2-24-117641/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-117641

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.07.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi R. R. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1687,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, registrijärgne aadress Toompuiestee 35,

Tallinn 10149)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: R. R. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R. R.’i vastu osaliselt.

2. Mõista R. R.´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja

vahel 20.07.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3839442 tulenev põhivõlg

557,90 eurot.

3. Mõista R. R.´ilt Aktiva Finance Group OÜ välja kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 77,25 eurot ja edaspidi viivis põhivõlalt 557,90 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata intressi 104,05 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 297,10 eurot nõuded.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 41,75% kostja kanda ja 58,25% hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 885 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele R. R.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

369,49 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R. R.’ilt (kostja) vastu. Kohus tegi 10.05.2024 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.08.2024 tegi

Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ avalduse maksekäsu

kiirmenetluse R. R.’i vastu 1230,03 euro saamiseks ja edastas nõude Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 30.08.2024 hagiavalduse.

3. Kohus kohustas 06.09.2024 kirjaga hagejat põhjendama hagi kohtualluvust ning märkima

hagejale teadaolevad kostja viimase elukoha andmed, nende andmete saamise aeg ja viis.

09.09.2024 vastuses märkis hageja, et on kontrollinud 09.05.2024 enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist Rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta

ning saanud teada, et kostja elukohaks on XXX ja lisa-aadressiks XXX. Maksekäsu

kiirmenetluse raames kinnitas võlgnik oma aadressiks XXX. Seega allub asi Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale.

4. Kohus jättis 13.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Muuhulgas selgitas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu

väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb

esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas

kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu

kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud.

5. Hageja esitas 10.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles esitas ka parandatud hagiavalduse

resolutsiooni ning oma nõude juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamise dokumendi esitamist

2/13

menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis, 09.09.2024 vastuses, 10.10.2024

vastuses ja 13.05.2025 lõplikus seisukohas esitatud asjaoludest ja nõuetest.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja

20.07.2022 krediidikontolepingu nr KK3839442, millega lepiti kokku laenulimiidis summas

300 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, intressimäär 39,80% aastas ning

minimaalse põhiosa makse suurus 2% krediidilimiidi summast, kuid minimaalselt 20 eurot.

Leping sõlmiti tähtajatult. Viivisemääraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte

vähem kui seadusjärgne viivisemäär.

7. 25.07.2022 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3839442

põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega lepiti kokku laenulimiidis summas 500 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, intressimäär 39,76% aastas ning minimaalse

põhiosa makse suurus 2% krediidilimiidi summast, kuid minimaalselt 20 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. Viivisemääraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui

seadusjärgne viivisemäär.

8. 01.08.2022 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja krediidikonto lepingu nr KK3839442

põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millega lepiti kokku laenulimiidis summas 1000 eurot.

Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, intressimäär 39,74% aastas ning minimaalse

põhiosa makse suurus 2% krediidilimiidi summast, kuid minimaalselt 20 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. Viivisemääraks oli lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui

seadusjärgne viivisemäär.

9. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis võlausaldaja

10.10.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud,

luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 25.10.2023. Kostjal oli lepingust tulenev

võlgnevus alates 10.08.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.10.2023

osamakseni, seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.

10. Võlausaldaja loovutas 26.10.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta on edastatud kostja aadressile XXX

26.10.2023.

11. Hageja on seisukohal, et on hinnanud kostja krediidivõimelisust. Hageja on kontrollinud

kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja

Krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet. Hageja on

esitanud väljavõtted päringutest maksehäireregistritesse creditinfo.ee ja taust.ee, mille

kohaselt kostjal maksehäired puudusid.

12. Hageja nõudis vastavalt 10.10.2024 menetlusdokumendile põhivõlgnevust 885 eurot,

intressi 104,05 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 297,10

eurot ja viivist alates 30.08.2024 kuni põhinõude summas 885 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 39,74% aastas. Hageja esitas hagis ka menetluskulude

nimekirja.

13. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 10.10.2024 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel

saadud summa 557,90 eurot (2068 – 1510,10). Kostja võttis krediiti kasutusele kogusummas

2068 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 1510,10 eurot, millest 1183 eurot läks

põhiosa katteks, 316,47 eurot intressi katteks, 10 eurot võlateavituste katteks ja 0,63 eurot

viiviste katteks. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 25.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja

osamaksetega viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise

3/13

nõude ja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse vastavalt

maksegraafikule. Esitatud maksegraafiku kohaselt on kostja tasunud maksed täielikult kuni

10.04.2026 ning 10.05.2026 osamaksest tasutud 0,1 eurot (kokku summas 1510,10 eurot)

ning tasumata on maksed alates 10.05.2026 osamaksest (19,90 eurot) kuni 10.08.2028 (kokku

summas 557,90 eurot).

14. Kohus toimetas 30.08.2024 hagiavalduse, 10.10.2024 puuduste kõrvaldamise ja

11.10.2024 kohtumääruse kostjale avalikult kätte (dtl 273-275). Kostja vastanud ei ole.

15. 13.05.2025 seisukohas on hageja märkinud, et arvestades 1 aastast tagastamise tähtaega

alates krediidi viimasest kasutuselevõtust ehk mai 2023, on 1 aastane tagastamise tähtaeg

saabunud, s.o 10.06.2023 pidi kostja hakkama tagasimakseid teostama ja 10.05.2024 oleks

olnud viimane tagastamise tähtaeg ehk lõpptähtpäev on saabunud. Juhul, kui kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, tuleb kostjalt välja mõista tagastamata

põhivõlg 557,90 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis aastase intressimääraga võrdses

viivisemääras, s.o 39,74% põhiosalt 557,90 eurolt alates 11.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja esitas ka täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale avalikult kätte

toimetatud .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

16. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 557,90 eurot, kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 77,25 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu

sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda

kostjalt muid tasusid.

17. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 20.07.2022 krediidikonto lepingu nr KK3839442,

mille alusel sai kostja kasutada laenulimiiti summas 300 eurot. Lepingu krediidi kulukuse

määr oli 48% aastas, intressimäär 39,80% aastas (dtl 46). 25.07.2022 sõlmiti krediidikonto

lepingu nr KK3839442 põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille alusel sai kostja kasutada

laenulimiiti summas 500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, intressimäär

39,76% aastas (dtl 47). 01.08.2022 sõlmiti krediidikonto lepingu nr KK3839442

põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille alusel sai kostja kasutada laenulimiiti summas

1000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 48% aastas, intressimäär 39,74% aastas (dtl

48).

18. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja 20.07.2022, 25.07.2022 ja

01.08.2022 krediidikonto lepingu ja krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise

kokkulepped sidevahendi abil (dtl 31). Tegemist on tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti

muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping

leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse

rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja

lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt

peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle

koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult

märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping

tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

4/13

andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama.

19. Lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on tuvastanud, et esialgne võlausaldaja on

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe saatnud kostja e-posti aadressile XXX (dtl 44).

Lepingutega koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 49-

54), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (korduvkasutatav krediidilimiit). Tegemist

oli tähtajatute lepingutega.

20. Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ja andnud kostja kasutada krediiti 2068 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku

summas 1510,10 eurot. Seega järeldab kohus, et kostja on laenu kätte saanud ja asunud

krediiti kasutama, millest tulenevalt on leping kehtiv.

21. Hageja väitel oli lepingu ülesütlemise seisuga kostjal põhivõlgnevus summas 885 eurot

(dtl 38). 10.10.2024 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja võttis krediidi kasutusele

kogusummas 2068 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 1510,10 eurot, millest 1183,00

eurot läks põhiosa katteks, 316,47 eurot intressi katteks, 10,00 eurot võlateavituste katteks ja

0,63 eurot viivise katteks (dtl 231).

22. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma krediidi tagasimakseid iga kuu 10. kuupäeval

(dtl 46-48). Tarbijakrediidi teabelehest nähtuvalt oli tegemist tähtajatute lepingutega.

Tasumisele kuulus kohustuslik minimaalne osamakse, mis koosneb: minimaalsest põhiosa

tagasimaksest, mille suuruseks on 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot;

intressist; muudest lepingu alusel arvestatud summadest; osamaksed tasutakse 1 kord kuus

maksekorraldusel näidatud tähtpäeval; lepingu lõppemisel tuleb tagasi maksta kasutatud

krediidilimiit (dtl 49, 51, 53). Hageja väitel on kostjal tagastamata osamaksed alates

10.08.2023 kuni 10.10.2023 (dtl 33). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on osamaksed alates

10.08.2023 kuni 10.10.2023 tagastamata.

23. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 26.10.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet

esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 66), kuid

nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

24. Esimene leping on kostjaga sõlmitud 20.07.2022. Lepingu krediidikulukuse määr oli

48,00% aastas (dtl 46). Teine leping on kostjaga sõlmitud 25.07.2022. Lepingu

krediidikulukuse määr oli 48,00% aastas (dtl 47). Kolmas leping on kostjaga sõlmitud

01.08.2022. Lepingu krediidikulukuse määr oli 48,00% aastas (dtl 48). Eesti Panga avaldatud

andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1

esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,305% =

48,90%).

25. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab kostjaga

sõlmitud lepingute tingimusi arvestades tulemuseks vastavalt 47,93%, 47,86% ja 47,84%, mis

jääb samasse suurusjärku lepingu ja selle muudatuste krediidikulukuse määraga. VÕS § 4062

lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr. Seega

ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal

seadusega kehtestatud piirmäärasid.

5/13

26. Kostja on võlgnevuses alates 10.08.2023 osamaksest ja hageja nõuab esmajärjekorras

põhivõlgnevust 885 eurot, intressi 104,05 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivist 297,10 eurot ja viivist alates 30.08.2024 kuni põhinõude summas 885 eurot

täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,74% aastas.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

27. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

28. Hageja on hagiavalduse p-s 1.6 (dtl 33-38) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll. Hageja esitas tõenditena kostja isiku samasuse tuvastamise, laenuandja poolt

analüüsitud kostja pangakonto väljavõtte ja krediidianalüüsi.

28.1.

20.07.2024 lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne

võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase.

Taotluse kohaselt olid kostja sissetulekud 2000 eurot ning finantskohustused 60 eurot.

Creditinfo.ee ja Taust.ee päringute kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning kostja

pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli

738,75 eurot ning väljaminekud 53,25 eurot. Igakuisteks majapidamiskuludeks on

arvestatud 500 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu

osamakse (29,95 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 155,55 eurot (738,75-53,25-500-29,95).

28.2.

25.07.2024 lepingu muudatuse sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke

andmebaase. Taotluse kohaselt olid kostja sissetulekud 2200 eurot ning

finantskohustused 0 eurot. Creditinfo.ee ja Taust.ee päringute kohaselt kostjal

maksehäired puudusid. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja poolt täidetud taotluses

esitatud teavet ning kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada saanud, et kostja

igakuine sissetulek oli 738,75 eurot ning väljaminekud 53,25 eurot. Igakuisteks

majapidamiskuludeks on arvestatud 225 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja

kulud ning taotleva laenu osamakse (36,57 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 155,55 eurot (738,75-53,25-225-36,57).

28.3.

01.08.2022 lepingu muudatuse sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse hindamisel

võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke

andmebaase. Taotluse kohaselt olid kostja sissetulekud 2100 eurot ning

finantskohustused 0 eurot. Creditinfo.ee ja Taust.ee päringud on tehtud 25.07.2022, mille

kohaselt kostjal maksehäired puudusid. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja poolt

täidetud taotluses esitatud teavet ning kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja on teada

saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 738,75 eurot ning väljaminekud 53,25 eurot.

Igakuisteks majapidamiskuludeks on arvestatud 350 eurot. Laenuandja on arvestanud

6/13

kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (53,11 eurot) tuludest maha ning teada

saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 282,39 eurot (738,75-53,25-350-53,11).

28.4.

Vastuseks kohtu 13.09.2024 selgitustele märkis hageja 10.10.2024

menetlusdokumendis, et kostja tulud ja kulud tuvastati 20.07.2022 edastatud pangakonto

väljavõttelt. Konto väljavõttelt tuvastati kostja sissetulek: 14.07.2022 C OY summas

1159,48 eurot; 01.07.2022 C OY summas 704,48 eurot; 30.06.2022 C OY summas

440,31 eurot; 25.05.2022 D OY summas 650,71 eurot. Aprilli kuus kostjal regulaarset

sissetulekut ei laekunud ning vastavalt konto väljavõttele tuvastati finantskulud:

14.07.2022 IPF Digital AS summas 53,25 eurot. Krediidikonto lepingu sõlmimisel

20.07.2022 ja selle põhitingimuste muutmise kokkulepete sõlmimisel 25.07.2022 ja

01.08.2022 oli kostja regulaarse sissetuleku suuruseks arvestatud 738,75 eurot ja

regulaarsete finantskohustuste suuruseks arvestatud 53,25 eurot. Krediidivõimekuse

arvutuses oli kasutatud ainult need andmed, mida Placet Group OÜ oli küsinud ja

iseseisvalt kontrollinud. Kostja krediidivõimekuse hindamisel koguti kõik seaduse alusel

kohustuslik teave, sh regulaarne sissetulek, töökoht ja tegevusvaldkond. Tööhõive ja

regulaarne sissetulek kontrolliti pangakonto väljavõttelt ning tegevusvaldkonna avaldas

kostja laenutaotlusel. Lepingu sõlmimisel märkis kostja oma majapidamiskuludeks

500,00 eurot ning seepärast arvestati kostja majapidamiskuludeks 500,00 eurot. Lepingu

25.07.2022 muudatusel märkis kostja oma majapidamiskuludeks 0 eurot, seega kostja

igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 225,00 eurot, kuna see oli krediidikonto

taotluse menetlemisel kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjades sätestatud miinimum

igakuisteks majapidamiskuludeks. Lepingu 01.08.2022 muudatusel märkis kostja oma

majapidamiskuludeks 350,00 eurot ning seepärast arvestati kostja majapidamiskuludeks

350,00 eurot. Kostjale jäi isegi pärast igakuiste majapidamiskulude maha arvestamist

reservi igati mõistlik summa vaba raha (dtl 229-231).

29. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

29.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne krediidiandja laenutaotlusest, kontrollis

avalikke andmebaase ja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet. Hageja on lisanud

hagiavaldusele lisa 7 (krediidianalüüs), millest nähtub, et Creditinfo.ee ja Taust.ee

päringud on tehtud 23.04.2022 (dtl 130) ja 25.07.2022 (dtl 141) ning päringute

kohaselt maksehäired puudusid. Esitatud tõendist ei nähtu, et maksehäireid oleks

kontrollitud enne krediidikonto lepingu sõlmimist 20.07.2022 ning enne teise

krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimist 01.08.2022.

Seega ei ole maksehäirete puudumist kontrollitud kõikide lepingu sõlmimise eelselt

ning ei ole tõendatud, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid.

29.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu

sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste

suurust.

29.3.

Taotlustest nähtub, et kostja on lühikese aja jooksul esitatud taotlustes märkinud oma

sissetuleku, finantskohustused ja majapidamiskulud erinevates summades. 20.07.2022

taotluses on kostja sissetulekuks märkinud 2000 eurot, finantskohustusteks 60 eurot ja

majapidamiskuludeks 500 eurot (dtl 128). Viis päeva hiljem esitatud 25.07.2022

taotluses on kostja oma sissetulekuna märkinud 2200 eurot, finantskohustusi 0 eurot ja

majapidamiskulud 0 eurot (dtl 139). Juba 01.08.2024 on kostja esitanud uue taotluse,

7/13

mille kohaselt on kostja sissetulek 2100 eurot, finantskohustused puuduvad ja

majapidamiskulud on 350 eurot (dtl 150). Kostja esitatud andmed enda sissetulekute,

finantskohustuse ja majapidamiskohustuste kohta on olnud lühikese ajaperioodi

jooksul muutuvad ning hagiavaldusest ei nähtu, et välja oleks selgitatud kostja

tegelikud igakuised finantskohustused ja majapidamiskulud. Kuivõrd kostja oli sama

krediidiandjaga juba vahetult enne järgmise laenutaotluse esitamist sõlminud

krediidilepingu(d), siis pidi esialgsele võlausaldajale olema ilmne, et kostja

finantskohustuste summa ei saa olla 0 eurot. Vaatamata sellele on esialgne

võlausaldaja sõlminud järgmise krediidilepingu, mis viitab sellele, et esialgne

võlausaldaja on kostja maksevõime kontrollimisel olnud hooletu.

29.4.

Hagiavaldusele lisatud krediidianalüüsist (dtl 130) nähtub, et väidetavalt on

20.07.2022 tehtud päring Maksu- ja Tolliametisse, mille kohaselt on perioodil

07.2021-07.2022 kostja keskmine sissetulek 0,22 eurot. Välja on toodud tabeli kujul

ka tulude ja kulude kogusumma, mille kohaselt oli väidetavalt kostja sissetulek 2022.

aasta veebruaris 2223 eurot, 2022. aasta märtsis ja aprillis 0 eurot, 2022. aasta mais

650,71 eurot, 2022. aasta juunis 440,31 eurot ja 2022. aasta juulis 1863,96 eurot (dtl

130, 141, 152).

Kulud olid aga 2022. aasta veebruaris 1000,03 eurot, märtsis 450 eurot, aprill-juuni 0

eurot ning juulis 53,25 eurot (dtl 130, 141, 152). Samas nähtub tabelist, et see on

koostatud A.-I. C. kohta, mis tähendab, et tegemist ei pruugi olla üldse kostja tulude ja

kulude kokkuvõttega ning kostja tulud ning kulud on tõendamata.

Hagiavalduse kohaselt on kostja konto väljavõttelt tuvastatud keskmise sissetulekuna

738,75 eurot (dtl 35), mis erineb nii kostja märgitust kui ka Maksu- ja Tolliameti

andmetest. Seega on esialgse võlausaldaja kogutud ja kohtule esitatud andmed

ebaselged ja vastuolulised.

29.5.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Võlausaldaja on esitanud kohtule kostja konto (EEXXX) väljavõtte perioodil

21.01.2022-20.07.2022 (dtl 68-127). Esitatud konto väljavõttelt nähtub, et kostjal oli

veel pangakontosid: Revolut pangateenuse osutaja juures (näiteks dtl 68, 82, 83, 87,

90, 91) ja konto EEXXX (näiteks dtl 69, 84, 90). Nende kontode väljavõtteid

analüüsitud ei ole.

29.6.

Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on saanud 2022. aasta aprillis Bondora Capital

OÜ-lt 1400 eurot (dtl 91), IPF Digital AS-lt mitmeid laekumisi (300 eurot, 200 eurot,

50 eurot jne) (dtl 91 jj). Kostja finantskohustustena on arvesse võetud vaid ühte

14.07.2022 IPF Digital AS-le tehtud makset summas 53,25 eurot (dtl 230), kuid ei

nähtu, et oleks kontrollitud kostja tegelikke finantskohustusi, arvestades 2022. aasta

aprillis kostja kontole laekunud summasid Bondora Capital OÜ-lt ja IPF Digital AS-lt.

Arvestades erinevate laenuandjate poolt kostjale üle kantud summasid, võib eeldada,

et kostjal oli veel finantskohustusi, mis võisid mõjutada kostja võimet krediiti tagasi

maksta.

29.7.

Ülaltoodut arvestades on andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja

majapidamiskulude kohta vastuolulised ja hageja esitatud andmetest ei selgu,

missugune oli kostja sissetulek, finantskohustused ja majapidamiskulud tegelikult.

8/13

29.8.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha

adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr

2-22-142669, p 11.2.2).

29.9.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

30. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

31. Hageja on 10.10.2024 menetlusdokumendis märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 557,90 eurot (2068,00- 1510,10). Kostja võttis krediiti

kasutusele kogusummas 2068,00 eurot ja tegi tagasimakseid kokku summas 1510,10 eurot.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

25.10.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega

viivituses. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus

välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse vastavalt maksegraafikule (dtl

231-232).

32. Hageja ei ole esitanud selget tõendit saadud krediidi summa 2068 euro kohta, kuid kuna

kostja vastuväide hageja väitele menetluses puudub, siis eeldab kohus, et hageja väide ja

lepingu väljavõtte andmed on õiged. Hageja esitatud lepingu väljavõtet (dtl 233-237)

analüüsides sai kohus antud krediidi summaks hageja väidetule sarnase summa.

33. Hageja viimane seisukoht juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud, sisaldub 13.05.2025 seisukohas, milles hageja on märkinud, et

arvestades 1 aastast tagastamise tähtaega alates krediidi viimasest kasutuselevõtust ehk mai

2023, on 1 aastane tagastamise tähtaeg saabunud, s.o 10.06.2023 pidi kostja hakkama

tagasimakseid teostama ja 10.05.2024 oleks olnud viimane tagastamise tähtaeg ehk

lõpptähtpäev on saabunud. Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 557,90 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ja viivis aastase intressimääraga võrdses viivisemääras, s.o 39,74% põhiosalt 557,90

eurolt alates 11.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni (dtl 279-280).

34. Kohus on seisukohal, et krediidilimiidi (krediidikonto) lepingute korral tuleb

tagasimaksete uuesti määramisel lähtuda VÕS § 4061 reeglitest, kuna ka krediidikulukuse

määra rikkumise korral viitab VÕS § 4062 lg 3, et lähtuda tuleb VÕS § 4061 reeglitest

tagasimaksete uuesti määramisel. Kuigi VÕS § 4061 lg 4 kohaselt tähtajatu krediidilepingu

korral loetakse, et krediit on antud 1 aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest, siis

taoliselt tagasimaksete arvutamine on tarbijale kahjulik, eelkõige juhul, kui leping on juba

9/13

mitu aastat olnud. Sellisel juhul tähendaks see, et tagantjärele määrataks tagasimaksete

tähtaeg lühemaks, mis mõjutaks muuhulgas ka viivise arvestust. Kohtupraktikas ja

tarbijakrediidi aruteludel on leitud, et põhjendatud ja mõistlik on, kui hageja määrab

tagasimaksed uuesti aasta peale alates viimasest korrast, mil tarbija krediidilimiiti kasutusse

võttis.

35. Lepingu ja selle muudatuste tingimusi arvestades (dtl 49, 51, 53) ei ole tegemist

arvelduskrediidilepinguga, mis välistaks VÕS § 4061 lg 4 kohaldamise.

36. Kohus on tuvastanud, et kostjale on tehtud viimane väljamakse 31.05.2023 (dtl 233) ehk

viimane krediidi kasutusele võtmine toimus 31.05.2023. Arvestades, et viimane krediidi

kasutusele võtmine toimus 2023. aasta mais ja osamaksete tasumise kuupäev oli iga kuu 10.

kuupäev, siis tuli kostjal kogu võlgnevus tagastada 10.05.2024 (ühe aasta jooksul alates

viimasest krediidi kasutuselevõtust). Kohus on tuvastanud, et kostjale on antud kasutusse

krediiti kokku summas 2068 eurot ja tagasimakseid on tehtud summas 1510,10 eurot, seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 557,90 eurot (2068-1510,10).

37. Kuivõrd hageja seisukohad tema nõude ja tagasimaksete graafiku ning perioodi kohta on

menetluses olnud erinevad, siis on kohtul keerukas võtta seisukohta, kas leping on lõppenud

ülesütlemisega, kuid arvestades, et kohtuotsuse p-s 34 ja 35 märgitut tuli kostjal kogu summa

tagastada hiljemalt 10.05.2024 ja kohus mõistab kostjalt kogu põhivõlgnevuse välja, siis ei

oma lepingu ülesütlemise asjaolude tuvastamine ja lepingu täitmise nõude analüüs otsuse

lõppjärelduste seisukohalt tähendust.

38. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 557,90 eurot alates 11.05.2024 kuni

põhivõla tasumiseni intressi määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,74% aastas (dtl 280).

39. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära.

Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust

ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda

lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale

jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist).

Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt

võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga,

peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli

0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada

seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

40. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 557,90 eurot alates 11.05.2024 kuni võla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga

on sissenõutavaks muutunud viivise summa 77,25 eurot.

41. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl

181-185), tagasimaksetega võlgnevuses sellises ulatuses, nagu on kirjades märgitud, siis on

kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega

tekkinud kulusid.

42. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks

muutunud viivise hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 10.10.2024, 12.05.2025

nõude ümberarvestust arvestades rahuldamata.

10/13

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

43. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 13.05.2025 täiendava

menetluskulude nimekirja (dtl 281-282), mis on kostjale kätte toimetatud 03.06.2025. Kostja

vastanud ei ole.

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

45. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

46. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

47. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

48. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 949,50 eurot (ilma

käibemaksuta) (dtl 281-282). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (dtl 187).

49. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (315 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

50. Hageja lepingulise esindaja kulu on 949,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 282):

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 1 tk, 20 eurot;

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 2h; hageja 09.09.2024 kohtunõudele vastamine, kohtule esitamine – 0,5h; hageja

10.10.2024 kohtunõudele vastamine, kohtule esitamine – 2h; hageja 12.05.2025 seisukoha ja

menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1h. Kokku seega 5,5 tundi. Kohtu

hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja

põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 5,5 tundi, mis

vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale.

51. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

52. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

11/13

53. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas,

ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja

menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases

suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva

lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

54. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

55. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

570 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses).

56. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 885 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv

ja 570 eurot on lepingulise esindaja kulu.

57. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

58. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt

rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1336,15 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 885 eurot,

intress 104,05 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 297,10

eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud 557,90 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 41,75% (arvestuse aluseks

olev tehe: 557,90 / 1336,15 * 100% = 41,75 %). Seega jäävad menetluskulud 41,75% ulatuses

kostja kanda ning 58,25% ulatuses hageja kanda.

59. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 885 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 41,75% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 885

* 41,75% = 369,49 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

60. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

61. Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte

toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning

kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi

proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

12/13

62. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

13/13