2-25-5664/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedkaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse
Legislator headnote
AI generated2-25-5664/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Anneli Roonet
Määruse tegemise aeg ja koht
14. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-5664
Kohtuasi
Rediem Capital AB hagi E.P vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood
559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja E.P (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda Rediem Capital AB hagi E.P vastu menetlusse võtmisest.
2. Jätta menetluskulud Rediem Capital AB kanda. Hüvitatavad menetluskulud
puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu
möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Rediem Capital AB (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse E.P (kostja) vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks.
1 (3)
2. Tartu Maakohus jättis 17. mai 2025 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale
tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
Kohus pikendas hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega hageja taotluse alusel kuni 1.
juulini 2025. Puuduste kõrvaldamiseks tuli muuhulgas esitada kohtule hageja Rediem Capital
AB registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus. Samuti tuli esitada
kohtule volikiri, millest nähtub hagiavalduse esitanud isiku esindusõigus hageja Rediem
Capital AB esindamiseks. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 1. juulil
2025. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
1. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja Rediem Capital AB nimel hagiavalduse
esitanud Sigrid Rahkema ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus selgitab, et
hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.
2. Esmalt märgib kohus järgmist. Kohus peab TsMS § 201 lg 2 ja 204 lg 1 kohaselt kontrollima
menetlusosaliste õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses
osaleda. Kui hageja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse TsMS § 363 lg 6
järgi hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole
võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku
olemasolu ja õigusvõime kohta.
Hageja on välisriigi äriühing. Kohtul ei ole võimalik kontrollida välismaa äriühingu olemasolu
ja õigusvõimet vastavast registrist. Kohtule tuli esitada hageja registrikaardi ärakiri, registri
väljavõte, registreerimistunnistus või muud hageja olemasolu ja õigusvõimet kinnitavad
tõendid. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.
3. TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja,
lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust
tõendav dokument. TsMS § 221 lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri,
mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (TsMS § 222 lg 1 p 9).
Hageja esitas kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirja, millest nähtub, et Rediem Capital AB
esindajana tegutseb 04.09.2024 notariaalselt kinnitatud volikirja alusel V. S. . Kohus selgitas
hagejale, et esmalt tuleb hagejal esitada kohtule hageja registrikaardi ärakiri, registri väljavõte
või registreerimistunnistus, kust nähtuvad hageja seaduslikud esindajad. Seejärel tuleb hagejal
esitada kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirjas nimetatud notariaalne volikiri, millest
nähtub, et V. S. esindab hagejat ja tal on õigus anda edasivolitus, arvestades, et V. S. ei ole
hageja seaduslik esindaja.
Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat volitust ei esitanud.
Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hagile ei ole lisatud hageja lepingulise
esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti.
TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku
nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd
2 (3)
hageja nimel hagiavalduse esitanud Sigrid Rahkema ei ole tõendanud oma esindusõiguse
olemasolu, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.
4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel
hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida
rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on
võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.
5. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,
ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse
võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus
keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei
ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi
menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Roonet
kohtunik
3 (3)