2-24-11340/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-11340

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5150,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Hageja lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev, e-

posti aadress: xxx

Kostja: Y, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

Kostja lepinguline esindaja: Maarika Kutser, e-posti aadress:

xxx

31.01.2025 kohtuistungil, osalesid hageja X, hageja

lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev, kostja

Y, kostja lepinguline esindaja Maarika Kutser; edasi

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hamba- ja

ravimite kulu 66,83 euro (kokku 402,65 eurot) nõuete osas ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-

11340 eelmärgitud nõuete osas menetlus.

2. Jätta X hagi Y vastu kahjunõude 4748 euro osas rahuldamata.

3. Jätta X menetluskulud tema enda kanda ja Yi menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskulud 1290 eurot.

5. Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskuludelt 1290 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 1290 euro täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited

1. 13.08.2024 täiendatud hagiavalduses palub hageja kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju 5150,65

euro väljamõistmist. PPA 29.12.2023 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,002666 määrati kostjale

Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 alusel karistuseks trahv 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Kostja

vaidlustas otsuse ja Viru Maakohtu 03.05.2024 määrusega rahuldati kostja kaebus osaliselt. Põhjusel,

et kostja juhtis mootorsõidukit Hyundai 26.08.2023 kella 21:50 ajal ja põhjustas Lääne-Viru

maakonnas Assamalla-Kadrina teel 12 kilomeetril kokkupõrke, so reguleerimata ristmikul

parempöörde sooritamisel sattus sõiduteede ristumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus

põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Audi. Eeltooduga põhjustas kostja liiklusõnnetuse, mille

tagajärjel tekitati hagejale varaline kahju ja tervisekahjustus. Liiklusõnnetuse tagajärjel hävines

hagejale kuulund sõiduk Hyundai Elantra täielikult ning sõiduk viidi vanaraua kokkuostu ja

lammutusse. Vanaraua eest sai hageja 252 eurot. Analoogset sõidukit Eestis ei müüda, kuid selliste

tehniliste näitajate ja sõiduki vanuse järgi võttes maksaks samasugune sõiduk 5000 eurot. Hind on

otsitud internetiportaalist Auto 24. Hind võib olla isegi kuni 6500 eurot, kuid hageja võttis keskmise

hinna. Hageja viidi pärast liiklusõnnetust haiglasse ja hageja viibis töölt eemal 10 päeva. Hagejal oli

liiklusõnnetuse tagajärjel hingamisraskused, valu rinnaku keskel ja seljas. Diagnoosiks oli roiete,

rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd, kinnine roidemurd. Määrati valuravi ja haigusleht. Hageja pidi

pärast liiklusõnnetust eemaldama hamba, võtma ravimeid ja tegi selleks kulutusi hamba osas 63.62

eurot ja ravimite osas 3.21 eurot. Vastavalt tööandja tõenditele oli töölt eemalviibimise ajal saamata

jäänud töötasu 541.30 eurot (brutos), millest tuleb maha arvata saadud haigushüvitis 205.48 eurot

(brutos). Seega moodustub õigusvastaselt tekitatud kahju kokku 5150.65 eurot, mis koosneb sõiduki

väärtusest 5000 eurot vanaraua eest saadud 252= 4748 euot, saamata jäänud töötasu 541.30-

205.48=335.82 eurot (brutos), hamba välja tõmbamine 63.62 eurot ja ravimid 3.21 eurot. Kuna

kostja on tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju siis tuleb see tal ka hüvitada (dtl 30-32).

2. Hageja märkis 28.10.2024 seisukohas, et sõidukit ei olnud pärast liiklusõnnetust võimalik

taastada. Mitu ostjat soovis sõidukit osta, kuid pärast sõiduki nägemist loobuti. Aprillis 2023 laenas

kostja neljaks kuuks hagejalt sõiduki Volkswagen Passati ostmiseks 1700 eurot. Kostja hüvitas

mitme kuu jooksul saadud laenu. Alandav on, et kostja väidab, et tasus kahju katteks raha (dtl 52-

53).

3. 20.11.2024 seisukohas viitas hageja pangakontoväljavõttele, kust nähtub palju hageja on kostjale

raha ülekannetega edastanud ning kui palju on kostja hagejale tagasi maksnud. Sõiduki ostmiseks sai

kostja hagejalt laenu sularahas 1700 eurot. Raha võttis hageja mitme korraga automaadist välja.

Vajadusel saab seda võrrelda auto ostu kuupäevaga kostja poolt ja konto väljavõttega. Polnud

mingeid kokkuleppeid tekitatud kahju osas ja muud põhjust peale hagejalt saadud laenu 15.012024

kostjal raha üle kanda. Ülekandele eelnes ka sõnumivestlus, mis tõendab, et kostja oli hagejale võlgu.

Auto oleks avariilisena ehk siiani seisnud maja juures, kuid hageja elukohas majaelanikud hakkasid

pahandama, et see auto seal seisab. Ekspertiisi vajadus võis tekkida väärteomenetlusest tingituna ja

kostja viis auto romulasse, kui selleks võimalused tekkisid. Hageja on hinnanud auto 5000 eurole, so

tunduvalt vähem, kui sellised autod praegu Ukrainas maksavad. Hageja esitas ametlikest Ukraina

müügisaitidest fotod, kust nähtuvad auto mark, omadused ja hinnad. Need fotod tõendavad seda, et

tegelikult oli auto väärtus veelgi suurem enne avariid kui hageja taotleb. Eestis neid autosid ei müüda

(dtl 70-71).

4. 01.03.2025 vastuses kinnitas hageja, et oli enne liiklusõnnetust töökorras. Saamata jäänud töötasu

ja hambaravi nõuetest hageja loobus, kuna sai raha kindlustuselt. Seega jäi hageja lõplikuks nõudeks

4748 eurot (dtl 95).

5. Hageja jäi lõplikus 20.06.2025 seisukohas oma varasemate seisukohtade juurde ning leidis, et ta

esitas kõik kahjunõude ja kostjale laenu andmise tõendamiseks. Kostja väide, et sõiduki hind on

tõendamata, pole õige, sest hageja esitas asjas Ukraina saitidelt Elantra hinnad ja samuti I40 omad,

mis võrdsed Elantra näitajatega. Liiklusõnnetuse järgselt tehtud sõidukite fotodelt nähtub, et sõiduki

taastamine oli võimatu (dtl 151-152).

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõuab kostjalt sõiduki väärtuse hüvitamist summas 4748 eurot.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis oli sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust ega ka selle

kohta, kas sõidukit oleks olnud võimalik peale liiklusõnnetust taastada ja mis oleks sel juhul olnud

sõiduki taastamisväärtus. Hagiavaldusest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus 26.08.2023, kuid

Kuusakoski vanametalli kokkuostu müüs hageja sõiduki alles 02.07.2024. Hagejal oli piisavalt aega,

et lasta sõiduk üle vaadata ja ära hinnata, kuid hageja seda ei teinud ning kuna käesolevaks hetkeks

on sõiduk lammutatud, siis tagantjärgi sõiduki väärtust enam võimalik määrata ei ole. Kostja on

hagejaga kokkuleppel talle tekitatud kahju juba heastanud tasudes 15.01.2024 hagejale ülekandena

1150 eurot. Rohkem ei ole kostja nõus hagejale midagi tasuma (dtl 43-45).

7. 06.11.2024 seisukohas osundas kostja, et hageja esitas foto avariilisest sõidukist, kuid missugust

asjaolu hageja sellega tõendab, ei ole teada. Millistele tõenditele tuginedes on hageja auto väärtuseks

määranud 5000 eurot jääb arusaamatuks. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ühtegi laenulepingut

ning hageja väited selle kohta, et kostja poolt talle 15.01.2024 üle kantud 1150 euro puhul oli

tegemist laenuga, on paljasõnalised ja ei vasta tõele. PPA poolt koostati kostja suhtes väärteo otsus

29.12.2023, millega tuvastati kostja süü liiklusõnnetuse toimepanemises. Seejärel lepitigi kokku

kostja poolt hüvitamisele kuuluv summa, mille kostja ka üle kandis. Hageja ei ole tõendanud sõiduki

väärtust ega ka seda, et sõiduki parandamine oleks olnud ebamõistlikult kulukas (dtl 59-61).

8. 17.03.2025 vastuses ei vaidle kostja vastu sellele, et hageja loobus saamata jäänud töötasu ja

hambaravi nõuetest. Hageja ei ole 1700 eurot (so väidetav laen) sularahas üleandmist kostjale ja et

selle eest osteti sõiduk, ei ole tõendanud. Sõidukist ja sõiduki andmetest fotod ei tõenda, et hageja

oleks kostjale laenu andnud. Seni esitatud tõenditega ei ole sõiduki väärtust enne avariid tõendatud.

Hageja oli varasemalt kostjale avaldanud, et sõiduk osteti USA-st avariilisena ning remonditi

Ukrainas mitteametlikus töökojas. Esitatud tehnilisest passist nähtuvalt oli tegemist 2012.a

sõidukiga, mis võeti Ukrainas arvele 24.11.2020 ning registreeriti hageja nimele 25.07.2023.

Ukrainas eraisikute autodele tehnilist ülevaatust ei tehta, Eestis sõidukit arvele võetud ei olnud.

Seega on sõiduki tehniline seisukord teadmata. Hageja väide selle kohta, et läbisõit oli väike, on

paljasõnaline. Oluline on siinjuures ka see, et „väike“ on suhteline mõiste, oleneb, millega võrrelda.

Hageja on küll esitanud kaks fotot sõidukist enne avariid, kuid see, et väliselt sõidukil avariilised

tunnused puuduvad, ei tõenda auto tehnilist seisukorda ning paljalt foto põhjal ei saa määrata sõiduki

väärtust. Puudub vaidlus selles, et sõidukiga avarii juhtus ning ebaselgeks jääb, mida soovib hageja

tõendada fotoga, kus on pildistatud avariilist sõidukit. Arusaamatu on, mida tahab hageja tõendada

Auto24 väljatrükkidega, millest ei nähtu isegi müüdavate sõidukite hinda. Kostja märgib, et sõiduki

väärtuse kujunemisel mängivad rolli nii läbisõit, tehniline seisukord kui ka muud olulised näitajad

ning üksnes väljalaskeaasta sõiduki väärtust ei määra. Teadmata on, kas hageja sõiduk oleks üleüldse

ülevaatuse läbinud. Seega ei ole esitatud ühtegi tõendit sõiduki väärtuse tõendamiseks ning hageja

esitab jätkuvalt fotosid autost peale avariid ja Auto24 kuvatõmmiseid.(dtl 114-116).

9. 10.06.2025 lõplikus seisukohas jäi kostja selle juurde, et kõik auto müügikuulutused on esitatud

Hyundai i140 kohta, kuid hagejale kuulus sõiduk Hyundai Elantra. Hageja väited selle kohta, et

Hyundai i140 näitajad on sarnased Hyundai Elantraga, on paljasõnalised ja tõendamata. Nii pooltel

kui ka kohtul puuduvad vastavad eriteadmised, et hinnata eelnimetatud Hyundaide tehniliste näitajate

sarnasust. Kostja on ka varasemalt avaldanud, et sõiduki väärtuse kujunemisel mängivad rolli nii

läbisõit, tehniline seisukord kui ka muud olulised näitajad ning üksnes väljalaskeaasta sõiduki

väärtust ei määra. Kui suur oli hagejale kuulunud sõiduki läbisõit, millises tehnilises seisukorras

sõiduk oli ja teised olulised näitajad, mille põhjal saaks määrata sõiduki väärtust enne avariid, on

teadmata ja hageja esitatud tõendid ei ole seega asjakohased ega tõenda hageja poolt hagiavalduses

esitatud nõuet. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et avariilist sõidukit ei olnud

võimalik taastada ning selle viimine vanarauaks AS Kuusakoski lammutusse, oli põhjendatud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt viis hageja avariilise sõiduki lammutusse alles ca 1 aasta

möödumisel avariist. Selle aja jooksul ei teinud hageja midagi, et määrata kindlaks tekitatud kahju

väärtus, küsida asjatundjalt arvamust sõiduki taastamise või mittetaastamise kohta vms. Ainuüksi

hageja poolt esitatud foto avariilisest sõidukist ei tõenda, et seda ei olnud võimalik taastada ning

lammutusse viimine oli põhjendatud. Arvesse võttes eelnevat ja ka varasemates

menetlusdokumentides avaldatut, leiab kostja, et hageja poolt esitatud nõue mõista kostjalt välja

4748 eurot hüvitisena auto eest, on tõendamata (dtl 136-138).

