2-23-14041/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkäesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
Legislator headnote
AI generated2-23-14041/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuli 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-14041
Tsiviilasi
Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõudes
Tsiviilasja hind
4500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood XXX)
Kostja: Y (isikukood XXX), kostja lepinguline
esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 04.07.2025
RESOLUTSIOON
1. Jätta Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõudes rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda
riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõuded, poolte seisukohad ja menetluse käik
1. X (hageja) esitas 04.10.2023 Harju Maakohtule hagi oma poja Yi vastu (kostja) vastu
elatise nõudes, mis seisnes eluruumi valduse tagastamises. Hageja selgitas, et ta asus 2004.
aastal elama xxx vallas xxx külas asuvasse XXX tallu, mis kuulus tol ajal tema kahele lapsele:
kostjale ja nooremale pojale Xile. Kuni selle ajani oli talus elanud hageja ämm, kes pidi siis
halva tervise tõttu asuma hooldekodusse. Et majapidamine seejärel hoolitsuseta ei jääks, tegid
hageja pojad talle ettepaneku XXX tallu elama asuda. Hageja oli talu ja sealsete hoonete eest
hoolitsenud juba 1971. aastast alates. 2005. aastal tegi kostja, kes oli omandanud ka venna osa
maatükist, hagejale ettepaneku, et see endale XXX kinnistule uue maja ehitaks, mida viimane
ka enda korteri müügist saadud rahaga tegi. Uus elamu sai elamiskõlbulikuks 2009. aastal, mil
sinna asusid lisaks hagejale elama ka kostja ja tema ema. Hiljem hageja ja kostja suhted
halvenesid, kostja ja tema ema nõudsid, et hageja ei viibiks talus nädalavahetustel, 2012.
aastal kirjutas Padise Vallavalitus kostja nõudel hageja XXX talust välja ning 19.02.2023
vahetas kostja luku, mistõttu hageja pidi otsima ööbimisvõimalusi mujalt.
Hageja nõudis ülalpidamiskohustuse täitmist eluruumi valduse tagastamisega XXX kinnistul,
kuna ta on emotsionaalselt seotud kohaliku kogukonnaga. Enda abivajadust põhjendas hageja
sellega, et tal on olnud neli infarkti ning on põdenud kahel korral vähki ning tema tervis ei
võimalda tal pidevalt ajutistes kohtades ööbida.
2. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 04.10.2024, milles vaidles hagile vastu. Kostja leidis,
et hagi on täielikult põhjendamata ja tõendamata, kuna hageja ei ole näidanud nõude aluseks
olevaid asjaolusid, sh miks ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, milline on tema varaline
seis ning miks ta ei ole võimeline endale elukohta hankima. Kostja vaidles ka vastu väitele, et
hagejal oleks takistatud kinnisasja valdamine, kuna kostja ei takista hagejal elumaja
külastamast ning selles asuvasse ruumi, kus hageja oma asju hoiab, pääsemast. Kostja
kinnitas, et ta vahetas 2023. aasta veebruaris elumaja ukselukud, sest hageja, kes viibis
kinnisasjal harva, raiskas elektrit elumaja puuküttekamina asemel elektriradiaatoriga küttes.
Kostja arvates omab tähtsust asjaolu, et hageja külastab kinnisasja harva, umbes korra kuus.
Pärast ukselukkude vahetamist on kostja lasknud hageja alati elumajja sisse, kui hageja on
kohale tulnud. Hagejal ja kostjal puudub kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse kasutada
elumaja igal ajal oma äranägemise järgi. Asjaolu, et hageja on kasutanud ühte ruumi oma
asjade hoiustamiseks, ei anna talle õigust majas või mõnes selle ruumis elada. Kostja
hinnangul ei vaja hageja ülalpidamist, kõnealune kinnisasi ei ole kunagi olnud hageja
elukohaks. Hageja on kinnisasja üksnes külastanud ning tal ei ole olnud lubatud seal oma
äranägemise järgi viibida, kuna tema läbisaamine enda eksabikaasa (kostja emaga) on olnud
halb. Selline kokkulepe, et hageja väldib kinnistul viibimist, kui seal viibib ka tema
eksabikaasa, on kehtinud vähemalt viimased kümme aastat. Kostja ei nõustu ka väidetega,
nagu oleks hageja andnud suure panuse kinnisasjal asuva elumaja ehitamisse ja puude
istutamisse. Hageja on istutanud umbes kümme puud ja samapalju põõsaid ning aidanud vaid
üksikute ehitustööde tegemisega. Hageja on küll avaldanud kohtule enda pensioni suuruse,
kuid ei ole selgitanud, et tema ainuomandisse jäid abielu lahutamisel kostja emast neli korterit
Tallinnas. Hageja kasutab viimastel aastatel Honda CR-V linnamaasturit. Hageja käib
puhkusereisidel ning tema elukoht ei ole noorema poja juures, vaid kusagil mujal.
3. Hageja esitas kohtule 02.07.2025 avalduse, milles esitas mh alternatiivse nõude kostja
vastu mõista kostjalt välja igakuine ülalpidamine rahas, mille suurusena täpsustas hageja
04.07.2025 500 eurot. Hageja põhjendas hagi muutmise vajadust sellega, et ta sai internetis
avaldatud müügikuulutuse kaudu teada kostja kavatsusest XXX talu kinnistu müüa. Hageja
tõi välja, et tema igapäevaseks elamiseks vajalikud kulud koosnevad eluasemekuludest,
milleks on üüri maksmine, kommunaalkulud või kodu soetamine, toit, ravimid ja
tervisehoiukulud, ning esmavajalikud isiklikud kulud. Konkreetseid summasid enda tegelike
kulude kohta hageja välja ei toonud. Hageja tõi välja, et keskmise suurusega korteri üür Harju
maakonnas, eriti Tallinnas, jääb koos kommunaalkulude 600-800 euro vahemikku kuus ning
odavama klassi väiksemad majad maksavad 200 000-300 000 eurot.
4. Kostja esitas 26.06.2025 kohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et kostja ainsateks
sissetulekuteks on riigilt igakuiselt saadavad toetused umbes 650 euro ulatuses ning seeläbi
vähem kui hagejal. Kuna kostja vajab raske terviseseisundi tõttu igapäevaselt kõrvalabi ja ei
ole võimeline end iseseisvalt igapäevaelus täielikult teenindama, esineks ka hageja nõude
põhjendatuse korral alus kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täies ulatuses PKS § 102
lg 1 alusel. PKS § 102 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena ülalpidamiskohustusest vabastamiseks
töövõimetust ning see on analoogia korras kohaldatav ka muudele ülalpidamisasjadele lisaks
laste ülalpidamisasjadele. Kuna hageja on terve ning tema sissetulekud on suuremad kostja
omadest, oleks ülalpidamiskohustuse panemine kostjale praegu ka vastuolus hea usu
põhimõttega.
5. Hageja selgitas 04.07.2025 istungil, et on tema ainuomandisse kuulunud korterite müügist
pannud paarkümmend tuhat eurot hoiusesse ning ülejäänud müügitulu investeerinud XXX
talusse, ehitades sinna kaheksa hoonet. Hageja hinnangul ei oma kostja tervislik seisund
praegu tähtsust, kuna kostja rahaline seis on hea. Hagejal ei ole võimalik elada enda noorema
poja juures. Kostja selgitas samuti, et soov XXX kinnistu võõrandamiseks tuleneb kostja
võimetusest kinnisasja eest hoolt kanda, sest kostja on voodihaige. Hageja ülalpidamisvajadus
on jätkuvalt tõendamata.
Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta
rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus
oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool
määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid
asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama
neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud
perekonnaasjas.
8. Hageja esitas 02.07.2025 alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mille rahalist
suurust ta täpsustas 04.07.2025 kohtuistungil. Hageja põhjendas hagi muutmist sellega, et sai
kohtumenetluse kestel teada kostja kavatsusest XXX kinnistu võõrandada. Kohtu hinnangul
on hagi muutmine sel põhjusel lubatav vastavalt TsMS § 367 lg-le 2, kuna teadaolevalt ei
olnud hagejale eelnevalt teada kostja soov XXX kinnistut võõrandada ning alternatiivselt
esitatud nõue on samuti ülalpidamiskohustuse täitmise nõue, mida on võimalik lahendada
selles menetluses esitatud asjaolude põhjal.
Kuna hagi muutmise tagajärjel on hageja esitanud alternatiivselt rahalise ülalpidamise nõude,
tuleb hagihinna määramisel aluseks võtta alternatiivsetest nõuetest suurem nõue (TsMS § 134
lg 1 teine lause), milleks on praegu üheksakordne nõutav igakuine ülalpidamismakse (TsMS §
129 lg 2).
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav
alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega eeldab hageja
nõude rahuldamine seda, et on tuvastatud hageja suutmatus ennast ise ülal pidada (RKTKm
07.03.2014, nr 3-2-1-192-13, p 10). Tuvastamaks seda, kas hageja on suuteline end ise ülal
pidama (st kas hagejal esineb abivajadus), tuleb lisaks hageja sissetulekutele arvestada ka
hagejal olemasolevat vara. Abivajaduse esinemine ei tähenda seejuures üksnes seda, et hageja
väljaminekud ületavad tema sissetulekuid, vaid hageja peab seejuures tõendama, et kulude
(liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest
objektiivsest asjaolust (HMKo 17.06.2022, nr 2-20-4971/92, p 16.2.)
10. Asjaolud, mille alusel hageja abivajadust hinnata, peab esile tooma ning tõendama hageja
(TsMS § 5 lg 1, § 230 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hageja praegu esile toonud ega tõendanud
asjaolusid, millest nähtuks hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast
ülal pidada, st hageja abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses.
10.1. Esiteks ei ole hageja kohtule esitanud konkreetseid andmeid enda vajalike kulutuste
kohta. Hageja on üksnes selgitanud, et tal on vajalikud igakuised kulutused toidule, ravimile,
tervishoiule ja eluasemele (dtl 69). Ühtlasi on hageja esitanud statistilisi andmeid keskmiste
üüri- või elamispinna soetamise kulude kohta Tallinnas ja Harjumaal, ilma et ta oleks
viidanud konkreetsele vajadusele ühte kindlat elamispinda üürida või soetada. Kohtul ei ole
aga võimalik ilma konkreetsete kulutuste nimetamiseta ja ilma asjakohaste tõenditeta
võimalik hinnata seda, millised hageja igakuised kulutused tegelikult on, ning kas need
ületavad tema sissetulekuid.
10.2. Hageja saab enda kinnitusel tavapärases suuruses vanaduspensioni (üle 800 euro). Kuigi
vanaduspensioni suurus ei ole selline, mis võimaldab tingimata mugavat äraelamist, tagab
vanaduspension pensionärile siiski riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku
sissetuleku. Hageja varalist seisundit mõjutab ka see, et ta on võõrandanud kolm
korteromandit, millest saadud raha on tal olnud võimalik oma äranägemisel kulutada ning
mille puhul on ta ka ise möönnud, et ta ei ole kogu raha XXX talusse investeerinud (dtl 109).
10.3. Kogumis on hageja kohtule menetluse käigus möönnud, et tal on olemas igakuine
sissetulek ning olnud võimalus kasutada märkimisväärset vara oma äranägemisel. Samas ei
ole hageja tõendanud ühtegi konkreetset kulutust, mida ta igakuiselt kandma peaks, kuid ei
suuda. Hageja on esitatud menetlusdokumentides välja toonud, et eelkõige peab ta
ülekohtuseks, et tal ei võimaldata kasutada XXX kinnistut. Nii puudub kohtul alus asuda
seisukohale, et hageja ei ole suuteline end iseseisvalt ülal pidama PKS § 97 p-i 3 tähenduses.
11. Kuna hagejal puudub abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses, ei ole täidetud kummagi
alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude peamine eeldus ehk suutmatus ennast
iseseisvalt ülal pidada. Järelduvalt puudub kohtul vajadus hageja alternatiivseid nõudeid
täiendavalt hinnata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Menetluskulud
12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle
kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus võib hagimenetluses siiski jätta kulud täielikult
või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks
otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).
13. Kuigi TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et pooled kannavad ise oma menetluskulud hagilistes
abieluasjades ja alaealiste laste ülalpidamisasjades, on ka täiskasvanud perekonnaliikmete
vahelised ülalpidamisnõuded oma olemuselt sarnased muude hagiliste perekonnaasjadega.
Kuigi erinevalt alaealiste ülalpidamiskohustusest ei näe TsMS täiskasvanute
ülalpidamisnõuete puhul ette üldreeglina poolte menetluskulude kandmist menetlusosaliste
endi poolt, siis tuleb arvestada, et ka täiskasvanute ülalpidamisnõuetes ei ole kohus sarnaselt
hagita menetlusele esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud (TsMS § 436 lg 6). Seega on
ka täiskasvanu ülalpidamisasjas võimalik menetluses raskusteta osaleda ilma lepingulise
esindajata.
Kohtu hinnangul on seega põhjendatud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulude jaotuse
üldreeglist kõrvale kalduda ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtunik