2-24-18050/27 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-18050

Tsiviilasi

X hagi Y ja A vastu tehingu kehtetuks tunnistamise,

nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute

asendamise nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Asja läbivaatamine

Hageja: X, isikukood: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar, e-posti aadress: xxx

Kostja I: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostja I seaduslikud esindajad: A ja B

Kostja II: A, isikukood: XXX, elukoht: xxx

Kostjate lepinguline esindaja: Aivar Haava, e-posti aadress: xxx

kohtuistungil 22.04.2025, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Tunnistada kehtetuks Y ja A vahel 15.12.2022a sõlmitud korteriomandi kinkeleping

ja asjaõigusleping.

3. Kohustada Yt andma nõusolek, KRS § 34¹ lg 1 tähenduses, millega kustutatakse

korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr.

xxxxxx, omanikuna Y ning nõusolek, millega kantakse korteriomandi, asukohaga xxx

vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks A.

4. Kohustada At andma nõusolek KRS § 34¹ lg 1 tähenduses, mis on vajalik A

kandmiseks omanikuna korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus

xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks.

5. Asendada Y ja A nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.

6. Menetluskulud jätta A kanda.

7. Välja mõista Alt X kasuks menetluskulu 1724, 80 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. X esitas 28.11.2024 Viru Maakohtule hagi Y ja A vastu tehingu kehtetuks tunnistamise,

nõusolekute andmise kohustamise ja nõusolekute asendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja

kasuks tehti 27.07.2023a maksekäsk tsiviilasjas nr xxx, millega otsustati, et kostja II kohustub

hagejale tasuma põhinõude summas 7212,00 eurot ja kõrvalnõudeid summas 470,36 eurot ning

hüvitama riigilõivu 240,00 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot ning viivist määras 0,028767% päevas,

summalt 7212.- eurot, alates 28.07.2023, arvestusega et kõrval- ja põhinõuded ei ületa 8000.- eurot.

Hageja avalduse alusel alustati kohtutäitur Raigo Pärs juures punktis 1 nimetatud lahendi alusel

täitemenetlust 31.07.2023a. Kohtutäituri poolt laekunud info kohaselt ostis kostja osktoobris 2022

avalikul enampakkumisel ½ suuruse osa korteriomandist asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX,

katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, mille kohta koostati 10.10.2022a vastav akt (lisa nr 3),

mille tagajärjel sai kostja antud korteriomandi ainuomanikuks. 15.12.2022a kinkis kostja temale

kuulunud korteriomandi asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr.

xxxxxx oma lapsele. Hageja on seisukohal, et kinketehing sõlmiti kostja II poolt üksnes eesmärgiga

teha ennast varatuks. Täitemenetluse kaudu ei ole õnnestunud hagejal oma nõudeid kostja II vastu

rahuldada. Hageja on seisukohal, et esinevad kõik eeldused kosja I ja kostja II vahel sõlmitud

lepingu tagasivõitmiseks.

Hageja nõudeks on: Tunnistada kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 15.12.2022a sõlmitud

kinkeleping, mille esemeks oli korteriomand asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus

xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx; kohustada Y, isikukood XXX, andma nõusolek, kinnistusraamatu §

34¹ lg 1 tähenduses, millega kustutatakse korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus

xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, omanikuna Y, isikukood XXX ning nõusolek, millega kantakse

korteriomandi, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx

ainuomanikuks A, isikukood XXX; kohustada At, isikukood XXX, andma nõusolek

kinnistusraamatu § 34¹ lg 1 tähenduses, mis on vajalik A, isikukood XXX kandmiseks omanikuna

korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx

ainuomanikuks; asendada Y, isikukood XXX ja A, isikukood XXX nõusolekud käesoleva

kohtuotsusega (dtl 53-56).

2. Vastates kostjate seisukohtadele, leiab hageja, et on tõendatud täitemenetluse negatiivse

tulemusena, et võlgnik, kahjustas kinkelepinguga võlausaldajat. Oluliseks asjaoluks on, et laenu

tagastamise tähtaeg oli 01.01.2023a ning kinkeleping, millega võlgnik ennast varatuks tegi, tehti

vahetult enne maksetähtaja saabumist. Hageja leiab, et negatiivset asjaolu, st et võlgnik ei teinud

ennast kinkelepinguga varatuks, peavad tõendama kostjad, sest see on nende vastuväide. Antud

juhul ei ole oluline, et tegemist on loovutatud nõudega. Seadusest ei tulene, et sellise hagi saaks

esitada üksnes esialgne võlausaldaja. Väide, et esialgne võlausaldaja teadis, et korter kingitakse

hiljem ühele kostja lastest, on tõendamata ja ei ole ka tõsi (dtl 88).

Kostjate vastuväited

3. Kostjad leiavad, et hagi on täies ulatuses põhjendamata. Hageja paljasõnaline väide selle kohta,

justkui oleks kinketehing sõlmitud kostja II poolt üksnes eesmärgiga teha ennast varatuks, ei vasta

tõele. Hagejal tuleb tõendada, et kostjad on sõlminud kinkelepingu teadlikult hageja huvide

kahjustamiseks. Kostjad juhivad tähelepanu sellele, et erinevalt hageja väidetust ei olnud

kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks kostja II varatuks muutmine, vaid juba 1/2 suuruse

korteriomandi ostmise ajal kohtutäituri poolt läbiviidud enampakkumisel oktoobris 2022 oli soov

soetada see korter lastele (kostjal II on 4 alaealist last). Sellest oli teadlik ka Q, kes oli sel ajal kostja

II elukaaslane ning tasus 1/2 korteri ostuhinna kohtutäiturile. Peale 1/2 korteriomandi omandamist

kinkiski kostja II korteriomandi 15.12.2022 kinkelepinguga kostjale I, arvestades, et 1/2

korteriomandist oli eelnevalt kuulunud kostja I isale Ble. Pärnu Maakohtule esitatud 23.05.2023

maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt loovutas Q nõude Xle 03.04.2023, seega enam kui 3

kuud peale kinkelepingu sõlmimist. Seega olukorras, kus kinkeleping on sõlmitud enne seda, kui

sissenõudjast hagejal nõue kostja II vastu tekkis, ei saa mitte kuidagi rääkida sellest, et kostjad

oleksid sõlminud kinkelepingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Lähtuvalt TMS § 188

lg-st 1 on oluline ka see, et tehingu teine pool pidi sellest, et tehing tehakse teadlikult sissenõudja

huvide kahjustamisest, teadma tehingu tegemise ajal. Kuigi kostja I on kostja II lähikondne, siis

arvestades et kinkelepingu sõlmimise ajal ei olnud hagejal nõuet kostja II vastu, vaid hageja on

nõude omandanud hiljem, siis ilmselgelt ei ole TMS § 188 lg-s 1 nimetatud tehingu kehtetuks

tunnistamise tingimused täidetud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata (dtl 68-71).

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, kuulanud pooled ära ja tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid

kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

6. Hageja on esitanud nõude tehingu kehtetuks tunnistamiseks, nõusolekute andmise kohustamiseks

ja nõusolekute asendamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 esimese lause kohaselt

võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib

sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks

ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või

on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 189 lg 1 alusel, kohus

tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud

varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

7. Esmalt märgib kohus vastuseks kostjate poolt esitatule, et kostjad on õigesti viidanud, sellele, et

Riigikohus on märkinud, et kui sissenõudja ei ole esitanud nõuet kinkelepingu tagasivõitmiseks TMS

§ 189 lg 1 järgi või kui on möödunud selles sättes nimetatud õigust lõpetav tähtaeg, on sissenõudjal

võimalik esitada hagi TMS § 188 järgi, kuid sellisel juhul peab ta üldjuhul tõendama ka oma huvide

teadlikku kahjustamist (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3–2-1-41-13, p 13). Samas

lahendis leidis Riigikohus, et TMS § 188 lg 2 järgi ei eeldata seda, et võlgniku lähikondsega tehtud

tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid. Selles sättes nimetatud eeldus kehtib vaid juhul, kui

võlausaldaja huvide kahjustamine on tõendatud. Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal.

Käesolevas asjas kuulub aga asjaoludest tulenevalt kohaldamisele TMS § 189 lg 1. Hageja on

tuginenud viidatud sättele. Kohtupraktikas on selgitatud, et TMS § 189 lg 1 kohaldamiseks ei ole

vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool

sellest teadis või mitte. TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi

esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on

sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on TMS § 189 lg 3 kohaselt vaid tavapärased

kingitused ning juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 12, 13 ja 02.

oktoobri 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-187).

TMS § 187 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja on tõendanud, et tal on täitedokument ja

tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole

kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Need asjaolud nähtuvad hageja poolt esitatud

tõenditest, so kohtulahend tsiviilasjas nr xxx (dtl 7-9), kohtutäituri teave (dtl 10-18). Kohus nõustub

hagejaga selles, et antud juhul ei ole oluline, et tegemist on loovutatud nõudega. Tuvastatult on

võlgnik A kinkinud oma vara Yle (15.12.2022 korteriomandi kinkeleping, dtl 19- 25). Hagi on

kohtusse esitatud 28.11.2024. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud TMS § 189 lg 3 sätestatut, mh ei ole

kostjad tõendanud, et kinkelepinguga sissenõudja huvisid ei kahjustatud. Seega on käesoleval juhul

täidetud ka TMS § 189 lg 1 eeldus.

Seega, tuleb tunnistada Y ja A vahel 15.12.2022a sõlmitud korteriomandi kinkeleping ja

asjaõigusleping kehtetuks.

8. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib

nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada Yt andma nõusolek, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ lg

1 tähenduses, millega kustutatakse korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus

xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx, omanikuna Y ning nõusolek, millega kantakse korteriomandi,

asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx ainuomanikuks A

ning kohustada At andma nõusolek KRS § 34¹ lg 1 tähenduses, mis on vajalik A kandmiseks

omanikuna korteri, asukohaga xxx vald, xxx linn, XXX, katastritunnus xxxxxxxx, reg osa nr. xxxxxx

ainuomanikuks. Ka tuleb asendada Y ja A nõusolekud käesoleva kohtuotsusega.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, kuid peab asjaolusid arvestades õiglaseks jätta menetluskulud kostja II, so A

kanda.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt

muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista riigilõivu 700 eurot ja hagi

koostamise ja esitamisega seotud õigusabi kulu 4h (materjali kogumine, asjaolude selgitamine

kliendiga ja materjali analüüs 1,5h, hagi koostamine ja esitamine 2,5h); kostja vastusega tutvumine

1h; istungiks ettevalmistamine 1h; istungil osalemine 1h. Kokku töötunde 7h, ühe töötunni

maksumus 120 pluss km, st kokku 146,40.- eurot. Menetluskulud kokku on 1724, 80 eurot (700 pluss

1024,80 (7 x 146,40). Hageja kinnitab, et antud summad on seotud selle tsiviilasjaga (dtl 119).

Kostjad ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Kohus peab hageja kulu riigilõivule ja õigusabile vajalikuks ja põhjendatuks ja mõistab Alt X

kasuks välja menetluskulu 1724, 80 eurot.

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg

1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik