Legislator Case Law & Legislation
2-23-14041/20 AI generated

2-23-14041/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-14041/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

Legislator headnote

AI generated

2-23-14041/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14041

Tsiviilasi

Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõudes

Tsiviilasja hind

4500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX), kostja lepinguline

esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 04.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi hagi Yi vastu ülalpidamise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded, poolte seisukohad ja menetluse käik

1. X (hageja) esitas 04.10.2023 Harju Maakohtule hagi oma poja Yi vastu (kostja) vastu

elatise nõudes, mis seisnes eluruumi valduse tagastamises. Hageja selgitas, et ta asus 2004.

aastal elama xxx vallas xxx külas asuvasse XXX tallu, mis kuulus tol ajal tema kahele lapsele:

kostjale ja nooremale pojale Xile. Kuni selle ajani oli talus elanud hageja ämm, kes pidi siis

halva tervise tõttu asuma hooldekodusse. Et majapidamine seejärel hoolitsuseta ei jääks, tegid

hageja pojad talle ettepaneku XXX tallu elama asuda. Hageja oli talu ja sealsete hoonete eest

hoolitsenud juba 1971. aastast alates. 2005. aastal tegi kostja, kes oli omandanud ka venna osa

maatükist, hagejale ettepaneku, et see endale XXX kinnistule uue maja ehitaks, mida viimane

ka enda korteri müügist saadud rahaga tegi. Uus elamu sai elamiskõlbulikuks 2009. aastal, mil

sinna asusid lisaks hagejale elama ka kostja ja tema ema. Hiljem hageja ja kostja suhted

halvenesid, kostja ja tema ema nõudsid, et hageja ei viibiks talus nädalavahetustel, 2012.

aastal kirjutas Padise Vallavalitus kostja nõudel hageja XXX talust välja ning 19.02.2023

vahetas kostja luku, mistõttu hageja pidi otsima ööbimisvõimalusi mujalt.

Hageja nõudis ülalpidamiskohustuse täitmist eluruumi valduse tagastamisega XXX kinnistul,

kuna ta on emotsionaalselt seotud kohaliku kogukonnaga. Enda abivajadust põhjendas hageja

sellega, et tal on olnud neli infarkti ning on põdenud kahel korral vähki ning tema tervis ei

võimalda tal pidevalt ajutistes kohtades ööbida.

2. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele 04.10.2024, milles vaidles hagile vastu. Kostja leidis,

et hagi on täielikult põhjendamata ja tõendamata, kuna hageja ei ole näidanud nõude aluseks

olevaid asjaolusid, sh miks ta ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, milline on tema varaline

seis ning miks ta ei ole võimeline endale elukohta hankima. Kostja vaidles ka vastu väitele, et

hagejal oleks takistatud kinnisasja valdamine, kuna kostja ei takista hagejal elumaja

külastamast ning selles asuvasse ruumi, kus hageja oma asju hoiab, pääsemast. Kostja

kinnitas, et ta vahetas 2023. aasta veebruaris elumaja ukselukud, sest hageja, kes viibis

kinnisasjal harva, raiskas elektrit elumaja puuküttekamina asemel elektriradiaatoriga küttes.

Kostja arvates omab tähtsust asjaolu, et hageja külastab kinnisasja harva, umbes korra kuus.

Pärast ukselukkude vahetamist on kostja lasknud hageja alati elumajja sisse, kui hageja on

kohale tulnud. Hagejal ja kostjal puudub kokkulepe, mis annaks hagejale õiguse kasutada

elumaja igal ajal oma äranägemise järgi. Asjaolu, et hageja on kasutanud ühte ruumi oma

asjade hoiustamiseks, ei anna talle õigust majas või mõnes selle ruumis elada. Kostja

hinnangul ei vaja hageja ülalpidamist, kõnealune kinnisasi ei ole kunagi olnud hageja

elukohaks. Hageja on kinnisasja üksnes külastanud ning tal ei ole olnud lubatud seal oma

äranägemise järgi viibida, kuna tema läbisaamine enda eksabikaasa (kostja emaga) on olnud

halb. Selline kokkulepe, et hageja väldib kinnistul viibimist, kui seal viibib ka tema

eksabikaasa, on kehtinud vähemalt viimased kümme aastat. Kostja ei nõustu ka väidetega,

nagu oleks hageja andnud suure panuse kinnisasjal asuva elumaja ehitamisse ja puude

istutamisse. Hageja on istutanud umbes kümme puud ja samapalju põõsaid ning aidanud vaid

üksikute ehitustööde tegemisega. Hageja on küll avaldanud kohtule enda pensioni suuruse,

kuid ei ole selgitanud, et tema ainuomandisse jäid abielu lahutamisel kostja emast neli korterit

Tallinnas. Hageja kasutab viimastel aastatel Honda CR-V linnamaasturit. Hageja käib

puhkusereisidel ning tema elukoht ei ole noorema poja juures, vaid kusagil mujal.

3. Hageja esitas kohtule 02.07.2025 avalduse, milles esitas mh alternatiivse nõude kostja

vastu mõista kostjalt välja igakuine ülalpidamine rahas, mille suurusena täpsustas hageja

04.07.2025 500 eurot. Hageja põhjendas hagi muutmise vajadust sellega, et ta sai internetis

avaldatud müügikuulutuse kaudu teada kostja kavatsusest XXX talu kinnistu müüa. Hageja

tõi välja, et tema igapäevaseks elamiseks vajalikud kulud koosnevad eluasemekuludest,

milleks on üüri maksmine, kommunaalkulud või kodu soetamine, toit, ravimid ja

tervisehoiukulud, ning esmavajalikud isiklikud kulud. Konkreetseid summasid enda tegelike

kulude kohta hageja välja ei toonud. Hageja tõi välja, et keskmise suurusega korteri üür Harju

maakonnas, eriti Tallinnas, jääb koos kommunaalkulude 600-800 euro vahemikku kuus ning

odavama klassi väiksemad majad maksavad 200 000-300 000 eurot.

4. Kostja esitas 26.06.2025 kohtule täiendava seisukoha, milles märkis, et kostja ainsateks

sissetulekuteks on riigilt igakuiselt saadavad toetused umbes 650 euro ulatuses ning seeläbi

vähem kui hagejal. Kuna kostja vajab raske terviseseisundi tõttu igapäevaselt kõrvalabi ja ei

ole võimeline end iseseisvalt igapäevaelus täielikult teenindama, esineks ka hageja nõude

põhjendatuse korral alus kostja vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täies ulatuses PKS § 102

lg 1 alusel. PKS § 102 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena ülalpidamiskohustusest vabastamiseks

töövõimetust ning see on analoogia korras kohaldatav ka muudele ülalpidamisasjadele lisaks

laste ülalpidamisasjadele. Kuna hageja on terve ning tema sissetulekud on suuremad kostja

omadest, oleks ülalpidamiskohustuse panemine kostjale praegu ka vastuolus hea usu

põhimõttega.

5. Hageja selgitas 04.07.2025 istungil, et on tema ainuomandisse kuulunud korterite müügist

pannud paarkümmend tuhat eurot hoiusesse ning ülejäänud müügitulu investeerinud XXX

talusse, ehitades sinna kaheksa hoonet. Hageja hinnangul ei oma kostja tervislik seisund

praegu tähtsust, kuna kostja rahaline seis on hea. Hagejal ei ole võimalik elada enda noorema

poja juures. Kostja selgitas samuti, et soov XXX kinnistu võõrandamiseks tuleneb kostja

võimetusest kinnisasja eest hoolt kanda, sest kostja on voodihaige. Hageja ülalpidamisvajadus

on jätkuvalt tõendamata.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Sealjuures peab pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 436 lg 6 sätestab, et kohus ei ole esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud

perekonnaasjas.

8. Hageja esitas 02.07.2025 alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude, mille rahalist

suurust ta täpsustas 04.07.2025 kohtuistungil. Hageja põhjendas hagi muutmist sellega, et sai

kohtumenetluse kestel teada kostja kavatsusest XXX kinnistu võõrandada. Kohtu hinnangul

on hagi muutmine sel põhjusel lubatav vastavalt TsMS § 367 lg-le 2, kuna teadaolevalt ei

olnud hagejale eelnevalt teada kostja soov XXX kinnistut võõrandada ning alternatiivselt

esitatud nõue on samuti ülalpidamiskohustuse täitmise nõue, mida on võimalik lahendada

selles menetluses esitatud asjaolude põhjal.

Kuna hagi muutmise tagajärjel on hageja esitanud alternatiivselt rahalise ülalpidamise nõude,

tuleb hagihinna määramisel aluseks võtta alternatiivsetest nõuetest suurem nõue (TsMS § 134

lg 1 teine lause), milleks on praegu üheksakordne nõutav igakuine ülalpidamismakse (TsMS §

129 lg 2).

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav

alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega eeldab hageja

nõude rahuldamine seda, et on tuvastatud hageja suutmatus ennast ise ülal pidada (RKTKm

07.03.2014, nr 3-2-1-192-13, p 10). Tuvastamaks seda, kas hageja on suuteline end ise ülal

pidama (st kas hagejal esineb abivajadus), tuleb lisaks hageja sissetulekutele arvestada ka

hagejal olemasolevat vara. Abivajaduse esinemine ei tähenda seejuures üksnes seda, et hageja

väljaminekud ületavad tema sissetulekuid, vaid hageja peab seejuures tõendama, et kulude

(liig)suurus on tingitud näiteks tema tervislikust seisundist või muust erakorralisest

objektiivsest asjaolust (HMKo 17.06.2022, nr 2-20-4971/92, p 16.2.)

10. Asjaolud, mille alusel hageja abivajadust hinnata, peab esile tooma ning tõendama hageja

(TsMS § 5 lg 1, § 230 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hageja praegu esile toonud ega tõendanud

asjaolusid, millest nähtuks hageja objektiivne võimetus endale sissetulekuid hankida ja ennast

ülal pidada, st hageja abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses.

10.1. Esiteks ei ole hageja kohtule esitanud konkreetseid andmeid enda vajalike kulutuste

kohta. Hageja on üksnes selgitanud, et tal on vajalikud igakuised kulutused toidule, ravimile,

tervishoiule ja eluasemele (dtl 69). Ühtlasi on hageja esitanud statistilisi andmeid keskmiste

üüri- või elamispinna soetamise kulude kohta Tallinnas ja Harjumaal, ilma et ta oleks

viidanud konkreetsele vajadusele ühte kindlat elamispinda üürida või soetada. Kohtul ei ole

aga võimalik ilma konkreetsete kulutuste nimetamiseta ja ilma asjakohaste tõenditeta

võimalik hinnata seda, millised hageja igakuised kulutused tegelikult on, ning kas need

ületavad tema sissetulekuid.

10.2. Hageja saab enda kinnitusel tavapärases suuruses vanaduspensioni (üle 800 euro). Kuigi

vanaduspensioni suurus ei ole selline, mis võimaldab tingimata mugavat äraelamist, tagab

vanaduspension pensionärile siiski riigi poolt vähemalt elementaarse eluks vajaliku

sissetuleku. Hageja varalist seisundit mõjutab ka see, et ta on võõrandanud kolm

korteromandit, millest saadud raha on tal olnud võimalik oma äranägemisel kulutada ning

mille puhul on ta ka ise möönnud, et ta ei ole kogu raha XXX talusse investeerinud (dtl 109).

10.3. Kogumis on hageja kohtule menetluse käigus möönnud, et tal on olemas igakuine

sissetulek ning olnud võimalus kasutada märkimisväärset vara oma äranägemisel. Samas ei

ole hageja tõendanud ühtegi konkreetset kulutust, mida ta igakuiselt kandma peaks, kuid ei

suuda. Hageja on esitatud menetlusdokumentides välja toonud, et eelkõige peab ta

ülekohtuseks, et tal ei võimaldata kasutada XXX kinnistut. Nii puudub kohtul alus asuda

seisukohale, et hageja ei ole suuteline end iseseisvalt ülal pidama PKS § 97 p-i 3 tähenduses.

11. Kuna hagejal puudub abivajadus PKS § 97 p-i 3 tähenduses, ei ole täidetud kummagi

alternatiivse ülalpidamiskohustuse täitmise nõude peamine eeldus ehk suutmatus ennast

iseseisvalt ülal pidada. Järelduvalt puudub kohtul vajadus hageja alternatiivseid nõudeid

täiendavalt hinnata ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus võib hagimenetluses siiski jätta kulud täielikult

või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).

13. Kuigi TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et pooled kannavad ise oma menetluskulud hagilistes

abieluasjades ja alaealiste laste ülalpidamisasjades, on ka täiskasvanud perekonnaliikmete

vahelised ülalpidamisnõuded oma olemuselt sarnased muude hagiliste perekonnaasjadega.

Kuigi erinevalt alaealiste ülalpidamiskohustusest ei näe TsMS täiskasvanute

ülalpidamisnõuete puhul ette üldreeglina poolte menetluskulude kandmist menetlusosaliste

endi poolt, siis tuleb arvestada, et ka täiskasvanute ülalpidamisnõuetes ei ole kohus sarnaselt

hagita menetlusele esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud (TsMS § 436 lg 6). Seega on

ka täiskasvanu ülalpidamisasjas võimalik menetluses raskusteta osaleda ilma lepingulise

esindajata.

Kohtu hinnangul on seega põhjendatud tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 menetluskulude jaotuse

üldreeglist kõrvale kalduda ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Kama

kohtunik