Legislator Case Law & Legislation
1-10-11060/16 AI generated

1-10-11060/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-10-11060/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr 1-10-11060

Legislator headnote

AI generated

1-10-11060/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaalasi nr 1-10-11060

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr 1-10-11060

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada A.L-i talle 24.09.2010.a Harju

Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 8 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu A.L-ile.

Peale tõlke valmimist edastada A.L-ile määruse venekeelne tõlge vanglasse allkirja vastu. Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.detsember 2011.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11060 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaija Sõster Anna Jänes 06.12.2011.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 05.12.2011.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

materjalide edastamise kohta süüdimõistetu

A.L-i tingimisi enne tähtaja

lõppemist elektroonilise valvega vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Margus Lellep – KrMS § 432 lg 3³ alusel 29.12.2011.a kohtuistungil ei osalenud teatas 28.12.2011.a elektroonselt, et ei soovi osa

võtta ja edastas elektroonselt 28.12.2011.a ka enda arvamuse, milles märgitu kohaselt ei toeta

A.L-i vangistusest elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegselt vabastamist

Süüdimõistetu

A.L asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood XXX

kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati vangistuses karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteo eest

Kaitsjata Süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud

2 2 EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD A.L-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

• 27.04.1995.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi liitkaristusega 1 aasta 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga;

• 15.01.1996.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 140 lg 2 p 1,3, KrK § 141 lg 2 p 1,2,3, KrK § 185 lg 2, KrK § 197 lg 3, KrK § 124-3 lg 1 järgi KrK § 40 lg 3

alusel 6 aasta vabadusekaotusega, mille kandmiselt vabanes 16.11.2000 pärast karistuse kandmist;

• 22.11.2001.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 202-5 lg 1 järgi 39 päeva arestiga, mille kandmiselt vabanes 22.11.2001.a kohtusaalis;

• 13.03.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 140 lg 2 p 2,3,4, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 203 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel

4 aasta vangistusega; mille kandmiselt vabanes 19.09.2005.a tingimisi

ennetähtaegselt katseajaga kuni 31.01.2006.a, karistuse ärakandmata osa 4 kuud

2 päeva;

• 29.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, KarS § 214 lg 2 p 1,4, KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 121 järgi KarS § 64

lg 1 alusel 8 aasta 3 kuu vangistusega; KrMS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 6 kuu

vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 31.01.2007.a;

• 24.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi 3 kuu vangistusega,

KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 24.09.2010.a.

A.L on üle poole karistusest kantud. 07.10.2011.a andis A.L kirjaliku nõusoleku enda suhtes eletroonilise valve kohaldamiseks (II,103).

Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on elukoht – XXXX elekroonilise

valve kohaldamiseks ja selle korteri omanik L.K. on andnud nõusoleku A.L-i

peale vangistusest vabanemist sellesse eluruumi elama asumiseks ja sellesse korterisse elektroonilise valve seadme paigaldamiseks.

KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast ja isik nõustub tema suhtes teostatava elektroonilise valve kohaldamisega.

29.12.2011.a kohtuistungil kinnitas A.L soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

3 3 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja prokuröri arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära A.L-i, on seisukohal, et A.L-i ei

ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

A.L on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Kuritegude toimepanemise põhjused seonduvad alkoholitarbimisega ja narkosõltuvusega. A.L kannab karistust I ja II astme kuritegude eest ja seda sisuliselt 3-e viimase

süüdimõistva kohtuotsuse alusel KarS § 65 lg 2 alusel moodustunud liitkaristuste järgi.

Ühe korra on varasemalt A.L-i vabastatud vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt karistuse kandmiselt – vabanes vanglast 19.09.2005.a talle 13.03.2003.a Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 140 lg

2 p 2,3,4, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, KrK § 203 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel

karistuseks mõistetud 4 aasta vangistuse kandmiselt, karistuse ärakandmata osa

4 kuud 2 päeva.

Olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal, pani A.L

toime uued kuriteod, milliste eest teda karistati 29.10.2007.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, KarS § 214 lg 2 p 1,4, KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 121 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 8 aasta 3 kuu

vangistusega; KrMS § 238 lg 2 alusel 5 aasta 6 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2

alusel liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 31.01.2007.a.

29.10.2007.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmise ajal pani

A.L toime uue kuriteo – tarvitas 02.07.2010.a Tallinna Vanglas fentanüüli, mille eest teda karistati 24.09.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi 3 kuu vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmise alguseks 24.09.2010.a.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada

isikut, kellel on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster ja kes vangistusest

tingimisi ennetähtagselt vabastatuna katseajal olles pani toime hulgaliselt uusi

kuritegusid (KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8, KarS § 214 lg 2 p 1,4, KarS § 200 lg 2 p 4, KarS §

121) ja kes alates 31.01.2007.a kannab vangistuses karistust, kuid 02.07.2010.a paneb vanglas toime uue kuriteo (KarS § 331). Kohtu hinnangul ei ole A.L tema

faktilisest käitumisest nähtuvalt teinud järeldust enda elu edasiselt seaduskuulekalt

elamiseks. Ka kriminaalhooldusametniku hinnangul oleks A.L-i

ennetähtaegne vabastamine hetkel ennatlik, kuna puudub kindlus A.L-i seaduskuulekaks käitumiseks (vt kriminaalhooldaja arvamust - II,107).

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt osales A.L vangistuse

ajal 2009.a sotsiaalprogrammis (II,110,105). Kuna aga A.L Eluviisitreening

pani 02.07.2010.a vangistuses toime uue kuriteo (KarS § 331), siis ei ole selles

programmis osalemine A.L-ile positiivset mõju avaldanud ja A.L-i seaduskuulekale käitumisele motiveerinud.

2010.aastal osales A.L tugigrupi töös, kuid see jäi pooleli Convictus

seoses Tartu Vanglasse ümberpaigutamisega (II,105), et tagada kinnipeetava üle

4 4 tõhusam valve ja vangla julgeolek. Tallinna Vanglast paigutati Tartu Vanglasse, kuna

Tallinna Vanglas suutis A.L endale vanglasse organiseerida keelatud aineid (narkootikumid; II,56).

2010.a kasutati A.L-i süülisest käitumisest tingituna tema suhtes kahel

korral täiendavaid julgeolekuabinõusid, et tagada julgeolek ja kord vanglas (II,44- 45,65-66).

Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt osaleb A.L alates

19.09.2011.a sotsiaalprogrammis . 29.12.2011.a 12-sammu: Igapäevane valik kohtuistungil avaldas A.L, et käesolevaks ajaks on ta selle prorammi läbinud.

Kinnipeetav A.L-i kohta on veel teada, et 2008.a töötas ta väga lühiajaliselt vanglas majandusabitöölisena ja 2009.a osales ka riigikeelekursustel, kuid ei läbinud

neid, kuna lootis ilma kursusi läbimata riigikeeleeksami ära teha (II,105).

Majandusabitööle ei lubatud A.L-i põhjusel, et pani toime raske distsiplinaarsüüteo (karistuseks 7 ööpäeva kartserit – II,28; kirjaga kahtlane pulber ja keeldus neid valvurile andmast).

Eeltoodud asjaoludel kogumis on A.L-ist lähtuv uute kuritegude

toimepanemise risk jätkuvalt liiga kõrge selleks, et teada vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Heli Sillaots

kohtunik