2-25-114166/5 · 2-25-114166/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-114166 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.07.2025, Jõgeva Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-25-114166 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i hagi E.P. vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10069659; asukoht: Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, 13425 XXX), lepinguline esindaja Anu Volokitin (e- post: XXX); Kostja: E.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx

linn,

xxxxx

vald, xxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada Elisa Eesti AS-i ja E.P. vahel 01.07.2025 kirjalikult sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. E.P. tasub Elisa Eesti AS-ile 1385,81 eurot (kompromissisumma) punktis 1.2 toodud graafiku alusel. Summad kantakse CREDITREFORM EESTI OÜ pangakontole EE702200221019967890 Swedbank`is, selgitusega „Nõue nr 2505339436“. 1.2. Alates 16.07.2025 tasub kostja igakuiseid osamakseid 16.ndal kuupäeval summas 200 € kuni punktis 1.1 kirjeldatud kohustuse täitmiseni: Maksetähtaeg Osamakse summa (eur) 16.07.2025 200,00 16.08.2025 200,00 16.09.2025 200,00 16.10.2025 200,00 16.11.2025 200,00 16.12.2025 200,00 16.01.2026 185,81 KOKKU 1385,81 1.3. Kui punktis 1.2 nimetatud maksegraafikust tuleneva makse jääb õigeaegselt tasumata, on Elisa Eesti AS-il õigus pöörata koheselt kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele. 1.4. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et loobuvad kompromissist taganemise õigusest ning pooled ei käsita taganemise õiguse välistamist hea usu põhimõttega vastuolus olevana. 1

2-25-114166 1.5. Pooled kohustuvad mitte avaldama kompromissi sisu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui selline avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 1.6. Poolte menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku üksteisele mingeid nõudeid. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-114166 menetlus Elisa Eesti AS-i hagi E.P. vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Elisa Eesti AS esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 1649,21 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 29.05.2025 E.P.-le makseettepaneku. E.P. esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 17.06.2025.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 01.07.2025 kompromissi, mille palusid kinnitada. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud ja andnud asja menetluse jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissi enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab 2

2-25-114166 vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 1 päevale. TsMS § 661 lg 4 alusel on see võimalik, seega saab määruse peale esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3