5-25-15/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 5-25-15 Otsuse kuupäev

18. juuli 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Saale Laos ja Heili Sepp Kohtuasi Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale Menetlusosalised Kaebaja Sulev Švilponis Vabariigi Valimiskomisjon Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

Jätta kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kaebus

1. Kaebaja väitel takistas Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) põhjendamatult tema osalemist 3. juulil 2025 toimunud VVK koosolekul. Kaebaja saatis 1. juulil 2025 VVK-le e-kirja, milles andis teada oma soovist osaleda vaatlejana 3. juulil 2025 elektrooniliselt toimuval VVK koosolekul. VVK saatis kaebajale e-kirja lingiga elektroonilise koosolekuga liitumiseks ligikaudu tund aega enne koosoleku algust. E-kiri läks kaebaja e-posti rämpsposti kausta. Kui kaebaja soovis mõned minutid enne koosoleku algust koosolekuga liituda, sai ta ühenduse koosoleku ooteruumiga. Ooteruumist koosolekule lasti kaebaja kaheksa minutit pärast koosoleku ametlikku algusaega.

2. Koosolekuruumis oli kaebaja mikrofon blokeeritud. Mikrofon vabastati pärast seda, kui kaebaja oli andnud käetõste märguande. Kaebajal paluti sisse lülitada kaamera enda kui vaatleja esitlemiseks, millest kaebaja keeldus. Koosoleku juhataja tundis kaebaja hääle järgi ära ning lubas koosolekul osaleda ilma kaamerat sisse lülitamata.

3. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 12 lg 3 kohaselt on VVK koosolek avalik. VVK toimingud, mis häirisid 3. juulil 2025 toimunud koosolekul osalemist, on õigusvastased, sest need takistasid põhjendamatult avalikul koosolekul osalemist. Ühtlasi püüdis VVK koguda ülemääraselt kaebaja isikuandmeid.

5-25-15

2(3) Vastus kaebusele

4. VVK palub jätta kaebus rahuldamata. Elektroonilisel koosolekul osalemise soovist teada andnud isikutel võimaldatakse koosolekut jälgida. Kaebajale saadeti koosoleku link enne koosoleku algust ning kaebaja sai koosolekut jälgida. Koosoleku algus viibis, sest komisjoni liikmetel oli koosolekuga liitumisel tehnilisi tõrkeid.

5. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras ei ole selgesõnalist nõuet, et koosolekust osa võtta soovijad peaksid elektroonilisel koosolekul osalema kaamerapildiga. RKVS § 194 lg 2 kohaselt peab vaatleja end enne vaatlemise alustamist esitlema. Olukorras, kus veebikoosolekul osalev vaatleja keeldub end näitamast, ei ole see nõue täidetud. Koosoleku juhataja lubas praegusel juhul kaebajal koosolekul osaleda ilma kaamerat sisse lülitamata, sest suutis isiku tuvastada hääle järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kaebaja hinnangul takistas VVK põhjendamatult ja seega õigusvastaselt tema osalemist 3. juulil 2025 elektrooniliselt toimunud VVK koosolekul. Kolleegium kaebaja seisukohaga ei nõustu.

7. Kaebaja heidab VVK-le ette, et temalt nõuti koosolekule registreerumist, koosoleku veebilink saabus vaid veidi enne koosolekut ja sattus rämpsposti hulka ning tal tuli oodata mõni minut ooteruumis. Lisaks paluti tal end esitleda, sh end kaamerast näidata, ning tema mikrofon oli ajutiselt blokeeritud.

8. Kolleegium märgib esmalt, et koosolekul osalejate eelnev registreerimine, veebilingi (koosolekukutse) edastamine vahetult enne koosolekut, mõneminutiline ooteruumis ootamine koosoleku algul ja osaleja mikrofoni blokeerimine kuni sõnasaamiseni on elektrooniliste koosolekute puhul pigem tavaline kui tavatu praktika. Juba seetõttu on alusetu eeldada, et loetletud ebamugavused olid kaebajale sihilikult seatud takistused.

9. Kaebusest ei nähtu, et registreerumisnõue ja veebilingi saatmise aeg oleksid takistanud kaebajat õigeaegselt koosolekul osalemast või rikkunud muul viisil tema õigusi. Seejuures võib eelnev registreerumine olla koosoleku sujuva korraldamise tagamiseks mõistlik ja põhjendatud meede (vt ka RKPJKo 01.11.2021, 5-21-19/2, p 13). Registreerumiskohustus ei olnud ka kuidagi koormav. Kaebaja teavitaski VVK-d 1. juulil 2025 e-kirjaga soovist osaleda koosolekul vaatlejana. Veebilink saadeti kaebajale enne koosoleku algust ehk piisavalt aegsasti. Asjaolu, et koosolekukutse läks kaebaja rämpsposti kausta, ei ole VVK kontrolli all (vt ka RKÜKo 11.11.2024, 3-24-2036/10, p 22; RKPJKm 27.03.2015, 3-4-1-16-15, p 9).

10. Koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku algus viibis tehnilistel põhjustel üheksa minutit. Elektroonilise koosoleku alguse viibimine seetõttu, et komisjoni liikmetel oli koosolekuga liitumisel tehnilisi tõrkeid, ei ole käsitatav VVK toiminguna, liiatigi veel toiminguna, mille sihiks oli häirida kaebaja osalemist VVK koosolekul. Seejuures ei takistanud koosoleku alguse lühiajaline edasilükkumine kaebajal koosolekut jälgida: kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks jäänud kõrvale mõne päevakorrapunkti arutelult.

11. VVK soov näha koosolekul osaleva kaebaja nägu oli õigustatud. Kaebaja osales VVK koosolekul vaatlejana. VVK selgitas oma vastuses, et nõudis kaebajalt kaamera sisselülitamist vaatleja esitlemise kohustuse täitmiseks (RKVS § 194 lg 2). Kolleegiumi hinnangul võib koosoleku juhataja nõuda, et vaatleja näitaks end esitledes oma nägu. Kaebaja väide, et varem ei ole kaamerapildiga osalemist

5-25-15

3(3) elektroonilistel VVK koosolekutel nõutud, ei tähenda, et praegusel juhul oleks tegemist õigusvastase toiminguga. Koosoleku läbiviimise kord võib vastavalt vajadusele ning päevakorrapunktide sisule ajas muutuda.

12. Kolleegium ei nõustu kaebajaga selleski, et tema mikrofoni ajutine sulgemine oli vastuolus VVK koosolekute avalikkuse nõudega (RKVS § 12 lg 3) ning igaühe õigusega vaadelda VVK tegevust ja toiminguid (RKVS § 194 lg 1). Valimisseadustes ja Vabariigi Valimiskomisjoni töökorras ei ole elektroonilise koosoleku läbiviimise korda detailselt reguleeritud, ehkki täpsemad reeglid aitaksid ennetada sarnaste vaidluste tekkimist. Vabariigi Valimiskomisjoni töökorra punkt 6.1 näeb samas ette, et VVK koosolekut juhib komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Koosoleku juhataja roll hõlmab endas õigust anda koosoleku ladusa ja tõhusa kulgemise tagamiseks osalejatele korraldusi ning otsustada, kes ja millal koosoleku ajal sõna saab. VVK võib anda vaatlejale korraldusi näiteks siis, kui see on vajalik vaatlejaile võrdsete tingimuste tagamiseks (RKVS § 194 lg 6). Vaatleja ei või segada VVK tööd (RKVS § 194 lg 4) ning ka seetõttu võib olla õigustatud tema mikrofoni sulgemine. Üldteadaolevalt aitab mikrofonide ajutine sulgemine videokonverentsi ajal vältida kaja ja muud helimüra. Nagu kaebaja kinnitab, anti talle sõna (mikrofon muudeti aktiivseks), niipea kui ta sõnasoovist märku andis. See, et kaebaja mikrofon oli muul ajal blokeeritud, ei takistanud tal koosoleku jälgimist.

13. Eelmainitud põhjustel jääb kaebus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)