1-11-14401/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-14401

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsembril 2011.a. Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-14401 (11230118684)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali K

ohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi XX

süüdistuses KarS § järgi. 263 p 3 P i abi rokurör

Silja Seeder Süüdistatav

XX eluvõi asukoht ja aadress: , isikukood või sünniaeg: XXX

xxxxxxxxxxx, kodakondsus: EV kodanik, haridus: keskharidus;

emakeel: eesti

, on keel, töökoht või õppeasutus: ei tööta invaliidsuspensionär, karistatus: kriminaalkorras karistamata. Tõkend kahtlustatavana kinnipidamine alates 28.12.2011.a. Kaitsja

Margus Viira RESOLUTSI

OON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks XX 263 p 3

6 (kuus) vangistust. kuud

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 28.12.2011.a. kuni 30 ust. .12.2011.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangist

Kandmata karistus 5 (viis) vangistust. kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui XX ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

K

atseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Vabastada kinnipeetud kohtusaalis. XX

Välja mõista ´ KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 XX lt 5 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse ja kaitsjatasu kokku riigituludesse. 115 (ükssada viisteist) eurot 06 senti Selgitusse märkida „XX 1-11-14401 1-11-14401

, sundraha“ ja „XX , kaitsjatasu.“

2 Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal m ides viitenumbri ärk

2800049777. 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3; § käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Asitõend: kõnesalvestisfailid CD plaadil, mis asub kriminaalasja materjalide juures ühes - ümbrikus jätta toimiku materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. -

Asitõend: ´lt ära võetud mobiiltelefon Nokia, mis asub kriminaalasja ma XX terjalide juures ühes ümbrikus tagastada kohtuotsuse jõustumisel ´ - XX le. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega ulise rikkumisega ning KrMS või kriminaalmenetlusõiguse ol

§ 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse

esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

XX selles, et tema, 28.12.2011 kella 11:30 paiku, süüdistatakse viibides Tallinnas Lasnamäe

2 hoone läheduses, rikkus raskelt avalikku korda ja Tallinnas Lasnamäe 2 hoones viibinud

isikute rahu, eirates tavade ja heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud

isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse

realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi sellega, et helistas korduvalt tema kasutuses

olevalt telefonilt numbrilt xxxxxxxx Häirekeskusesse numbrile 112 ja ähvardas

lõhkeseadeldise kasutamisega Lasnamäe 2 hoone õhku lasta, kasutades väljendeid „See on

vaja ikka pilbasteks ära lasta.“, „Lasnamäe 2 EAS´i maja“, „Ma ise panin just pommi alla sellele.“, „Ma lasen selle Lasnamäe Töötukassa ühe korra kokku ära.“ „Põhipostide all on C4

ja järgmised põhipostid on C47“. unud pommiähvarduse tõttu evakueeriti Tallinnas Saab Lasnamäe 2 asuvas hoones viibinud inimesed, s.h Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS),

Tõõtukassa ja Riigi Kinnisvara AS i töötajad, kelle rahu oli sellega häiritud, ala ja selle -

ümbrus piirati ning teostati hoone kontroll demineerijate ja Päästeteenistuse töötajate poolt kuni 12:40. Seega,

XX pani toime avaliku korra ja rahu rikkumise lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, s.o pani toime KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kar 263 p 3 istuse liik ja määr: KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus süüdistatavale karistuseks Vastavalt KarS § 68 6 (kuus) kuud vangistust.

3 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.12.2011-30.12.2011, s.o 3 a ja päev

mõista karistuseks (kakskümmend ) päeva vangistust. KarS § 73 5 (viis) kuud ja 27 seitse

alusel jätta mõistetav vangistus – ja 27 päeva tingimisi täitmisele pööramata, kui 5 kuud - XX ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga rikuti avalikku korda

ja häiriti paljude inimeste rahu. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustus ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo XX

kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja XX kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab

XX süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt

sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vasta üü suurusele ning karistuse b s XX eesmärkidele KrMS § 175 lg 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud . 1 p 4,

tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt

üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid .

järeldad ´ a, et

XX l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema

kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et ` XX lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328;

1-10-15032. Samas arvestab kohus väljamõistetud summade suurust, siis peab kohus

põhjendatuks kohaldada menetluskulu § 423 sätteid, s.t. de osas KrMS 180 lg 3; pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12

kuuni alates kohtuotsuse a menetluskulud s.o. sundraha teise astme jõustumisest. Välja mõist kuriteos süüdimõist 2,5 palga alammäär, s.o. 208,52 mise korral eurot riigituludesse kaitsja , tasu osutatud õigusabi eest kokku 115,06 eurot riigituludesse. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik