2-25-7174/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedF.G (hageja) esitas 09.05.2025. a kohtusse hagiavalduse E.P (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. 20.05.2025. a esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse.
Legislator headnote
AI generated2-25-7174/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: F.G (hageja) esitas 09.05.2025. a kohtusse hagiavalduse E.P (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. 20.05.2025. a esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-7174
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.07.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-7174
Tsiviilasi
F.G hagi E.P vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: F.G (isikukood XXX);
Kostja: E.P (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
16.07.2025. a
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada F.G (isikukood XXX) ja E.P (isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Tagastada hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 50 eurot. Tagastatav
summa kanda S.M pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx.
5. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte
perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
6. Asendada jõustunud kohtuotsuses poolte nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada
poolte isikukoode, sünniaegu ega aadresse.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa esitada apellatsioonikaebust. Kohtuotsus jõustub selle
pooltele kättetoimetamisega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. F.G (hageja) esitas 09.05.2025. a kohtusse hagiavalduse E.P (kostja) vastu abielu
lahutamise nõudes. 20.05.2025. a esitas hageja kohtule täiendatud hagiavalduse.
Täiendatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 26.02.2025. a. Poolte suhted
lõppesid juba märtsikuu lõpus või aprilli alguses ning hageja soovib abielu lahutada.
Kohtuväliselt ei ole see õnnestunud, sest kostja ei ole perekonnaseisuasutusse kohale
ilmunud. Hageja on vanglas ega saa sealt kogu aeg tasulisi väljasõite teha. Seetõttu
pöördus hageja abielu lahutamise nõudega kohtusse.
2. Kohus võttis hagi 27.05.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama.
3. Kostja, E.P esitas 11.06.2025. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et on nõus
lahutama abielu.
4. Hageja esitas 13.06.2025. a kohtule avalduse, milles palub kohtulahendites asendada tema
ja kostja nimed nimetähtedega, kuna ta ei taha, et avalikkusele oleks nähtav nende
lahutuse asi kohtus.
5. 16.07.2025. a toimunud kohtuistungil kuulas kohus pooled isiklikult ära.
Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul poolte abielu lahutada.
Hageja täpsustas, et ta viibib vanglas ja ajal, kui abielu sõlmiti, oli ta ka vanglas. Poolte
suhted lõppesid aprilli alguses. Hageja leiab, et poolte suhted on pöördumatult lõppenud ja
hageja ei soovi aega kostjaga leppimiseks.
Kostja avaldas, et ta on abielu lahutamisega nõus ja võtab hagi õigeks. Kostja kinnitas, et
poolte suhted on alates aprillist lõppenud. Kostja teatas, et ei soovi samuti aega hagejaga
leppimiseks.
Pooled avaldasid istungil ühiselt, et loobuvad kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse
esitamise õigusest.
KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab
kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
TsMS § 440 lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse
avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses,
lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus
abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud.
Antud juhul on kostja tema vastu esitatud abielu lahutamise hagi õigeks võtnud. Kohtu
hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust jätta kostja õigeksvõtt vastu võtmata.
Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui
abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel
abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67
lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud
juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.
Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja, F.G ja kostja, E.P abielu
sõlmiti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte kinnitusel lõppesid nende
abielulised suhted aprillis. Kumbki pooltest ei pea võimalikuks ega soovi suhete
taastamist. Kohus leiab, et esitatud asjaoludest saab teha järelduse, et poolte abielulised
suhted on pöördumatult lõppenud. Kuna kumbki pooltest abielulisi suhteid taastada ei
soovi, siis ei pea kohus mõistlikuks ega vajalikuks võtta tarvitusele abinõusid poolte
lepitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kohus
rahuldab hagi kostja õigeksvõtul põhineva otsusega ja lahutab poolte abielu.
Kuna pooled on loobunud kohtuotsuse peale apellatsioonikaebuse esitamise õigusest, siis
tulenevalt TsMS § 630 lg-st 2 ei saa käesoleva otsuse peale esitada apellatsioonikaebust ja
otsus jõustub pooltele kättetoimetamisega.
TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja
rahvastikuregistripidajale poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks.
Hageja taotlusel ja TsMS § 462 lg 2 alusel otsustab kohus asendada jõustunud
kohtuotsuses poolte nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode,
sünniaegu ega aadresse.
Menetluskulude jaotus
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma
menetluskulud ise.
Antud juhul lahendas kohus abielu lahutamise hagi, seega TsMS § 164 lg 1 alusel tuleb
poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel tasus S.M hageja eest riigilõivu summas 100 eurot.
Kuna pooled on loobunud enne otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist
apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt kuulub pool
tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, hagejale tagastamisele. Hageja taotlusel makstakse
tagastatav summa S.M pangakontole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik