3-25-2326/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2326

Haldusasi

Osaühing Creo Kinnisvara kaebus Tallinna Linna-

volikogu 12.06.2025 otsuse nr 55 punktide nr 1.1.3 ja

1.2 tühistamiseks osas, mis puudutab Osaühinguga

Creo Kinnisvara sõlmitud rendilepingu lõpetamist

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Osaühing Creo Kinnisvara kaebus.

2. Jätta Osaühing Creo Kinnisvara esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 14.07.2025 Osaühing Creo Kinnisvara kaebus Tallinna

Linnavolikogu 12.06.2025 otsuse nr 55 punktide nr 1.1.3 ja 1.2 tühistamiseks osas, mis

puudutab Osaühinguga Creo Kinnisvara sõlmitud rendilepingu lõpetamist.

2. Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsuse nr 55 sisust nähtuvalt (p-d 1.1, 1.1.3, 1.2, 4) on

Tallinna Linnavolikogu otsustanud lõpetada Tallinna linna ja Osaühingu Creo Kinnisvara

vahel 20.10.1995 sõlmitud rendileping nr 9 tähtajaga 20.10.2055, mille alusel kasutab üürnik

Raekoja plats 5 / Voorimehe tn 1 kinnisasjal (kinnistusregistriosa nr 177401) asuvat hoonet

üldpinnaga 936,1 m2. Leping tuleb otsuse kohaselt lõpetada kokkuleppel üürnikega või öelda

kokkuleppele mittejõudmisel üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 318 lõike 1 alusel või muul

VÕS-s sätestatud või lepingutes nimetatud erakorralise ülesütlemise alusel. Tallinna

Kesklinna Valitsusele on pandud ülesandeks sõlmida üürnikuga lepingu lõpetamise

kokkulepped ja kokkuleppele mittejõudmisel teha lepingute ülesütlemisavaldused.

3. Kohus leiab, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastab seetõttu

kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 1).

3-24-2344

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Osaühing Creo

Kinnisvara kaebusest ja Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsusest nr 55 nähtuvalt on

vaidluse sisuks üürisuhte lõpetamise (kavatsuse) õiguspärasus. Üürisuhe ei ole avalik-

õiguslik, vaid eraõiguslik suhe (VÕS § 271). Tsiviilasju vaadatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt läbi tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilasju vaatavad esimese

astme kohtuna läbi maakohtud (TsMS § 11 lg 1).

Avalik-õiguslikuks suhteks ei muuda üürisuhet asjaolu, et Tallinna linn kui üürileandja on

omavalitsusüksus (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 tähenduses), ega ka

asjaolu, et üürileping on sõlmitud 1995. a-l avalik-õigusliku suhte raames toimunud konkursi

tulemusena.

Avalik-õiguslikuks ei saa vaidlust pidada ka põhjusel, et üürilepingu ülesütlemise kavatsuse

kohta on vormistatud Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsus nr 55, milles sisaldub muu

hulgas vaidlustamisviide (otsuse p 5 kohaselt „Otsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates

selle teatavakstegemisest esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule“). Otsuse õigusliku alusena

on lisaks VÕS § 318 lg-le 1 viidatud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32

„Linnavara kasutusse andmise kord“ § 3 lg 1 p-le 1. Nimetatud säte kohaselt otsustab

linnavara kasutusse andmise pakkumise teel ja riigihanke (sh kontsessioonilepingu

sõlmimise) menetluses kauemaks kui kümneks aastaks Tallinna Linnavolikogu. Praegusel

juhul ei otsustatud aga linnavara kasutusse andmist kauemaks kui kümneks aastaks, vaid

kuuekümneks aastaks sõlmitud üürilepingu lõpetamine kolmekümne aasta möödumisel.

Seejuures ei mõjuta Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsus nr 55 vahetult üürilepingu

kehtivust, vaid sellega on kohaliku omavalitsuse sisesuhte raames antud Tallinna

linnavalitsusele ülesanne leping lõpetada. Tallinna Linnavolikogu 12.06.2025 otsuse nr 55

puudumine (selle andmata jätmine, tühistamine või kehtetuks tunnistamine) ei võta Tallinna

linnalt kui üürileandjalt eraõigusest tulenevaid üürileandja õigusi ja kohustusi (sh VÕS § 318

lg 1). Praeguse vaidluse lugemine eraõiguslikuks on kohtu hinnangul kooskõlas ka

kohtupraktikaga (vt Riigikohtu erikogu 24.03.2015 määrus asjas nr 3-3-4-1-15).

4. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole

tasunud kaebuselt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu.

6. Kaebuse tagastamise ja riigilõivu tasumata jätmise tõttu jätab kohus kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3). Seejuures tuleb märkida, et esialgse

õiguskaitse kohaldamine on välistatud, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ilmselgelt

perspektiivituks tuleb muuhulgas pidada kaebust, mis kuulub tagastamisele (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 10.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1111, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

2(2)