Legislator Case Law & Legislation
1-11-14089/4 AI generated

1-11-14089/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-11-14089/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-11-14089 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-14089 (11250102814) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi S.J süüdistusasi KarS §-de 199 lg2 p9 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete jä...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-11-14089 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-14089 (11250102814) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Kriminaalasi

S.J süüdistusasi KarS §-de 199 lg2 p9 järgi avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav

S.J,

ik. xxx, , Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.J kuriteos KarS § 199 lg2 p9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) kuu.

KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata S.J suhtes täitmisele temale Pärnu

Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.12.2011.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel

mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 4 (neli) kuud. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on seega 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 sätete kohaldamisega S.J poolt ärakandmisele kuuluv karistus neli (4)

kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele

Kriminaalasi nr 1-11-14089 2

päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, neljale kuule vangistusele (4x30=120) ehk 120-le vangistuspäevale vastab ( 2x120) 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus üks (1) aasta kuus (6) kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel on S.J kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku tö

ö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada S.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

Välja mõista S.J-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna / tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-14089 ning nõude liik – menetluskulu, maksja - S.J /: - sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti. - kaitsjatasu 51 (viiskümmend üks) eurot 03 senti.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe

kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud

tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

Kriminaalasi nr 1-11-14089 3

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

S.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, varastas 20.12.2011.a. kell 18.15 paiku Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast Rimi Eesti Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket ühe konservi "Heeringafilee tomati kastmes" väärtusega 1,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani S.J toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus S.J-ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) kuud. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata S.J suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 20.12.2011.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel mõistetud karistus vangistus 3 (kolm) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 4 (neli) kuud.

Ärakandmisele kuulub 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 4 vangistuskuule (4x30=120) ehk

120 vangistuspäevale vastab (120x2) 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. 240 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatav S.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega, vangi minna

ei taha, lubab, et enam ei varasta. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, on nõus tegema üldkasulikku tööd.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kriminaalasi nr 1-11-14089 4

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi Asitõendid puudub. puuduvad. Tõkend – S.J suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 8/, mis tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x278.02 eurot = 417.03 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus

käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 208.52 euroni. KrMS 180

lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. S.J kaitsja taotluse alusel on kohus

arvestanud kaitsjale tasuks 51.03 eurot, milline summa kuulub S.J-ilt riigituludesse väljamõistmisele.

Kristel Pedassaar Kohtunik