.2025) menetluse ajal sissenõutavaks muutunud viivist. Hageja nõudis viivist alates

01.01.2020 ning otsuse tegemise päeva seisuga oli hageja põhi- ja viivisenõude suuruseks 76

830,10 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude täies

ulatuses ning viivisenõude arvestatuna alates 09.03.2021. Otsuse tegemise aja seisuga on

rahuldatud nõude suuruseks 72 095,86 eurot. Seega rahuldas ringkonnakohus hageja nõudest

2-22-18161

93,84 % ja jättis rahuldamata 6,16%. Ringkonnakohus jätab menetluskuludest kostja kanda

93,84% ja hageja kanda 6,16%.

44. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtus kantud menetluskulude jaotust, tuleb maakohtu

otsus tühistada ka menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Lähtudes

Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg

st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 kohaselt ei tule

kõrgema astme kohtul kindlaks määrata ka alama astme kohtus kantud menetluskulude

rahalise suurust olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega

kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise

otsuse (samas, p 22).

45. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)