1-25-585/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2025, Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-585 (21244001265)

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse

Tõlk

Valentina Michelson

Kriminaalasi

Juri Kozlovi süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Paul Pikma

Süüdistatav

Juri Kozlov isikukood 37603122227,

xxx, xxx, emakeel – xxx keel,

töökoht xxx, registreeritud elukoht Eestis: xxx, faktiliselt

asub xxx,

kriminaalkorras karistamata. Tõkendit ei kohaldatud.

Kaitsja

Igor Belugin

Istungi toimumise aeg

26.-29.05.2025 ja 6.06.2025 (ilma süüdistatava osavõtuta)

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 173, § 175, § 178, § 269 lg 2 p 2, § 306;

§ 309 lg 1,3; § 311- § 313; § 315; § 318; § 319 lg 1,2 kohus

otsustas:

Tunnistada Juri Kozlov süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat

vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistus täielikult täitmisele kui Juri Kozlov ei

pane 4-(nelja)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaeg algab 16.07.2025.

Kannatanute L G, I G-K ja O J tsiviilhagid jätta rahuldamata.

Välja mõista Juri Kozlovilt riigituludesse menetluskulud:

1329 eurot sundraha,

242,78 + 54,90 + 185,44 + 9,76 + 346,48 + 1066,76 eurot kaitsjatasu,

84 + 84+ 84 + 155 + 731 eurot ekspertiisikulud.

Kokku 4373,12 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda ositi ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004,

Swedbank nr E522200221013264447,

1(19)

Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300,

LHV Pank nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700020201

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid:

DVD-plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30

päeva jooksul.

Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest kui

ükski menetluspool ei esita apellatsiooni.

SÜÜDISTUS

Juri Kozlov on süüdistatav tahtlikult KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

Juri Kozlov 28.11.2021 kella 15:25 paiku Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva

maanteel 177 km-l suunaga Narva poole juhtis sõidukit V C registreerimismärgiga XXX.

J.Kozlov jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtted, sh pikivahe eesliikuva

sõidukiga, teeoludele vastavaks ehk mis arvestaks tee seisundit, ilmastikutingimusi, sõiduki

seisundit ja muid liiklusolusid, et ta suudaks vajadusel vältida liiklusohu tekitamist. Juri Kozlov

kui mootorsõiduki juht olukorras, kus tema ees liikusid sõidukid lubatust aeglasemal

sõidukiirusel pidi ette nägema ja aru saama ning vähemalt möönma, et eesliikuvad sõidukid

võivad ootamatult pidurdada. Sellest hoolimata ei järginud ta liiklusseaduse nõudeid ning

põhjustas kokkupõrke sõites oma sõiduki vasakpoolse esinurgaga tagant otsa parempoolsesse

taganurka tema ees sõitnud sõidukile M C reg nr XXX mida juhtis N B. Löök paiskas M

vastassuunavööndisse kus põrkas kokku seal vastu liikunud mootorsõidukiga C C C

registreerimismärgiga XXX mida juhtis I G-K ning kus kaassõitjatena olid L G, O J ja K A.

Ekspertiisiakti kohaselt sõidukis C C C olnud kaassõitjatele L G, O J ja K A liiklusõnnetuse

tagajärjel põhjustati eluohtlikke tervisekahjustusi.

Ekspertiisiakti kohaselt sõiduki M C juhile N B liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati pikaajaline

üle 4 kuu kestev tervisehäire.

Oma sellise tegevusega rikkus J.Kozlov järgnevaid liiklusseaduse (edaspidi LS) nõudeid:

-

LS § 14 lg 2 - iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

-

LS § 16 lg 1 - liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,

vara või keskkonda;

-

LS § 46 lg 1 - juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele

hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või

seisma jäänud sõidukile.

-

LS § 50 lg 3 p 1 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei

tohi ületada suurimat lubatud kiirust, sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust,

2(19)

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust

ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Seega rikkus Juri Kozlov mootorsõiduki juhina kaudse tahtlusega Liiklusseaduse § 14 lg 2,

§ 16 lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid.

Sel moel pani toime Juri Kozlov mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete

rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis tekitatud inimesele

raske tervisekahjustus, s.o kuriteo KarS § 422 lg 1 järgi.

Poolte seisukohad

Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde.

Ilmaolud olid keerulised, sadas lund. Sõidukid liikusid kolonnis. Järsult hakkas ees sõitnud

sõiduk pidurdama. Sõiduki juht pidi olema eriti tähelepanek ja kohaldama sõidukiirust ja hoidma

pikivahet. Kui kolonn hakkas järsult pidurdama Kozlov sõidukit ei pidurdanud.

C pidi riivama nii M kui VW. Oli kontakt nelja sõiduki vahel. Tagant otsasõit toimus suure

jõuga. Asend esimese kokkupõrke ajal – sõidukid olid mõlemad suunatud samasse suunda.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli, fotode, ekspertiisiakti ja N.Bi ning M.Gi ütlustega tõendatud, et

sõiduk M paiskus vastassuunavööndisse ja laupkokkupõrkesse Ciga just seetõttu, et Mle sõitis

tagant otsa J.Kozlovi juhitud VW C. Nagu eelnevalt osundatud, ekspertiisiakti skeem nr 2

kohaselt VW C ja M esimese kokkupõrke hetkel olid mõlemad liikumas samas suunas ehk saab

eeldada, oma sõidusuunda mööda ning võttes arvesse sündmuse kulgu ei viita ükski tõend

võimalusele, et sõiduk M oleks ka ilma nimetatud tagant otsasõiduta vastassuunavööndisse

sattunud.

Järelikult sõiduki VW C juht J.Kozlov sündmuse ajal ei kohandanud oma sõiduki kiirust ja ei

hoidnud piisavat pikivahet eesliikuva sõidukiga tee- ja liiklusolusid arvesse võttes selliseks, mis

võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile (LS § 46 lg

1). Samuti võttes arvesse, et sõidukite kolonn oli ka enne pidurdamist, mis vallandas ahelavarii

sarnaselt käitunud, pidi sellise takistuse võimalik tekkimine teele olema Juri Kozlovile ette

aimatav (LS § 50 lg 3 p 1).

Mitte miski ei saanud takistada J.Kozlovil kohandada oma sõiduki sõidukiirust ja pikivahet

selliseks, et ka kõige ootamatu pidurdamise korral olnuks tal võimalik otsasõidu eesliikuvale

sõidukile vältida. Tegemist on kõige puhtamal kujul sõidukijuhi teadva riskeeriva käitumisega

liiklusnõuete rikkumisel.

J.Kozlovit tuleb karistada 4 aastase vangistusega. Varem karistamata. Süüdistatav hoidub

menetlusest kõrvale.

Kannatanute hagid. G-K on nii ise kannatanu kui oma lapse esindaja.

Kaitsja palus mõista süüdistatavat õigeks.

Sündmus leidis aset 3,5 aastat tagasi. Sõidukid liikusid kolonnis madala kiirusega. Sellise

kiirusega sõites ei saanud olla tekkinud rasked kahjustused. B kaotas juhitavuse ning tema auto

esitiib põrkus kokku vastu Gi auto vasaku tagumist tiiba. Kuna VW oli oma sõidurajas, s.t B

hakkas sõitma vastutulevale Cile. Teelõik oli sirge. B pidi nägema vastutulevat Ci.

Laupkokkupõrge ei toimunud süüdistatava süül. Puuduvad tõendid, et just ja ainult Kozlov

vastutab tekkinud tagajärgede eest. Süüdistatav tuleb õigeks mõista, hagid jätta rahuldamata.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

3(19)

Kohus on arutanud antud asja süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel kuna

süüdistatava asukohta ei õnnestunud tuvastada, kuigi kohtukutse oli temale edastatud tema e-

posti aadressile (mida ta on teatanud politseis ülekuulamisel – vt KoTo lk 1, 5-7).

Riigikohus on taoliste olukordade puhul leidnud, et: „Kuigi riigil lasub kohustus tagada isikule

võimalus ennast kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures, on tal

ka kohustus arvestada menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks

hukkamõist. KrMS § 269 kujutabki endast nende erinevate huvide ja kohustuste vahel leitud

tasakaalupunkti. (Vt RKKK 06.10.2020, 1-19-8757/33, p 11)“. Ühe erandliku võimalusena tohib

maakohus KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutada siis, kui

süüdistatav on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus

arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi

ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.(RKKK 16.04.2024 määrus nr 1-21-8596, p 16)

KrMS § 165 lg 4 sätestab, et kutse võib saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise

poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud

elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse

kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja

selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei

saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena

või antakse kutsutavale allkirja vastu.

Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 1-19-7121/38, et posti teel pole kutset vajalik saata

ainul sellisel juhul, kui menetlusosaline on ise elektronposti aadressi menetlejale teatavaks

teinud. „Juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole

ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik

saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu.

Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab KrMS § 165 lg 4

kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mille on menetlejale teatavaks

teinud menetlusosaline.“ (RKKKm 5.05.2020, 1-19-7121, p 6).

Antud juhul ilmumata jätmise tagajärjed, sh et kohus võib arutada kriminaalasja tema osavõtuta,

olid kutses märgitud, nii eesti kui vene keeles (tl 7-8). Süüdistatava asukoht on faktiliselt

teadmata ning olemasolevatel andmetel viibib ta juba pikemat aega (alates 12.02.2025) Vene

Föderatsioonis (vt KoTo lk 2p, 3, 4), kuigi varem oli ta viibinud Venemaal Maalselt mõned

päevad, enamusel juhtudel on naasnud Eestisse samal päeval. Ka tema teadaoleval

telefoninumbril (mida ta on ise teatanud poliseis üle kuulamisel) ei õnnestunud prokuratuuril ta

kätte saada (tl 9). Eeltoodu veenab kohut, et süüdistatav tahtlikult hoidub kohtumenetlusest

kõrvale ja varjab ennast Vene Föderatsioonis, kust teda välja nõuda ei saa kasvõi selle tõttu, et

Eestil puudub kehtiv õigusabileping Vene Föderatsiooniga.

Ehk siis, kohtu arvates, KrMS § 269 lg 2 p-st 2 tulenevad nõuded kriminaalasja arutamiseks ilma

süüdistatava osavõtuta on antud juhul täidetud (kutse koos vastava hoiatusega oli süüdistatavale

kätte antud, tema asukoht on teadmata, viibib juba rohkem kui viis kuud, alates 12.02.2025,

Vene Föderatsioonis, kus tema asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata ega isikut sealt välja

nõuda ehk ta varjab end kohtu eest), mistõttu asja arutamine süüdistatava osavõtuta on seaduslik

ja põhjendatud.

KrMS § 294 p 2 alusel võttis kohus tõendina vastu J.Kozlovi kohtueelses menetluses antud

ütlused.

28.11.2021 ülekuulamisel selgitas J.Kozlov, et …sõitsin Tallinnast… kella 16.00 ajal hakkasid

… autod järsult pidurdama. Selleks, et vältida kokkupõrget, ma keerasin rooli vasakule ja minu

4(19)

pihta lendas M. Mina sõitsin V C’ga. Ma sõitsin enne kokkupõrget kiirusega 60-70 km/h. (tl 116-

119)

1.04.2024 ülekuulamisel selgitas ta, et 28.11.2021 sõitsin tööautoga V C. Tallinnast sõitsime

välja kella 12.30 ajal. Mina juhtisin sõidukit. Juhiload on mul aastast 1996, staaž 28 aastat.

Nägemine on mul korras, prille ja läätseid ei vaja. Sõitsime Tallinn-Narva maanteel. Auto oli

kollast värvi… Sõitsime tööobjektilt koju, olin puhanud, see oli puhkepäev just kohu sõiduks.

Sõitsin Tallinnast kolleegidega. Mina oleks Sillamäeni roolis olnud, kus ma elan ja teised autos

oleksid Narva edasi sõitnud… minu kõrval … oli M M. Autos oli veel tagaistmel kolm kohta.

Tagaistmel istusid V N, A I, kolmandat ma ei mäleta… ilmastikutingimused olid halvad. Tee oli

libe ja lumine. Teekatte märgistust polnud näha. Tee oli jäise-lumise kattega. Kella 15.00 ajal

jõudsime autoga Konju. Väljas oli valge. Teel oli lubatud maksimaalne kiirus 90 km/h. Mina

sõitsin kiirusega maksimaalselt 70 km/h, kuna ilmastikutingimused olid halvad. Minu ees sõitsid

kaks sõiduautot. Ei mäleta, et minu taga keegi sõitis. Nägin, et 200-300 meetrit eespool hakkas

mingi kaubaveok pidurdama, pidurituled süttisid ja lülitas suunatule paremale keeramiseks, aga

sõitis ikka edasi ja ei jäänud seisma, ega keeranud paremale… kui see kaubaveok pidurdas, siis

minust eespool sõitev väike tume-hõbedane sõiduk sõitis vastassuuna vööndisse vasakule. Ta ei

jõudnud nähtavasti pidurdada ja vältimaks kokkupõrget sõitis vastassuunavööndisse. Selle tume-

hõbedase sõiduki taga sõitis veel minu ees kaks sõiduautot ja nad ka ei suutnud pidurdada ja

sõitsid maantee äärde paremale. Mina ka pidurdasin, kuna ees teised pidurdasid ja siis tekkis

koridor, et saan edasi teiste vahelt, kuna ees sõitnud sõiduautod sõitsid paremale tee äärde. Ja

sama hetk toimus selle tume-hõbedase sõiduki ja Narva poolt vastu sõitva valge autoga

laupkokkupõrge ja tume-hõbedane sõiduauto sellest löögist liikus minu juhitud V C vasakusse

esiotsa. Kokkupõrkes osalenud autod – valge oli C, tume-hõbedane oli M C… minu V C jäi

pärast kokkupõrget Mga koha peal paremas tee ääres seisma. See oli nii tugev löök ja sõiduk

läks pärast seda mahakandmisele. Mina selle liiklusõnnetuse ajal vastassuunavööndisse oma

autoga ei sattunud, kokkupõrge oli ainult Mga, mis vastassuunavööndist heiskus minu sõiduki

ette laupkokkupõrkest Ciga. Mina kellelegi tagant otsa ei sõitnud. Meie sõidukist väljusid kõik

mehed ja hakati helistama kiirabisse. Meie autos keegi viga ei saanud, turvapadja avanemisega

roolil sain veidi paremale käelabale viga, arstiabi see kriimustus ei vajanud. C seisis vasakul tee

ääres ninaga Jõhvi suunas ja M seisis vastu Ci ninaga Narva poole. Cist tuli mootorist suitsu ja

seal istus juhi kõrvalistuja kohal naisterahvas. Cist aitasin enne kiirabi saabumist juba

naisterahva kellegi abiga autost välja. Teiste kannatanute osas ei mäleta, aga seal oli veel mitu

kannatanut, kellega päästjad ja kiirabi tegeles. Kohale sõitsid ka kiirabi ja päästjad. (tl 121-123)

27.08.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud J.Kozlov esitatud kahtlustust. Oma

süüd mina ei tunnista … kahtlustuses märgitud kehavigastused olid kannatanutel tekkinud enne

kokkupõrget minu autoga. Esimene kokkupõrge oli Ci ja M vahel. Ma olin sel hetkel pealtnägija

ja kõik minuga sõitnud kaasreisijad nägid seda. (tl 128)

3.12.2024 ülekuulamisel jäi J.Kozlov selle juurde, et süüd ei tunnista (tl 133).

Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et teeolud tol päeval olid keerulised: sadas lund ning

teekate oli kaetud lumega. See nähtub nii kohtus üle kuulatud kannatanute ja tunnistajate

ütlustest, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokollist.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi liiklusõnnetus toimus Ida-Virumaal, Toila vallas, Tallinn-

Narva mnt 177.km-l. Tee on kaherealine, kahesuunaline, asfaltkattega. Tee on kaetud lumega.

Sõidurajad on enam vähem puhtad, kuid sõiduradade vahel ja teepeenral on lumi. Vasakul pool

seisab sõiduauto M reg.nr XXX. Sõiduki esi ja tagaosa on täielikult deformeeruud. Sõiduki

parempoolsel esitiival on kraape jäljed. Sõiduki tagaosa vastas seisab sõiduk C reg.nr XXX,

mille esiosa on täielikult deformeerunud. Parempoolsel sõidurajal seisab V C reg.nr XXX, mille

vasakpoolne esinurk on deformeerunud. Sõidukil puudub eesmine reg.nr, mis on sõiduki tagaosa

all. Paremal pool kraavi pervel seisab sõiduk V T reg.nr XXX. Antud sõidukil vigastused

puuduvad. Parempoolsel teeserval eemal seisab sõiduk V P reg.nr. XXX. Sõiduki vasakpoolsel

5(19)

tagatiival on kraape jäljed ja vasakpoolsel tagatallel on tükk puudu. Sõidukite asukoht näha

skeemil.

Ehk siis kindlalt teada on, mis sõidukid on liiklusõnnetuses osalenud ja kes on neid juhtinud.

Esimene liiklusõnnetuses osaleja on N B, kes on juhtinud sõidukit M C reg.nr XXX.

Teine osaleja on I G-K, kes on juhtinud sõidukit C C C reg.nr XXX. Reisijatena olid tema autos

kannatanud K A, L G ja O J.0, n

Kolmas osaleja on M G, kes on juhtinud V Pi reg.nr XXX.

Neljas osaleja on Juri Kozlov, kes on juhtinud V C reg nr XXX.

Ühtlasi on teada, et liiklusõnnetuse tagajärjel said kannatada viis inimest, s.o N B, I G-K, K A, O

J ja L G.

K A saabus haiglasse üliraskes seisundis järgmiste vigastustega: xxx. xxx (vt Ida-Viru

Keskhaigla teatis, tl 76).

Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka haigusloo väljavõttest (tl 109-110, 167-175).

17.03.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0011 tulenevalt K.Al esinesid haiglasse saabumisel

järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist

autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vigastused koosvõetuna,

ohustades elu vigastuste tekitamise momendil põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 114-

117).

Antud asja kohtuliku arutamise ajaks oli K A surnud uuritava sündmusega mitteseotud põhjusel

(vt rahvastikuregistri väljavõte tl 190).

Samuti üliraskes seisundis oli L G, kellel oli xxx (tl 78).

Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 94-96).

17.03.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0009 nähtuvalt haiglasse pöördumisel esinesid L Gl

järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist

autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vigastused koosvõetuna,

ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 123-

126)

Samuti üliraskes seisundis saabus haiglasse O J, kellel olid muud xxx (tl 80).

Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 90-93).

17.03.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0010 järgi O Jl esinesid haiglasse saabumisel järgmised

vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist

autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vibastused koosvõetuna,

ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 132-

136).

Ka N B oli haiglasse saabumisel üliraskes seisundis: xxx (tl 84).

Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 101-103).

25.11.2024 ekspertiisiakti nr 24E-AOI00379-01 järgi N Bil esinevad tervisekahjustustena I xxx.

xxx. Tervisekahjustused on saadud 28.11.2021 toimunud liiklusõnnetuse käigus löökidest vastu

autosalongis paiknevaid esemeid ja pindu, kinnitatud turvavöö löögist/selle survest rindkerele-

kõhule ning lülisamba ülemäärasest jõulisest painutusest/sirutusest sõidukite kokkupõrke

momendil. N.B tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja põhjustasid pikaajalise üle 4 kuu kestva

tervisekahjustuse (tl 236-238)

6(19)

Vaidlus antud asjas käis selle üle, kas toimunud liiklusõnnetuse põhjustas süüdistatav, rikkudes

süüdistuses märgitud liiklusseaduse sätteid või oli selleks mõni muu põhjus ja J.Kozlov ei ole

liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi.

Liiklusõnnetuse sündmuste ahela rekonstrueerimisel tuleb lõpp-punktina võtta sõidukite

paiknemine sellisel kujul, nagu need on fikseeritud liiklusõnnetuse skeemil (tl 62p) ja näha

sündmuskohal tehtud fotodest (tl 65-75). Kõige raskemad kahjustused on M ja C sõidukitel.

25.04.2024 liiklustehnilise ekspertiisi aktist nr 24E-LL00012 nähtuvalt liiklusõnnetuses osalenud

sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel ja enne pidurdusjälje tekkimist ei ole akti

uurimuslikus osas toodud põhjendustel arvutuslikult võimalik määrata. Sõiduautode M C reg.mk

XXX ja C C C reg.mk XXX kokkupõrge toimus sõiduauto C suunavööndis. Ülejäänud sõidukite

kokkupõrke kohti ei ole üheselt võimalik määrata. Sõidukite tehniliselt reaalsed vastastikused

asendid kokkupõrgetel on toodud akti uurimuslikus osas olevatel skeemidel. Kokkupõrke

vältimise võimalust ei ole akti uurimuslikus osas toodud põhjendustel võimalik arvutuslikult

määrata. Sõiduautode M C ja C C C puhul ei ole kokkupõrge välistatud ka juhul kui sõiduauto C

juht oleks jõudnud oma sõiduki peatada (tl 88-93)

Eksperdiarvamuse järgi sõidukite M ja C vastastikune asend kokkupõrke hetkel on määratav

avariilike vigastuste alusel. Cil on deformeerunud esiosa vasak pool suunaga eest taha ja

mõnevõrra vasakult paremale. Ml on deformeerunud esiosa. Arvestades kirjeldatud vigastuste

asukohti, tekitamise suundi ja ulatust, on tehniliselt reaalne, et kokkupõrke hetkel paiknesid C ja

M sõiduautod ekspertiisiaktis märgitud skeemil nr 1 toodud vastastikuses asendis (vt tl 90).

Peale selle Ml on deformeerunud parempoolse tagatiiva tagaisa otsekontaktil suunaga tagant

ettepoole. Purunenud on tagatiivale kinnituv tagalaterna osa. Auto vasakpoolse tagatiiva tagaosa,

tagaluugi vasakpoolse serva piirkond ja tagapaneeli vasakpoolse nurga piirkond on

deformeerunud suunaga vasakult paremale. Vasakpoolne tagalatern on kogu ulatuses purunenud.

V C’l on purunenud vasakpoolne esilatern ja esikaitseraud esilaterna piirkonnast. Kapoti

vasakpoolse esilaternaga kohakuti olev piirkond ja vasakpoolne esitiib on deformeerunud

suunaga eest tahapoole. Sõidukite kirjeldatud vigastuste tekitamise suundi, paiknemist ja ulatusi

arvestades, on tehniliselt reaalne, et sõiduautode VW C ja M vahel on toimunud kaks kontakti.

Esmalt on C vasakpoolse esinurga piirkond kontakteerunud M parempoolse taganurgaga (vt

skeem nr 2, tl 91). Teine kontakt pidi toimuma pärast M kokkupõrget Ciga, kui M oli kontaktist

tingituna pöördunud vastupäeva ja tema vasakpoolne taganurk jäi ette sõiduautole VW C.

Autode tehniliselt reaalne vastastikune asend teisel kokkupõrkel on toodud skeemil nr 3 (tl 91).

Sõiduautode M ja VW P (s.o tunnistaja M.Gi juhitud auto) vahel on samuti olnud kontakt. Ml

esinevad auto pikisuunalised kraapejäljed parempoolsel esitiival ja esiukse esiosas. Purunenud

on parempoolse külgmise suunalaterna klaas. Uksel ja esitiival on näha mõningased

deformatsioonid. Parempoolse esiratta ilukilbil esinevad kontaktijäljed. VW P tagumise

kaitseraua vasakul küljel alates kaitseraua nurgast ja tagatiiva tagumisel alanurgal esinevad auto

pikisuunalised kraapejäljed. Ühtlasi nähtuvad diagonaalsed ja osaliselt kaarjad kraape- ja

nühkejäljed kaitseraua küljel liistust allpool. Viimased jäljed on iseloomulikud teise sõiduki

pöörleva ratta kontaktile. Ml kirjeldatud vigastuste paiknemist, suunda ja iseloomu arvestades

lähevad need kokku VW P kirjeldatud vigastustega. Tegemist on riivava kontaktiga. Autode

tehniliselt reaalne vastastikune asend on märgitud skeemil nr 4 (tl 92).

VW Pil esineb lisaks sellele veel sõiduki vasakpoolsel tagatiival teine kontaktijälgede tsoon, mis

paikneb kohakuti tiivakoopa kaare keskosaga. Sellest tagapool on tagatiival näha kraapejälgi ja

teatud ulatuses kollase värvusega aine jälgi. Seega ei ole välistatud, et sõiduautoga VW P

kontakteerus riivavalt ka sõiduauto VW C. C puhul saab antud kontaktiga seonduvalt vaadelda

parempoolset külge.

7(19)

Edasi toob ekspert välja, et sõiduauto VW C põrkas sõiduautoga M kokku kaks korda ja esimene

kokkupõrge (tagant otsasõit) toimus enne M kokkupõrget Ciga. Seega võis VW C paisata

sõiduautot M rohkem vastassuunavööndisse, kui viimane üksnes oma liikumisenergia arvel oleks

liikunud. Löök parempoolsesse taganurka pidi sõiduautot M pöörama vastupäeva ja suunama

vastassuunavööndi poole. Seega ei ole tehniliselt välistatud olukord, et kokkupõrkeni

sõiduautoga C viis sõiduauto VW C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka, mis

paiskas sõiduautot M edasi ja vasakule (tl 92-93).

Kohtu arvates eksperdi põhjendused ja järeldused riimuvad kohtus üle kuulatud tunnistajate ka

kannatanute ütlustega.

Tunnistaja M G ütluste järgi:

28.02.2021 viibisin oma perega autos, Tallinn Narva mnt peal umbes Konju lähedal. V P XXX,

mina juhtisin sõidukit. Teeolud olid halvad, vahepeal sadas lund, nähtavus oli halb, tee oli lahti

lükkamata. Liiklustihedus – sõitsime pikas kolonnis … Minu järel sõitis sõiduk, mis osales

kokkupõrkes, hall väike sõiduauto, peale avariid oli nii katki, et marki ei oska öelda. Selle halli

sõiduki järel sõitis kollane mikrobuss, marki ei mäleta, kas V või M. Kui ei eksi just sõitsime

mööda Konju ristist ja kuskil enne pööret talu poole paremale juhtus see liiklusõnnetus… Kuna

selline kaootiline sõidukiirus oli juba tükk aega, vahed autode vahel oli väikesed. Mul õnnestus

ennetada kokkupõrget, märkasin, et autode vahed hakkas vähenema, hoidsin meelega suuremat

vahet minu ees sõitva autoga. Lisaks olid värskelt soetatud naelrehvid. Auto ei jäänud päris

terveks. Meie autole sõideti tagant sisse. Tundus, et oli kaks pauku, aga meie saime pihta üks

kord. Meie sõidukil sai viga tagumine vasaknurk. Enne seda sõidukil vigastusi ei olnud.

Kas nägite milline sõiduk teie sõidukile tagant sisse sõitis – nägin, mis auto minu tagant välja

sõitis. Mis sõiduk oli minu sõidukiga kontaktis ei näinud.

Kuidas tajusite seda, et toimus otsasõit – vajutasin pidurit, sujuvalt, et vältida külglibisemist

peale mida me jäime seisma, naisega veel mõtlesime, et kõik läks hästi, kuna meie ees üks

maastur vajus kraavi ja peale seda käis pauk, väikene hall sõiduauto sõitis minu kõrvale ja

peale seda toimus laupkokkupõrge minu kõrval. Peale seda tulin autost välja, vaatasin enda

autot, vasak tagumine tuli oli katki ja olid kriimustatud vasak tagumine pooritiib ja kaitseraud.

Pärast vaatasime uuesti meie autot ja meie imestuseks oli meie autol kollane värv peal.

Kas kollane värv oli kokkulangev auto värviga, mis sõitis halli sõiduki taga

– jah, oli täpselt

sama värv. Seisime ja arutasime kuidas see värv võis sattuda meie auto peale.

See hall auto liikus , tundus nii, et see oli samuti jäänud seisma ja mingi põhjusel oli ta uuesti

läinud liikvele ja sõitnud vastu meid ja vastassuunavööndisse, tema liikluskiirus ei olnud üldse

suur.

Enne kui sõideti sisse kas oli mingi hääl – kui jäime seisma, kuulsime pauku ja peale seda juba

sõideti sisse meie autosse. See pauk ei olnud sellest, et sõideti meie auto sisse. Meie autosse

löök ei olnud tugev, ei teadnud alguses isegi, et auto viga sai.

Enne oli pauk ja siis meie sõiduki riivamine. Jäime seisma, tundus, et kõik on hästi, käis pauk ja

peale seda tundsime müksu. Oli vahe pauku ja müksu vahel, ei olnud sama sündmus. Need olid

eraldi sündmused.

Mitu avariilist sõidukit oli – neli – meie sõiduk, hall auto sattus laupkokkupõrkesse C C-ga ja

sama kollane mikrobuss, millel oli katki eesmine vasak nurk. See pani meid imestama, kuidas

mikrobuss sai sellise kahjustuse ka sellepärast, et nägin oma silmadega kuidas toimus

laupkokkupõrge see juhtus minu kõrval.

Mitu isikut oli hallis autos – oli üks naisterahvas. See võis olla kannatanu B. C C-s oli vist neli

inimest. Halli autot juhtinud naisterahvas oli šokiseisundis, ta veel küsis, kas tema koer jäi ellu.

Valges autos olnud isikud ei saanud üldse midagi aru. Tagaistmel olnud tütarlaps oli koos

istmega tulnud auto küljest lahti ja lamas esiistme all. Teadvusta. Teine tagaistmel oli teadvusel,

šokis, ei saanud aru, mis toimus. Tagaistmel olnud inimesed ise välja ei saanud ja vajasid

arstiabi. Tütarlaps oli üleni verine ka.

8(19)

Mitu isikut oli kollases mikrobussis – oli umbes 4 meesterahvast, võib olla rohkem, nad tulid

välja. Suhtlesin juhiga, küsisin talt, mis juhtus. Ta väitis, et peale seda laupkokkupõrget paiskus

hall auto vastu nende mikrobussi ja sellest tekkisid nende mikrobussi esiotsa kahjustused. Oli

vestlus ka teiste meestega. Väga nad ei rääkinud midagi. Mehed rääkisid, et tulid praami pealt,

Rootsist, oma töökohast sõitnud terve öö, siis praamiga mere peal, nüüd Tallinnast Narvani

jäänud sõita natuke ja sattusid liiklusõnnetusse, oli pikk tee sõita ja natuke jäi koduni.

Siis juba nägin kollast värvi omal sõidukil. Ei mäleta, kas küsisin midagi mikrobussi juhilt.

Kas temalt olid väsimuse või joobetunnused - joobe kohta ei saa midagi väita, aga mehed olid

väsinud ja närvitsesid, osa seltskonnast üritas eraldi seista ja mitte suhelda kellegagi.

Halli sõidukit juhtinud naisega rääkisin. Ta küsis, kas kõik on elus selles vastu tulnud autos.

Kuidas tema auto sattus vastasuunavööndisse – meid oli mitu inimest, küsisime, mis juhtus, vist

ta vastas, et ta jäi seisma ja peale seda läks pauk ja peale seda ta midagi ei mäleta.

Halli auto ja C auto kokkupõrge toimus vastassuunavööndis.

Kas teie auto peatus tee ääres - sõidurajal, teepervel oli ohtlik sõita. Pidurdamise hetkel hoidsin

rooli sirgelt ja vajutasin sujuvalt piduri pedaali.

Kas kokkupõrge toimus teie sõidurajal – kuna vigastada sai vasak tagumine külg, siis see hall

auto riivas meid juba vastassuunavööndisse sõites.

Kas kollane kaubik peatus ka sõidurajal või teepervel – ta seisis viltu esiotsaga paremale poole

teepervele, nagu oleks üritanud teelt välja keerata, et vältida kokkupõrget tema ees sõitnud halli

autoga.

Tunnistaja Gi ütlused riimuvad eksperdi järeldustega, et enne M ja C laupkokkupõrget

vastassuunavööndis olid eelnevalt toimunud veel kaks kokkupõrget (tunnistaja kuulis kaks

pauku), millest esimene pidi olema VW C otsasõit Mle (milles P ei osalenud ja mida tunnistaja

kirjeldab kui „pauk“). C vasakpoolse esinurga piirkond on kontakteerunud M parempoolse

taganurgaga, millest tingituna Pi taga juba seisma jäänud M hakkas (C’lt saadud löögijõu mõjul)

uuesti liikuma ja sõitnud vastu Pit (seda tunnistaja kirjeldab kui „müksu“) ja edasi

vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis põrkusid M ja C kokku. Samal ajal C jätkas liikumist

ja riivamisi puudutas Pi, mille tagatiival on näha kraapejälgi ja kollase värvusega aine jälgi (VW

C kere on just kollast värvi).

Ka kannatanu N B ütlused riimuvad tunnistaja Gi ütlustega, et vahetult enne seda

liiklusõnnetust M sõiduk oli juba vähendanud oma kiirust selleni, et praktiliselt peatus Gi juhitud

Pi taga, kui järsku oli uuesti läinud liikvele.

Sõitsin Tallinnast Narva… Sõiduk M C XXX. Olin üksi, kaasas oli väike koer. Teeolud olid

halvad, teekate oli väga libe. Esimene lumi tuli maha. Tee oli puhastamata. Hakkas juba

pimenema. Liiklustihedus - Tallinnast sõitsime kolonnis… Sõitsin mitte rohkem kui 70 km/h…

Enne avariid sõidukil mingeid vigastusi ei olnud…

Mida tegi must auto enne liiklusõnnetust – sõitis, siis hakkas järsult pidurdama, mistõttu mina

ka peatusin. Hakkasin ka pidurdama, sest oli väga libe. Jäi mulje, et

mind lükati tagant, sest

auto hakkas liikuma

…

Kui hakkasin pidurdama ei saanud jalg olla gaasi peal...

Kui oli tagant tõuge, kas sõiduk puudus kokku eessõitnud sõidukiga samasuunavööndis –

hakkasid tööle turvapadjad ja ei näinud rohkem midagi. Kas kohapeal kuulsite, rääkisite

kellegagi – mäletan vaid, et helistasin tütrele, olin šokis.

Kui see aeglustumine toimus, enne kui toimus tagant tõukamine, kas hoidsite pikivahet eessõitva

autoga, et saaks ohutult pidurdada – jah, sest tee oli libe…

Miks ei saanud vältida kokkupõrget ees sõitnud autoga – tagant lükati ja minu auto sattus

vastasuunavööndisse. Mitu kokkupõrget kokku oli ei oska öelda. Enne turvapatjade tööle

hakkamist teisi kokkupõrkeid ei ole toimunud.

Enne Ciga kokkupõrget põrkusite kokku tunnistaja Gorbatšjpvi autoga – mäletan vaid kui oli

tagant tõuge ja viis mind vastassuunavööndisse.

9(19)

Mis toimus kui otsustasite pidurdada oma auto ja vajutasite pidurit – kolonn hakkas järsku

pidurdama, mina ka hakkasin pidurdama.

Kas peale piduri vajutamist jätkas auto liikumist – aeglaselt, pidurdasin sujuvalt.

Kas keerasite rooli vasakule või paremale – ei oska öelda.

Palju aega möödus pidurdamisest kuni kokkupõrkeni Ciga – nagu lülitusin kohe välja, mäletan

vaid kui mind viib vastassuunavööndisse, pärast juba kui auto jäi seisma. Ei kaotanud teadvust,

hakkasin pidurdama, mind tõugati, turvapadjad hakkasid tööle, siis toibusin kui auto oli juba

vastassuunavööndisse. Auto jäi seisma ja näen enda ees katkiseid turvapatju.

Kas nägite seda autot, millega toimus kokkupõrge – et auto liigub vastassuunavööndisse, seda

ma sain aru. Vastassuunas liikunud autot ei näinud, siis hakkasid tööle turvapadjad, nähtavus

oli kaetud.

Turvapadjad avanesid enne laupkokkupõrget – täpselt ei oska öelda.

Auto oli täielikult omas sõidusuunas. Oli pisut keskjoonest vasakule, sõidusuunas, paremalt oli

kraav, kartsin, et auto sõidab kraavi. Auto on halli värvi.

Pärast avariid vajasin arstiabi, mul oli murtud parem jalg, selgroog ja parem käsi. Mul oli 2,5

aastaga 6 operatsiooni. Sel ajal töötasin, nüüd on töövõimekaotus. Töövõimekaotus on keskmise

raskuse liikumispuue. Töövõimekaotus 100%. Haiglas olin üle kuu aega. Alguses oli kaks

operatsiooni IVKH-s, selgroo operatsioon juba Tallinnas. Tsiviilhagi ei esita.

Ehk siis kannatanu B selgelt osutab, et tema autole sõideti tagant sisse, tema taga aga sõitis

süüdistatava juhitud VW C. Kannatanu ütlustest ühemõtteliselt nähtub, et ta oli kogu aeg oma

suunavööndis, ta hakkas pidurdama, peatus ja siis tema taga olnud sõiduk (s.o C) sõitis temale

tagant sisse (millest hakkasid tööle turvapadjad) ja auto hakkas uuesti liikuma ja sattus

vastassuunavööndisse ja siis ta vastassuunas liikunud Ci juba ei näinud, sest nähtavus oli kaetud

tööle hakanud turvapadjaga. Kannatanu versioon riimub ka eksperdi järeldusega, et …löök

parempoolsesse taganurka pidi sõiduautot M pöörama vastupäeva ja suunama

vastassuunavööndi poole… C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka … paiskas

sõiduautot M edasi ja vasakule.

Ci roolis olnud kannatanu I G-K samuti viitab oma ütlustes, et temale vastu sõitnud sõiduki

manööver oli imelik, ebaloomulik, oli näha, et see ei hakanud möödasõidu tegema vms. See

(kasvõi mingil määral) toetab eelpool tuvastatu, et M roolis olnud N.B ei sõitnud ise

vastassuunavööndisse välja, vaid see toimus temast mittesõltuval põhjusel, sest ta sai lööki

temale tagant otsa sõitnud C’lt.

…Olime sõidukis C C, reg nr XXX, tähte ei mäleta. Sõiduk oli valget värvi. Autos oli neli isikut:

mina, L, O ja K. Mina olin roolis, kõrval L G, minu taga K, L taga istus O. Sõiduk oli tehniliselt

korras. Mingeid vigastusi ei olnud. Sõitu alustasime Narvast. Turvavöö oli mul kinni. Kui toimus

avarii turvapadi avanes, turvavarustus oli töökorras.

Kas teistel reisijatel turvavöö oli kinnitatud – ei tea.

Kõrvalistujal Ll – ei mäleta, kas temal oli turvavöö kinnitatud.

Ilmastiku- ja teeolud – lubati sadu, seetõttu sõitsime välja nii, et jõuda Tallinna veel enne

pimedaks minekut. Mis teeolud olid praegu ei mäleta. Pärast kui väljusin sõidukist sadas natuke

lund, mingit lörtsu. Teeolud ei olnud head. Ei saanud ennast vabaks lasta ja lihtsalt sõita.

Olukord oli pigem pingeline. Minu sõidusuunas ees ja taga autosid ei olnud. Vahetult enne

kokkupõrget mis kiirusega sõitsin ei mäleta. Lubatud sõidukiirus sel teelõigul – ei mäleta. (Pärast

mälu värskendamiseks protokolliga tutvumist) – sõidukiirus oli umbes 90 km/h. See oli antud

teelõigul lubatud sõidukiirus. Kahtlesin, kas seal oli 70 või 90 lubatud sõidukiirus. Rehvid olid

talverehvid. Vastassuunas olid autod rivis. Esimene sõiduk rivis oli mikrobuss. Kuidas see

sõidukite kolonn liikus – kiirust ei oska öelda, imelik oli, et nad seal kõik kokku kogunenud

kolonni. Esimene auto mikrobuss mida tegi – ei mäleta. Kuidas kokkupõrge toimus ma nägin,

vaatasin sel hetkel vastu tulevatele autodele. See väike … auto vasakult poolt minu suunas

lähenes, see oli minu jaoks imelik, oli näha, et auto ei hakanud möödasõitu tegema, oli

10(19)

ebaloomulik liikumine… Järgmiseks minu auto paiskus teelt välja, küsisin kas kõik on elus, siis

hakkasin autost välja tulema. Autost sain omal jõul välja. Kaasreisijad – kohe pärast seda ei

mäleta mis seisundis olid. Kas kõik autos olnud said ise välja – keegi tuli appi. Keegi hakkas

rääkima, et auto hakkas tossama, öeldi, et tulge välja, võib põlema minna. Kes võis omal jalul

seista – vist ainult mina sain omal jalul seista, võimalik veel O. Mis sõidusuunas sõiduk oli

seisma jäänud – Tallinna suunas, vist, aga võin eksida. Peale kokkupõrget ei saanud auto enam

edasi liikuda, kutsusime välja puksiirauto.

C’is reisijana olnud kannatanu L G ütluste järgi:

28.11.2021 kl 16 ajal sõitsin autoga C, valget värvi, autos oli neli inimest. Mina istusin esiistmel

juhi kõrval. Roolis oli I G-K, veel oli O J ja I tütar K. O istus minu taga, I taga istus K. Turvavöö

oli mul kinnitatud. Sõit algas Narvast. Olime sõitnud Sillamäest mööda. Jõhvini ei jõudnud.

Ilmastiku ja teeolud – algas lumesadu, natuke hämardas. Tee oli lumega kaetud, täpselt ei

mäleta. Liiklustihedus – meie ees kedagi ei olnud, aga vastu sõitsid autod, seal oli nagu avarii

toimunud. Kokkupõrke hetke ei mäleta. Natuke kaotasin teadvuse, kui hakati autost välja tirima

olin juba teadvusel. Minu ees turvapadi avanes…

Kuhu vaatasite vahetult enne kokkupõrget – olin telefonis.

Kas enne kokkupõrget oli vestlus sõidukis viibinud isikute vahel – ei.

Kas roolis olnud I rääkis midagi – sõitsime rahulikult, keegi ei rääkinud, mina olin telefonis.

Kannatanu O J:

28.11.2021 kl 15.30 ajal olin autos C C. Istusin tagaistmel L G taga. Turvavöö ei olnud mul

kinnitatud. Algusest peale ei kinnitanud turvavööd. Ilmastiku ja teeolud – esimene lumi tuli

maha ja hakkas hämarduma. Sõitu alustasime Narvast. Sõit võis olla kestnud 20-30 minutit. Sel

teelõigul lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Olin juhist diagonaalis, nägin sõidukiirust, meie juht

sõitis kuni 90 km/h. Liiklustihedus – ees oli ummik. Ees sõitis aeglaselt valge mikrobuss. Selle

taga oli palju autosid. Olen ka ise autojuht. Sõidukogemus al 1998.a. Kui kiiresti vastutulevad

autot liikusid – see kolonn sõitis kuskil 60 km/h või isegi aeglasemalt. Meie sõidusuunas ees või

taga sõidukeid ei olnud. Ei jälginud olukorda teel, vaatasin kõrvale. Enne kokkupõrget ei näinud

kuidas vastassuunast auto kokku põrkas.

Pärast kokkupõrget mul oli vasaku õlavarreluu murd, rohked hematoomid, kopsupõrutus. Jäin

teadvusele. Edasi meie sõitsime kraavi, oli järsk pööre paremale. Mingi meesterahvas avas ukse

minu poolt, küsis, kas kõik korras, tulin autost välja. Ei oska öelda mis värvi auto oli mis põrkus

meie autoga kokku. Teise sõiduki juhti ei näinud. Kiirabi toimetas mind haiglasse. Enne seda kui

kiirabi ära viis, rääkis keegi naisterahvas, vist oli med töötaja, küsis, kas on kõik korras,

võimalik, et IVKH töötaja, kes sõitis tööle. Ei näinud mitu vigastatud autot oli, oli mulje, et palju

autosid… Vahetult enne kokkupõrget ei vaadanud, mis teel toimub, nägin vaid, et autod ees rivis.

Ma sõidan iga päev, tunnen, mis kiirusega auto sõidab isegi kui ma spidomeetrit ei vaata.

Süüdistatava sõidukis olnud reisijatest sai kohtus üle kuulatud tunnistaja V N:

viibisin Juri Kozlovi autos, kui oli avarii. Sõitsime Tallinnast lähetusest, kes sõitis Sillamäele,

kes Narva. Autot juhtis Juri Kozlov. Istusin tagaistmel, juhi taga. Peale mind oli autos M M, kes

veel oli ei mäleta. Kui sõitsime Narva vist arutasime teeolustiku... Tee oli lumine. Ei mäleta kas

autos arutati eessõitvate autode kiirust. Ees sõitis auto, mis paiskus vastassuunavööndisse.

Väljas oli valge veel. Eessõitva auto märki ei mäleta. Tol päeval toimus Kozlovi autoga avarii.

Meie auto oli kollane V C.

Mitu kokkupõrget oli, teiste autodega – üks kokkupõrge, ei tea, mis autoga kokkupõrge oli. Ei

mäleta täpselt, 3.5 a möödas on. See auto, mis põrkus kokku meie autoga sõitis ees, kolonn

hakkas pidurdama ja eessõitnud auto, et mitte kokku põrkuda kolonniga paiskus

vastassuunavööndisse, toimus laupkokkupõrge, ja siis mingi auto küljega põrkas kokku meie

autoga, aga ei mäleta enam, mis auto see oli.

Kas oli märke, et Kozlovi auto tegi äkkpidurduse

– ei.

11(19)

Kas keegi ütles enne kokkupõrget või selle ajal kokkupõrge võimaluse kohta – ei mäleta,

vaevalt.

Kas Kozlov kohapeal selgitas kokkupõrge põhjuseid – ei mäleta, mis selgitust vaja on kui kaks

autot põrkusid kokku.

Meie auto põrkus kokku vaid ühe autoga, arvan nii.

Kus Kozlovi auto pärast kokkupõrget peatus ei mäleta.

Kas jäi oma sõidurada või oli kraavis – vist jäi oma sõidurajal.

Kas keegi tegi kohapeal fotosid või videosid ei mäleta.

Hiljem nägin videot sündmuskohalt – ilmselt, töötasime koos, võib olla keegi tegi video, võib

olla isegi mina, aga ei mäleta seda.

Peale kokkupõrget kõik väljusid autost.

Narvast tulid töökaaslased ja viisid meid edasi. Kes - ei mäleta.

Kui kaua olite sündmuskohal – jõudsime külmetuda, rohkem kui tund aega. Juba läks pimedaks.

Käisin autost ka eemale, tee äärde jne.

Mitu autot oli kolonnis – ei oska öelda.

Miks autode kolonn alustas pidurdamist – niipalju kui mina kuulsin mingi auto pidi teelt ära

keerama, vist selle auto taga hakati pidurdama, nii kuulsin teistelt, vist sündmuskohal.

Sündmuskohal vestlesime vaid omavahel, teiste sõiduki juhtidega ei suhelnud.

Kozlovit tundsin mitu kuud. Pärast avariid suhtlesin Kozloviga ka. Olime samas firmas tööl – M.

Töökohad olid Rootsis

Sel päeval alustasime reisi Tallinnast. Sõitsime Tallinnast. Tulime praamiga baasi ja sealt juba

koju. Enne seda sõitsime Rootsis kuni praamini, 800 km umbes. Ei mäleta, millega sõitsime, vist

mikrobussiga. Vist mitte Kozlov ei olnud siis roolis. Ei mäleta kas Kozlov on midagi rääkinud

väsimusest. Ise ka ei pannud midagi tähele.

Kus kohas toimus avarii – kusagil Konju piirkonnas.

Kiirus vähenes tasapisi, järsku pidurdamist ei saanud olla, tee oli lumine.

Kas ees sõitnud sõiduk pidurdas aeglaselt – ei oska öelda, see juhtus nii kiiresti.

Kas tal tagumised pidurituled põlesid – ei mäleta.

Kui toimus pidurdamine, milline vahemaa oli C ja ees olnud auto vahel – ei oska öelda, pikivahe

ikka oli. … 20-30 meetrit oli vahemaa.

Mitu sõiduautot võis olla autode vahel – mitu autot. Tee oli lumine, väga lähedal ei sõitnud.

Spidomeetrit ei vaadanud kokkupõrke hetkel. Mina pidin Sillamäel Kozlovi asemel rooli istuma.

Sõidustaaž on 10 aastat. Milline võis olla ligilähedane sõidukiirus kokkupõrke ajal – 20 km/h,

seal kõik juba pidurdasid.

Nägin kuidas ees sõitnud auto paiskus välja vastassuunavööndisse, laupkokkupõrge ja meie

autoga põrkas juba küljega kokku.

Miks eessõitnud auto sõitis vastassuunavööndisse – niipalju kui mina kuulsin mingi auto

kolonnis tahtis keerata teelt ära.

Kui eessõitnud auto sõitis vastassuunavööndisse, kas tema ees oli sõiduk – jah, mingid autod

sõitsid tema ees, ta ei sõitnud ju niisaama vastussuunavööndisse.

Kas see auto riivas teisi autosid, samas sõidusuunas – vist ainult meie auto oli, mida see auto

riivas. Ei mäleta praegu rohkem. Nad põrkusid kokku, siis riivas meie autot.

Kui hea nähtavus oli teil – nägin kõike hästi, aga ei mäleta hästi, palju aega möödas.

Kas istusite sirgelt või kallutanud – ei mäleta.

Juhil avanesid turvapadjad.

Mis hetkel turvapadjad avanesid ja mis põhjusel – sest riivas meie autot, põrkas kokku meie

autoga.

Kui kiiresti oli et sõitis välja ja siis riivas – kiiresti.

Oli kaks kokku põrkunud sõidukit ja meie kolmas auto.

Kas ees olnud auto peatus ka – ei mäleta.

Meie autos keegi rohkem viga ei saanud. Kas oli firma või renditud auto, ei tea. Ei tea mis

rehvid sel olid. Viimati nägin Kozlovit suvel.

12(19)

Järsu pidurdamist ei olnud.

Kui pärast laupkokkupõrget riivati teie auto, kas auto oli veel liikumas

- aeglane liikumine oli. ei

seisnud aeglaselt sõitsime edasi.

Kozlov oli vist adekvaatne puhanud ja kaine, politsei on vist kontrollinud kohal.

Mitu lööki tundsite – üks.

Pärast viimast kokkupõrget autod ei ole asukohta muutnud. Nii nagu peatusid nii ka jäid kuni

politsei saabumiseni… Mingi manööver oli… Jura keeras välja… Ainult vasak eesmine tuli sai

kahjustatud. Mina tagaistmel ei tundnud lööki, aga turvapadjad hakkasid tööle, kiirus oli väike.

Kuidas Kozlov on reageerinud, mida on rääkinud kohapeal - ei mäleta.

Kuigi tunnistaja Ni ütlused ei kinnita süüdistatava juhitud VW C otsasõitu kannatanu B juhitud

Mle, tuleb arvestada, et tunnistaja on mitmel korral selgitanud, et ei mäleta asjaolusid hästi, kuna

on möödas juba rohkem kui kolm aastat ning tunnistaja ise ei olnud oma vastustes kindel.

Seetõttu, kohtu arvates, tema ütlused, et oli vaid üks kokkupõrge, ei kaalu üles varem uuritud

kannatanute ja tunnistajate ütlusi, nagu ka eksperdiarvamuse, et tegelikult lööke (C ja M vahel)

oli mitu. Samas N oli järjekindel selles, et enne kokkupõrget Kozlov ei teinud äkkpidurduse,

järsu pidurdamist ei olnud. Samuti mäletas N, et pärast (M ja C laupkokkupõrget) C oli veel

jätkuvalt liikunud. See riimub eksperdijäreldusega ja tunnistaja Gi ütlustega, et kollast värvi C

riivas (pärast otsasõitu Mle, mis paiskas ta edasi ja vasakule, vastassuunavööndi) ka M ees

sõitnud VW Pit, millest Pile jäid C kerelt kollase värvi jäljed.

Ehk siis ka tunnistaja Ni ütlused ei toeta kaitseversiooni, et süüdistatav tegi kõik temast oleneva,

et vältida kokkupõrget, sh hoidis ilmaoludele vastavat pikivahet ja nähes ees olnud autode

pidurdamist hakanud ka ise oma sõidukit vastava intensiivsusega pidurdama. Kui kõik teised

tunnistajad ja kannatanud on rääkinud, et kolonn hakkas järsult pidurdama, siis Ni ütlustest ega

teistest tõenditest ei nähtu, et ka süüdistatav Kozlov oleks oma sõidukit pidurdanud, et vältida

kokkupõrget tema ees sõitnud Mga. Seetõttu sõitiski ta Mle tagant otsa, millega paiskas Mt edasi

ja vasakule vastassuunavööndisse, kus see põrkas kokku kannatanu G-K juhitud Ciga ning peale

seda kui M oli laupkokkupõrkest tingituna pöördunud vastupäeva jäi tema vasakpoolne taganurk

ette VW C’le ja toimus teine kokkupõrge C ja M vahel.

Kohtu arvates kõik eelpool uuritud tõendid toetavad süüdistuse versiooni ja eksperdi järelduse, et

M kokkupõrkeni C’iga viis VW C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka, mis paiskas Mt

edasi ja vasakule, ehk VW C paiskas sõiduautot M rohkem vastassuunavööndisse, kui viimane

oleks liikunud üksnes oma liikumisenergia arvel.

Kuriteokoosseis

KarS § 422 lg 1 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse

kuriteokoosseisuga. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb ära näidata, milliste liiklusnõuete ja

sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. Kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused

seisnevad sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega

ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda

sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib

seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisnev peamiselt

sõidukijuhi kohustuste eiramises. Kohtupraktikas on liiklusnõuete rikkumiseks loetud näiteks

teeolude, ilmastikutingimuste ja muude liiklusolude arvestamata jätmist (KarS-i 4.

kommenteeritud väljaanne, lk 1011, p 2, 3, 3.6.2).

Põhjuslik seos tuvastatakse reeglina ekvivalentsusteooria alusel. Selle kohaselt on põhjuslik seos

olemas, kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, st ilma selleta ei oleks tagajärge saabunud.

Tagajärje on põhjustanud mainitud tegu, kui ei ole võimalik tegu mõtteliselt kõrvaldada ehk ära

mõelda, ilma et ka tagajärg ära langeks. Tegu tunnistatakse saabunud tagajärje vajalikuks

13(19)

tingimuseks siis, kui tegija hoidumise korral sellest tegevusest ei oleks tagajärg saabunud (KarS-i

4. kommenteeritud väljaanne, lk 24, p 13.2).

Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis tahtlust nii liiklus- või käitusnõuete rikkumise

kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik rikkus liiklus- või

käitusnõudeid vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidas võimalikuks, et rikub oma teoga nimetatud

nõudeid. Enamohtliku tagajärje põhjustamise osas piisab kergemeelsusest (KarS-i 4.

kommenteeritud väljaanne, lk 1012, p 5).

Kohtu arvates süüdistatav rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2, mille järgi iga liikleja, liikluse

korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 järgi

liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma

kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Süüdistatav rikkus LS § 46 lg 1, mis näeb otsesõnu ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele

ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees

ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 50 lg 3 p 1 järgi juht peab kohandama

oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust,

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose

iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma

jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama.

Liiklusseaduse nõuete rikkumise osas süüdistataval oli kaudne tahtlus. Ta ei olnud liikluses

piisavalt hoolikas ega ettevaatlik, et tagada liikluse ohutus ja vältida ohtu/kahju tekitamist. Ta ei

hoidnud vastavat pikivahet, mis võimaldaks tal vältida otsasõitu tema ees pidurdama hakanud

sõidukile M, mille roolis oli kannatanu N.B. Seejuures ei arvestanud ta ilmastikutingimusi ja

teeolusid, sest oli lumesadu ja teekate oli lumega kaetud. J.Kozlov ei arvestanud ka liikluse

tihedust, sest nii tema juhitud VW C kui tema ees sõitnud M sõitsid kolonnis teiste sõidukitega,

mille puhul pidi süüdistatav arvestama, et kolonni ühe sõiduki pidurdamine toob kaasa kõikide

kolonnis sõitnud autode pidurdamist. Kõik need objektiivsed asjaolud (rasked ilmaolud, lumega

kaetud ja libe teekate, liikumine sõidukite kolonnis) olid süüdistatavale hästi teada, sest seda on

maininud kõik üle kuulatud tunnistajad ja kannatanud ning ka objektiivse kõrvalseisja

seisukohalt vaadatuna ei saanud ka süüdistatav neid asjaolusid mitte märgata. Ehk ta teadis neid

asjaolusid ja möönis, et tema valitud sõidukiirus ja pikivahe ei vasta ilma- ja teeoludele ega

liikluse tihedusele, st rikkus LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 1, § 50 lg 3 p 1 sätteid kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes.

Liiklusõnnetuse tagajärje – kannatanutel tekkinud raske tervisekahjustuse osas süüdistatav on

tegutsenud ettevaatavatult, kergemeelsuse vormis. Ta teadis, et vastava pikivahe ja sobiva

sõidukiiruse nõuete eiramise tulemusena ei jõua ta äkkpidurdamise vms olukorras õigel ajal

pidurdada ja sõidab tema ees liikuvale sõidukile otsa, millest see sõiduk võib sõidukijuhi tahtest

olenematult muuta oma sõidutrajektoori ettearvamatul viisil, sh sõita välja vastassuunavööndisse,

kus võib toimuda kokkupõrge vastassuunas liikuva(te) sõiduki(te)ga, millest omakorda võivad

saada raskelt vigastada sõidukites viibivad inimesed. Pidades neid asjaolusid võimalikuks

süüdistatav ei pidurdanud ega vähendanud sõidukiirust vastaval määral, samuti ei hoidnud

piisavat pikivahet ehk kohusetundetult lootis vältida kokkupõrget eesoleva sõidukiga, lootes

kergemeelselt, et sellist olukorda ette ei tule ning ta jõuab oma sihtpunktini liikudes tema valitud

sõidukiirusega ning vaatamata ebapiisavale pikivahele ei sõida ta tema ees kolonnis liikuvale

sõidukile tagant sisse. Selliselt süüdistatav on tegutsenud saabunud tagajärje (raske

tervisekahjustuse tekitamise) suhtes ettevaatamatult kergemeelsuse vormis KarS § 18 lg 2

mõistes.

14(19)

Süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Süüdistava sõiduki

mõttelise kõrvaldamise korral otsasõit N.B juhitud Mle ei oleks toimunud, see ei paiskuks

vastassuunavööndisse ega põrkuks kokku G-K juhitud Ciga. B ja Gi ütluste järgi M oli

praktiliselt juba peatunud Gi juhitud VW Pi taga. Kui VW C ei sõidaks temale tagant sisse oleks

M jäänud seisma ja pärast jätkunud liikumist kolonnis nagu enne sedagi.

Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad).

KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu,

mille eest nähakse karistusena ette kuni 5-aastane vangistus.

Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja

laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü on mõnevõrra üle keskmist

määra. Raskete ilmaolude tingimustes rikkus ta mitut liiklusseaduse sätet, olles kergemeelne

võimalikult saabuvate tagajärgede suhtes, mille tõttu toimus ränk liiklusõnnetus ja viis

kannatanut said rasked kehavigastused. Kehavigastuste iseloomu kohus on varem juba

kirjeldanud ja ei hakka need siinkohal kordama, aga selge on see, et tegemist oli väga tõsiste

eluohtlikke tervisekahjustustega, mille tõttu kannatanud pidid taluma füüsilist valu, läbima

erinevaid meditsiinilisi protseduure, nende elukorraldus ja -käik oli pikemaks ajaks – nädalateks

või isegi kuudeks, häiritud, kannatanu B kaotas läbi selle töövõime jne.

Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.Kozlovi süü raskusele vastab karistuse määr, mis jääb

mõnevõrra üle sanktsiooni keskmisest määrast (s.o 2 aastat 6 kuud vangistust) ning temale tuleb

mõista karistuseks 3-aastane vangistus.

Arvestades, et J.Kozlov on varem karistamata (tl 114) mõistetud karistuse võib jätta KarS § 73 lg

1 alusel täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku

kuritegu.

Tsiviilhagid

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

L G on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot (KoTo tl 7). Hagi põhjenduste järgi

liiklusõnnetuse tagajärjel oli tal tugevalt vigastatud selgroog, mistõttu peab ta pidevalt tarvitama

valuvaigisteid, käima sporditeeningutel ja massaažidel, läbib taastusravi. Oli oluliselt

15(19)

raskendatud tema liikumine (liikudes oli tunda valu). Samuti oli ta tervisekahjustuse tagajärjel

šokiseisundis ning vajas psühholoogilist abi.

I G-K (ka alaealise K A seadusliku esindajana) esitas hagi summas 15000 eurot (KoTo tl 9).

Hagi põhjenduste järgi liiklusõnnetuse tagajärjel oli tugevalt vigastatud tema selgroog, mistõttu

peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima sporditreeningutel ja massaažidel. Kuni käesoleva

ajani läbib taastusravi. Tervisekahjustuste tagajärjel oli šokiseisundis ja vajas psühholoogilist

abi. Ta nägi pealt oma tütre K A kannatusi, mis olid põhjustatud liiklusõnnetusega tekitatud

traumast.

O J esitas hagi summas 3800 eurot (KoTo tl 11). Hagi põhjenduste järgi oli vigastatud õlg,

mistõttu peab käima sporditreeningutel ja massaažidel. Aeg-ajalt tarvitab ka valuvaigisteid.

Tervisekahjustuse tagajärjel oli šokiseisundis.

Kannatanud jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde ning kinnitas, et neile tekitati rasked

tervisekahjustused, nad tundsid saadud kehavigastustest valu, pidid läbima operatsioone ja saama

muud ravi.

Kannatanu I G-K:

Tütar K sai vigastused – peaajutrauma, tal oli jalaluumurd, käeluumurd. Ei tea, kas siseorganid

said kahjustatud, tegelesime rohkem peaga. Teda viidi kiirabiga Puru haiglasse, siis Tallinna

haiglasse. Ise tütrega koos minna ei saanud, olin ise hospitaliseeritud. Enda kehavigastused –

olid alumised selgroolülid vigastatud, kopsupõrutus. Haiglas olin 3-4 päeva. K oli haiglas paar

nädalat. Siis oli ta Haapsalus rehabilitatsioonil seoses jalaluumurruga ja veel midagi.

Komplekstaastusravi. Kui sain haiglast välja ei saanud tütrega koos olla, olid nimmeluumurrud

ja ise vajasin hooldust ja abi. Uuesti nägin tütart kui ta sai haiglast välja, teda toodi koju, siis

teda saadeti Haapsalu.

Millised läbielamised olid Kl – tal muutus näo kuju, siis ta pidi palju puuduma koolist. Ta

tegeles enne seda vehklemisega, pidi puuduma trennidest. Pärast haiglast välja saamist olid tal

veel valud, jalg valutas, koljutrauma ei olnud päris terveks saanud, oleme pöördunud arstidele,

ka tasulisele vastuvõtule. Siis peale seda tekkis tal meningiit. Valuvaigistid kirjutati mulle välja,

ei mäleta mis perioodil võtsin valuvaigistid. Jään tsiviilhagi juurde.

Kannatanu L G:

Kui tiriti autost välja, ei tundnud oma jalgu, lamasin maas, nägin tagant vaid Ot, mul oli tugev

valu. Mind viidi kiirabiga minema, rohkem ei mäleta. Toibusin Ida-Viru Keskhaiglas, siis viidi

Tallinnasse, sest nemad ei tee selliseid operatsioone. Mis vigastused olid kohe ei öelnud. Siis

sain teada. Roided olid katki, sisemine verejooks, oli midagi kopsudega, selgroo murd 3-4 kohas,

sabakont oli ka katki, jalad ei liikunud. Haiglas olin nädal aega, siis kaks nädalat Haapsalus

rehabilitatsioonil. Siis kodus ja veel mitmeid kordi Haapsalus rehabilitatsioonil kahe aasta

jooksul. Raskelt elasin seda üle, käin pidevalt taastusravil, see jääb ilmselt kogu eluks.

Kannatanu I J ütluste järgi:

Pärast kokkupõrget mul oli vasaku õlavarreluu murd, rohked hematoomid, kopsupõrutus.

Jään hagi juurde. Kiirabi viis mind Puru haiglasse. Sain vigastustest teada juba siis, kui tehti

operatsioon. Vigastused olid: õlavars oli killumurd, titaaniga pandi kokku. Peale seda oli veel

teisi vigastusi. Tervenemine võttis aega umbes aasta aega 2022.a oktoobrikuuni. Üleelamised –

see on esimene selline kogemus, psüühiliselt oli raske. Valud oli tunda. Käisin mitmel korral kätt

ravimas. Käe funktsionaalsus on praeguseks taastunud. Ravi ajaks vajasin kõrvalabi, umbes 1,5-

2 kuud. Valuvaigistid ja rohud olid ka välja kirjutatud.

Hüvitise seoses avariiga olen kätte saanud, 1000 eurot, s.o koos minu väljaminekutega, mille

kohta esitasin tšekid. Mittevaralist kahju kindlustusandja hüvitas, 1000 eurot.

16(19)

Miks arvate, et see summa ei hõlma kogu mittevaralist kahju – see oli minu jaoks tugev

psühholoogiline trauma.

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali juristi vastusest nähtuvalt hüvitati

kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju järgmises ulatuses:

O Jle 1500 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel erinevad summad ravikulude ja ajutise

töövõimetuse katteks).

L Gle 2600 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel ravikulude ja ajutise töövõimetuse katteks

erinevad rahasummad).

I G-K’ule 2600 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel erinevad rahasummad ravikulude ja ajutise

töövõimetuse katteks.

(tl 97-98)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati:

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada

kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning

täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja

edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema

tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju

hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka

surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui

hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.

Kohtu arvates L G tsiviilhagi põhjendused on ebapiisavad selle rahuldamiseks. Esiteks, tema

väidete kinnitamiseks (et peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima taastusravil, vajas

psühholoogilist abi) ei olnud esitatud ühtegi tõendit (nt perearsti õiend, psühholoogi

iseloomustus vms). Samuti tuleb arvestada, et ta sai mittevaralise kahju katteks kindlustusandjalt

2600 eurot ehk faktiliselt see mittevaraline kahju on temale hüvitatud. Kohus ei tuvasta alust

täiendava hüvitise välja mõistmiseks.

Ka I G-K hagi puhul ei tuvasta kohus alust selle rahuldamiseks. Jällegi, oma väidete

tõendamiseks (et peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima taastusravil, vajas psühholoogilist

abi) ei olnud esitatud ühtegi tõendit (nt perearsti õiend, psühholoogi iseloomustus vms). Et tema

tütrel K Al olid ka negatiivsed läbielamised (muutus näo kuju, pidi puuduma koolist, trennidest,

olid valud) on samuti millegagi tõendamata (nt iseloomustusega koolist, õiendiga perearstilt

vms). Samuti ei nähtu tema ütlustest erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 3 mõistes. Pelgalt tütre

kehavigastustest teadmine ja et teda viidi kiirabiga haiglasse ei ole veel selliseks erandlikuks

asjaoluks. Kannatanu ütlustest ka ei nähtu, et toimunu või sündmuskohal nähtu oleks teda

kuidagi eriti tugevasti mõjutanud. Et ta pidi tegelema nii enda kui tütre ravimisega, käima arstide

juures jms on iseloomulik tagajärg praktiliselt iga trauma puhul ja pole kahtlust, et kannatanu oli

mures tütre tervise pärast ja see põhjustas temale südamevalu jne. Samas, jällegi, tegemist ei ole

erandliku asjaoluga VÕS § 134 lg 3 mõistes, mistõttu I.G-K tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata.

17(19)

Seejuures arvestab kohus ka, et kindlustusandja poolt maksti temale välja 2600 eurot

mittevaralise kahju hüvitamiseks, s.t ka temale oli kahju faktiliselt hüvitatud.

Analoogsed põhjendused nähtuvad ka kannatanu O J tsiviilhagist: oli vigastatud õlg, mistõttu

peab käima sporditreeningutel ja massaažidel. Aeg-ajalt tarvitab ka valuvaigisteid.

Tervisekahjustuse tagajärjel oli šokiseisundis.

Jällegi, ka O.J hagi puhul ei ole esitatud ühtegi tõendit perearstilt või muult arstilt, et tema senine

eluviis/-korraldus sai läbi kogetud liiklusõnnetuse oluliselt muutunud. Spordiga peavad tegelema

mingil määral kõik inimesed. Sama kehtib massaaži ja valuvaigistite kohta. Ei olnud esitatud

tõendeid, et ta pidi nt võtma pikema aja kestel tugeva toimega valuvaigistit vms. Ehk ka O.J hagi

ei ole põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka tema puhul arvestab kohus, et J

sai kindlustusandjalt mittevaralise kahju katteks 1500 eurot, mis faktiliselt katab tekitatud

mittevaralist kahju.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse

ümber.

Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: toimiku juures olevad

DVD-plaadid tuleb jätta toimiku juurde

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab

kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4

kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul

seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud

tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 84 eurot (tl 119), 84 (tl 128), 84 eurot (tl 137), 155

eurot (tl 238), 731 eurot (tl 204).

Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud

kaitsjatele makstud järgmised summad:

kaitsjatasud kohtueelses menetluses: 242,78 eurot (tl 102), 54,90 eurot (tl 105), 185,44 eurot (tl

109), 9,76 eurot (tl 112);

kohtulikus menetluses: 346,48 eurot (KoTo lk 24), 1066,76 eurot (KoTo lk 60).

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on

1329 eurot (886*1,5=1329).

18(19)

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu

(RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27).

Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele J.Kozlov’lt. Kohus ei tuvasta alust

menetluskulude kandmisest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Deniss Minzatov

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2025 lahendiga.

19(19)