Legislator Case Law & Legislation
2-25-5664/5 AI generated

2-25-5664/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-5664/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse

Legislator headnote

AI generated

2-25-5664/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse

Keywords

AI generated
capital reduction redhibitory action time limits for seeking redress notice of defects emission reduction certificate disclaimer of inheritance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-5664

Kohtuasi

Rediem Capital AB hagi E.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood

559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja E.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Rediem Capital AB hagi E.P vastu menetlusse võtmisest.

2. Jätta menetluskulud Rediem Capital AB kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse E.P (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

1 (3)

2. Tartu Maakohus jättis 17. mai 2025 määrusega hagiavalduse käiguta ning määras hagejale

tähtaja hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

Kohus pikendas hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaega hageja taotluse alusel kuni 1.

juulini 2025. Puuduste kõrvaldamiseks tuli muuhulgas esitada kohtule hageja Rediem Capital

AB registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus. Samuti tuli esitada

kohtule volikiri, millest nähtub hagiavalduse esitanud isiku esindusõigus hageja Rediem

Capital AB esindamiseks. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus 1. juulil

2025. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 alusel, sest hageja Rediem Capital AB nimel hagiavalduse

esitanud Sigrid Rahkema ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus selgitab, et

hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus.

2. Esmalt märgib kohus järgmist. Kohus peab TsMS § 201 lg 2 ja 204 lg 1 kohaselt kontrollima

menetlusosaliste õigusvõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses

osaleda. Kui hageja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse TsMS § 363 lg 6

järgi hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole

võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku

olemasolu ja õigusvõime kohta.

Hageja on välisriigi äriühing. Kohtul ei ole võimalik kontrollida välismaa äriühingu olemasolu

ja õigusvõimet vastavast registrist. Kohtule tuli esitada hageja registrikaardi ärakiri, registri

väljavõte, registreerimistunnistus või muud hageja olemasolu ja õigusvõimet kinnitavad

tõendid. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud.

3. TsMS § 339 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi allkirjastab menetlusosalise esindaja,

lisatakse asjas esimesele esindaja esitatud menetlusdokumendile volikiri või muu esindusõigust

tõendav dokument. TsMS § 221 lg 2 sätestab, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri,

mis esitatakse kohtule. Esindajal on võimalik anda edasivolitus (TsMS § 222 lg 1 p 9).

Hageja esitas kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirja, millest nähtub, et Rediem Capital AB

esindajana tegutseb 04.09.2024 notariaalselt kinnitatud volikirja alusel V. S. . Kohus selgitas

hagejale, et esmalt tuleb hagejal esitada kohtule hageja registrikaardi ärakiri, registri väljavõte

või registreerimistunnistus, kust nähtuvad hageja seaduslikud esindajad. Seejärel tuleb hagejal

esitada kohtule V. S. poolt allkirjastatud volikirjas nimetatud notariaalne volikiri, millest

nähtub, et V. S. esindab hagejat ja tal on õigus anda edasivolitus, arvestades, et V. S. ei ole

hageja seaduslik esindaja.

Hageja puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul vastavat volitust ei esitanud.

Seetõttu esineb hagi menetlemist takistav puudus, sest hagile ei ole lisatud hageja lepingulise

esindaja esindusõigust tõendavat dokumenti.

TsMS § 371 lg 1 p 12 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku

nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kuivõrd

2 (3)

hageja nimel hagiavalduse esitanud Sigrid Rahkema ei ole tõendanud oma esindusõiguse

olemasolu, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.

4. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida

rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on

võimalik taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.

5. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse

võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus

keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei

ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi

menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)