Kohtuotsuse põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et

otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused.

01.03.2025 vastuses loobus hageja saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hamba- ja ravimite

kulude 63,62 euro ja 3,21 euro, kokku 402,65 euro nõuetest (dtl 95). Kostja eeltoodule vastuväiteid

ei esitanud. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel hageja viidatud nõuetest loobumise vastu ning

kohus lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-11340 hageja saamata jäänud töötasu 335,82 euro (brutos), hamba-

ja ravimite kulude 63,62 euro ja 3,21 euro, kokku 402,65 euro nõuete osas menetluse. Seega ei

käsitle, kohus otsuses järgnevalt eelmärgitud nõuetega seonduvaid asjaolusid, tõendeid ja poolte

seisukohti.

01.03.2025 vastuses kinnitas hageja, et sõidukiga seonduvalt on kahjunõudeks 4748 eurot (so lõplik

nõue) ning vastava nõude lahendab kohus käesoleva otsusega.

11. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS §

436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

kahjunõude 4748 euro osas ei kuulu rahuldamisele.

12. Pooltel ei ole vaidlust selles, et:

- Viru Maakohtu 03.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-316 rahuldati Yi kaebus osaliselt. PPA

29.12.2023 otsus väärteoasjas nr 2590,23,002666 tühistati osaliselt, so karistuse osas ning asjas tehti

uus otsus ning Yi karistati LS § 223 lg 1 alusel trahviga 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Yi

karistati PPA 29.12.2023 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,002666 selle eest, et tema 26.08.2023 kell

21:50 Lääne-Viru maakonnas Assamalla-Kadrina tee 12.km-l kokkupõrke hetkel suunaga Assmalla

poole, juhtides Xle kuulunud mootorsõidukit Hyundai Elantra reg.nr XXX(UA) ja reguleerimata

ristmikul parempöörde sooritamisel sattus sõiduteede ristumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse,

kus põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Audi Allroad reg.nr XXX. Sellega põhjustas varalise

kahjuga ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju ja tervisekahjustused

tekitati Xle (dtl 5-10);

-12.04.2024 Kuusakoski lammutustõendi (dtl 18) ja Kuusakoski 02.07.2024 vanametalli ja muude

jäätmete müügilepingu (dtl 19) alusel sai hageja sõiduki eest 252 eurot ning sõidukit enam olemas ei

ole;

-kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel esinesid hageja sõidukil kahjustused, mida

tõendavad fotod (dtl 54; dtl 104).

Pooltel on vaidlus selle üle, milline oli sõiduki väärtus enne liiklusõnnetust, kas sõidukit saanuks

pärast liiklusõnnetust taastada ning kui suur oleks olnud sõiduki taastamisväärtus; kas sõiduki eest

nõutav kahjunõue on tõendatud ja põhjendatud; kas kostja on hagejale 1150 eurot kahjunõude

katteks tasunud (so kahju heastanud).

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5).

Kohus on seisukohal, et asjas on tõendatud ja vaidlust ei ole selles, et kostja põhjustas hagejale

kuuluva sõidukiga liiklusõnnetuse (dtl 5-10), sõiduki fotodest (dtl 54 ja dtl 104) nähtub, et sõidukil

esinesid kahjustused ning kostja on kahju eest vastutavaks isikuks.

Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud (VÕS § 127 lg 1). Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue

samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1).

Kohus leiab, et praegusel juhul saab hageja kahjunõude osas kohalduda VÕS § 132 lg 1, kuna

sõidukit ei saa parandada, sest sõidukit ei ole enam olemas (hageja viis sõiduki Kuusakoski

lammutusse ja see on hävinenud). Seega saab hagejal VÕS § 132 lg 1 mõistes olla kahjunõude

esitamise õigus, mis võimaldaks tal asemele soetada samaväärse sõiduki nagu see oli enne

kahjujuhtumit. See tähendab, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul

oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue

samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Tartu

Ringkonnakohtu 04.07.2025 otsus asjas nr 2-18-12460, p 12; RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 13; RKTKo

nr 3-2-1-170-16, p 13 ja RKTKo nr 3-2-1-39-15, p 12). Kulutuste suuruse tõendamise kohustus on

aga TsMS § 230 lg-st 1 tuleneva üldise tõendamiskoormuse järgi hagejal. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole

ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Hagejale kuulus sõiduk Hyundai Elantra, registrimärgiga XXX, mass 1750 kg, värvus hall, tüüp D3,

istekohti 5, sedaan, ehitusaasta 2012, esmane registreering Ukrainas 24.11.2020 (dtl 92-93, sõiduki

tehniline pass), sõiduki läbisõit ja tehniline seisukord, ülevaatuse olemasolu, enne liiklusõnnetuse

toimumist on sellekohaste tõendite puudumise tõttu teadmata. Vaidlust ei ole selles, et enne

liiklusõnnetust oli sõiduk sõidukõlbulik ja väliselt visuaalsete vigastusteta (dtl 102 ja dtl 103, sõiduki

fotod enne liiklusõnnetust), kuid eelnev ei tõenda sõiduki tehnilist seisukorda.

Hageja esitas samaväärsete sõidukite turuhinna tõendamise osas järgnevad müügikuulutused.

Ukraina sõidukite portaal: m.rst.ua (dtl 75-dtl 80, kuulutuste väljavõtete aeg ei ole teada), Hyundai

Elantra, ehitusaasta 2012, läbisõit 210 000 km, hall, hind 9499 $ (muu võrdlev teave puudub: nt kas

tegemist on sedaani või universaaliga); Hyundai Elantra, hind 11 400 $ ehitusaasta 2012, värvus

valge, 1,6 AT, läbisõit 75 000 km, automaat (ei ole teada, kas tegemist on universaali või sedaaniga);

Hyundai Elantra, hind 8800 $, 1,8 AT, ehitusaasta 2012, läbisõit 130 000 km, värvus hall, automaat,

bensiin (ei ole teada, kas tegemist on sedaani või universaaliga); Hyundai Elantra, hinda pole,

ehitusaasta 2012, värvus hall, muu info puudub; Hyundai Elantra, hind 8200 $, ehitusaasta 2012,

värvus tumesinine, muu info puudub; Hyundai Elantra, hind 9399 $, ehitusaasta 2012, 1,6 AT,

värvus valge, sedaan (muu info puudub, ei ole teada, kas on sedaan või universaal jm). Auto 24.ee

portaali müügikuulutustes puuduvad sõidukite hinnad (dtl 105 -106 ja dtl 108) ja Hyundai Koma

Electric luukpära hind alates 38 490 eurot, so uus elektril põhinev sõiduk, luukpära (dtl 107), mis ei

ole hageja sõidukiga võrreldav. Auto 24.ee portaali müügikuulutustest nähtuvalt on tegemist

sõidukitega, mille ehitusaastaks on 2013, universaal (dtl 124); 2016, universaal (dtl 125) ja 2015,

2016 sedaanid (dtl 126), mis ei ole samuti hageja sõidukiga võrreldavad, sest hageja sõiduki

ehitusaastaks on 2012 (mh sedaan). Hyundai I 40, 85 kW, värvus must, ehitusaasta 2012, sedaan,

esivedu, läbisõit 316 502 km, diisel (dtl 124), ei ole võrreldavaks sõidukiks, kuna hageja sõiduki

läbisõit on teadmata ja tõendamata on asjaolu, et Hyundai I 40 ja Hyundai Elantra oleksid tehniliste

näitajate poolest samaväärsed sõidukid.

Seega ei ole hageja poolt esitatud sõidukite müügikuulutused võrdväärsed hageja sõidukiga, sest

hageja pole tõendanud, et tegemist oleks samade tehniliste näitajate, mudeliga, läbisõiduga,

ehitusaastate ja seisukorraga sõidukitega. Hageja ei ole ka selgitanud, kuidas on hind kahjunõudena

leitud ning millist hindamismetoodikat selleks kasutati.

Lisaks eeltoodule ei saa hageja tõenditena esitatud sõiduki fotode (dtl 54 ja dtl 104, fotod sõidukist

pärast liiklusõnnetust) pinnalt ilma asjatundja arvamuseta asuda seisukohale, et sõidukit ei oleks

olnud võimalik taastada või et taastamine ei oleks olnud majanduslikult otstarbekas; milline oli

sõiduki juhtumijärgne turuväärtus, millised olid sõiduki vigastuste ja taastamistööde maht tervikuna

(so milline oli sõiduki seisukord pärast liiklusõnnetust).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud talle tekkinud kahju suurust ning kohus

jätab hageja kahjunõude 4748 euro osas rahuldamata.

14. Kostja väitel on ta hagejale kahjunõude katteks tasunud 1150 eurot, mida hageja eitas. Kohus on

seisukohal, et kostja tõendiga 15.01.2024 Coop Pank maksekorraldusega nr 158, maksekorralduse

selgituses: „perevod“ (tõlkes ülekanne) (dtl 46) ei ole kahjunõude tasumine tõendatud. Hageja

osundas, et andis kostjale sõiduki Volkswagen Passati ostmiseks laenu 1700 eurot ja kostja makse

näol on tegemist laenu tagasimaksega, millega kostja omakorda ei nõustunud. Hageja tõenditega

(sõnumid dtl 99 -101, vene- ja eestikeelsed); kostja sõiduki andmed (dtl 110-111); hageja Swedbank

AS pangakontoväljavõte, periood 01.05.2023-31.01.2024 (dtl 74); hageja Swedbank AS-i

10.05.2023 kontoväljavõte, sularaha väljavõtmised kokku 1700 eurot (dtl 98); sõiduki Volkswagen

Passati, registrimärgiga 951 BHR foto (dtl 97); ei ole hageja poolt kostjale sõiduki ostmiseks

sularahas laenu üleandmine tõendatud. 08.01.2024 maksekorraldus 120 euro tasumine hageja

esindajale, ei ole antud asjas asjakohane (dtl 73). Seega loeb kohus, et kostja ei ole kahjunõuet 1150

euro osas tasunud ja hageja ei ole ka kostjale laenu andnud.

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma,

välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude

proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta

hageja kanda.

Kostja palub menetluskulude nimekirjas (dtl 140-141) hagejalt välja mõista menetluskulud 1290

eurot. Kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on 120 eurot, käibemaksuta. Hageja ei ole

menetluskulude nimekirjale, sh õigusteenuse tunnitasu suuruse osas vastuväiteid esitanud.

Õigusabikulud koosnevad järgnevast: konsultatsioon, hagi materjalidega tutvumine, 01.10.2024

vastuse koostamine 2 h x 120=240 eurot; hageja 28.10.2024 seisukohaga tutvumine, vastuse

koostamine 06.11.2024 – 2,5 h x 120=300 eurot; ettevalmistus kohtuistungiks, 31.01.2025 istungil

esindamine – 1,5 tundi x 120=180 eurot; hageja 01.03.2025 seisukoha ja tõenditega tutvumine,

vastuse koostamine 17.03.2025 – 2,5 tundi x 120=300 eurot; kohtu 08.05.2025 selgituste ja

27.05.2025 kohtumäärusega tutvumine – 0,5 tundi x 120= 60 eurot; hageja 15.05.2025 seisukoha ja

tõenditega tutvumine, lõpliku seisukoha koostamine 10.06.2025 – 1,25 tundi x 120= 150 eurot;

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi x 120= 60 eurot. Kokku on kostja menetluskulud

1290 eurot.

Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu suurus on kohtupraktikast

lähtuvalt mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja neile näidatud ajakulu on

põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1290 eurot.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude

nimekirjas vastava taotluse esitanud ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täitmiseni.

17. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik