2-23-13707/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.07.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-13707

Tsiviilasi

DOS2000.IT OÜ hagi CAMILON EHITUS OÜ ja I. S.

vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

solidaarnõuete hind 31 500 eurot,

täiendav nõue hageja I vastu 2 330 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: DOS2000.IT OÜ (registrikood 14636824)

Hageja esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava (e-

post XXX)

Kostja I: CAMILON EHITUS OÜ (registrikood

16100086)

Kostja I esindaja: kostja II

Kostja II: I. S. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista CAMILON EHITUS OÜ-lt ja I. S.lt solidaarselt põhivõlgnevus 28 000 eurot ja

viivis nimetatud põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

08.02.2024 kuni põhikohustuse täitmiseni DOS2000.IT OÜ kasuks.

3. Välja mõista CAMILON EHITUS OÜ-lt 2 330 eurot DOS2000.IT OÜ kasuks

4. Jätta menetluskulud CAMILON EHITUS OÜ ja I. S. kanda solidaarselt.

5. Välja mõista CAMILON EHITUS OÜ-lt ja I. S.lt solidaarselt menetluskulu 6 265 eurot

DOS2000.IT OÜ kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb CAMILON EHITUS OÜ-l ja I. S.l

solidaarselt tasuda DOS2000.IT OÜ-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.

7. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse 28.09.2023 ja 09.02.2024 kohtumäärustega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja ja kostja I on olnud ehitusalal koostööpartnerid alates 2021. aastast, kostja I tegevusalaks

on fassaadi- ja välistööd. Kostja II on kostja I ainuosanik ja juhatuse liige. 2022.a. suvel pöördus

kostja II hageja poole palvega, et hageja teeks suurema ettemaksu või muud moodi kostjale II raha

annaks, et kostja II saaks osta bussi ehitusobjektidele ehitusmaterjalide ja töötajate

transportimiseks. Kuivõrd sellel ajal teostas kostja I hageja ehitusobjektidel ehitustöid, siis hageja

oli huvitatud, et ehitustööde teostamine ladusalt kulgeks. Hageja ja kostja II leppisid 2022.a. suvel

kokku, et hageja soetab kostja I poolt näidatud sõiduki Volkswagen Crafter enda nimel liisingusse

ning seejärel annab selle suulise rendilepinguga kostja I kasutusse. Kostja I pidi hakkama hagejale

igakuiselt rendikokkuleppe raames hüvitama liisingumakseid ja muid sõidukiga seotud kulusid (nt

kindlustused). Hageja soetaski sõiduki Volkswagen Crafter (reg number XXX) ja andis selle

17.10.2022 kostja I kasutusse. Kostja I kasutab sõidukit siiani.

Hageja esitas kostjale I seoses sõiduki rendiga perioodil 31.12.2022 kuni 25.07.2023 arveid

kogusummas 26 612,40 eurot. Kostja I lubas maksta, kuid jättis kõik arved tasumata.

Läbirääkimiste tulemusel otsustati õigussuhe selgelt reguleerida sõlmides müügilepingu, milles

leppida kokku ka tasumise tingimused. 27.07.2023 sõlmiti hageja ja kostja I vahel müügileping

selliselt, et sõiduki ostuhind lepiti kokku 24 000 eurot + käibemaks, s.o 28 800 eurot, ning et

ostuhinnale lisanduvad muud kulud nagu kindlustus, remont ja muu kulu vastavalt hageja esitatud

arvetele. Müügilepingu p 2 kohaselt tasumine pidi toimuma ositi järgmiselt: esimene osa 5 000

eurot 23.08.2023 ja ülejäänu summa igakuiste maksetena kuni 30.01.2024, sealhulgas pidi kostja I

tasuma eelnevalt väljastatud ja tasumata jäänud arved, milliste loetelu lisati müügilepingu

digikonteinerisse. Hageja ja kostja II sõlmisid 27.07.2023 ka käenduslepingu nr IS-001, millega

kostja II käendas kostja I müügilepingust tulenevaid kohustusi. Kostja II vastutuse

maksimumsummaks lepiti kokku 28 000 eurot. Kostja I jättis kõik osamaksed tasumata. Samuti

jättis kostja I tasumata arve nr 340 summas 1 530 eurot (koos km) seoses sõiduki kindlustamisega

kantud kuluga, mille maksetähtaeg oli 30.08.2023.

Hageja nõuded baseeruvad müügilepingul, mistõttu müügilepingu eelne rendisuhe, mille

olemasolule kostjad vastu vaidlevad, ei oma tähtsust. Alusetud on väited, mille kohaselt kostja II

on üllatuslikult avastanud, et ta on käenduslepingu sõlminud ja allkiri sellele on saadud pettuse

teel. Kui kostja II ei saanud dokumentide sisust aru, siis tekib eluline küsimus, miks ta üldse need

digiallkirjastas. Kostjate vastuse kohaselt mõlemad digiallkirjastatud lepingud olid kostjatele e-

posti teel kättesaadavad seisuga 27.07.2023, kuid kuni hagile vastamiseni kostjad mistahes

vastuväiteid ei esitanud. Müügilepingu sõlmimise ajaks oli kostja I kasutanud sõidukit perioodil

17.10.2022 – 27.07.2023 ilma, et oleks selle eest midagi tasunud. Kostja I soovis sõiduki

kasutamist jätkata. Müügilepingu sõlmimisel soovis hageja müügihinna kättesaamiseks tagatist.

Kostja II makseraskused olid ilmselged. Kuivõrd kostjal I kinnistuid ei olnud, siis

ainuvõimalikuks tagatiseks oli kostja II isiklik käendus.

Hageja palub:

1.1. välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevus 28 000 eurot ja viivis

nimetatud põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 08.02.2024 kuni

põhikohustuse täitmiseni;

1.2. välja mõista kostjalt I hageja kasuks 2 330 eurot.

Kostjate seisukohad

2. Kostjad hagi õigeks ei võta ning vaidlevad sellele vastu. Vastab tõele, et kostja I teostas hageja

ehitusobjektidel ehitustöid ning et kostjal I oli vaja soetada sõiduk ehitusmaterjalide ja töötajate

transportimiseks, samuti, et hageja omandas sõiduki Volkswagen Crafter ning andis selle

17.10.2022 kostja I kasutusse. Kostja I ei ole aga sõlminud suulist rendilepingut hagejaga. Hageja

ja kostja I leppisid suuliselt kokku, et hageja omandab kostjaga I kooskõlastatult sõiduki, et müüa

see järelmaksuga kostjale I. Kostjatele teadaolevalt ostis hageja sõiduki hinnaga 23 000 eurot ning

sõlmis selleks liisingulepingu. Sõiduki müügihinnaks kostjale I lepiti kokku 26 208 eurot

käibemaksuga ehk summa, mis katab kõik hageja kulutused seoses liisingulepinguga. Pooled

leppisid kokku, et hageja esitab kostjale I arved selgitusega „renditasu“, mitte ostuhinna

osamaksete tasumine, sest hageja väitel ei saanud müügilepingut kohe sõlmida, sest sõiduki eest ei

olnud krediidiasutusele tasutud. Kostja I kohustus hagile lisatud rendiarvete alusel raha andma üle

kas sularahas või pangaülekandega enne kirjaliku müügilepingu sõlmimist, milles oleks olnud

märgitud, et ostuhind on tasutud.

2023.a. juulis teatas kostja I hagejale, et ta on valmis tasuma kokkulepitud ostuhinna ning avaldas

soovi seejärel auto vormistada kostja I nimele. Eesmärgiga allkirjastada omaniku vahetuse

vormistamiseks vajalik kirjalik müügileping, kohtusid kostja I esindaja kostja II ja hageja esindaja

D. S. 27.07.2023 aastal viimase kasutuses olevas transpordivahendis. D. S.il oli kaasas sülearvuti,

milles pidi olema vastavalt kokkuleppele koostatud ostumüügileping, milles pidi olema märgitud,

et renditasu arvete tasumisega loetakse ostuhind tasutuks. Kostja II ei valda eesti keelt ning usaldas

D. S.i selgitusi allkirjastatava dokumendi kohta. D. S. palus digitaalselt allkirjastada kaks korda,

kuna väidetavalt esimene allkirjastamine ei õnnestunud tehnilisel põhjusel. Saades pärast

allkirjastamist 27.07.2023 hagejalt elektronkirja, avastasid kostjad, et kostja II poolt on digitaalselt

allkirjastatud ka käendusleping. Käenduslepingule saadi kostja II allkiri pettuse teel. Kostja II ei

oleks käenduslepingut enne pädeva isikuga konsulteerimist sõlminud.

Kostjate väidetud suulist kokkulepet tõendab, et tavapärane renditasu sõidukiga analoogsetele

kaubikutele algab hinnast alates 495 eurot käibemaksuga kuus. Hagile lisatud renditasu arvete

summa 9,5 kuu eest (17.10.2022 kuni 2023 juuli) on suurem kui sõiduki ostuhind; rendiarvetele on

lisatud kommentaare nagu panga sissemaks, liisingumakse, vormistamise formaalsused;

rendiarvetel ei ole märgitud rendiperioodi; summad on ebamõistlikult suured; hageja teavitusi

tasumata arvete kohta ei saatnud; müügilepingus viidatakse eelnevalt esitatud arvetele kui

liisingumaksetele, mitte aga renditasu arvetele.

Kostja II ei ole käenduslepingut sõlminud. Et kostja II allkiri saadi pettuse teel tõendab, et nii

müügileping kui käendusleping on sõlmitud vaid 28-sekundilise vahega. Nii käendusleping kui ka

müügileping olid koostatud hageja poolt ning olid hageja esindaja arvutis, neid ei olnud kostjatele

enne allkirjastamist tutvumiseks esitatud. Ka ei tulene käenduslepingust kostja II vastutust mitte

tasumata rendiarvete eest, vaid ostuhinna tasumise eest - müügilepingus viidatakse

liisingumaksetele ja lisateenustele. Kostja II ei vastuta tasumata rendiarvete eest. Käenduslepingud

vormistatakse üldjuhul koos käendatava kohustuse aluseks oleva lepinguga. Kui pooled oleksid

soovinud sõlmida käenduslepingu, oleksid nad tenud seda juba sõiduki üleandmise ajal

17.10.2022.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja I sõlmisid 27.07.2023 müügilepingu nr 23-001 (dtl 25), millega

hageja müüs kostjale I sõiduki Volkswagen Crafter registreerimismärgiga XXX.

4. VÕS (võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

5. Lepingu p 1 kohaselt kohustus ostja tasuma ostuhinna 24 000 eurot, millele lisandub käibemaks,

lepingu p 2 järgi lepiti tasumises kokku selliselt, et ostja tasub 5 000 eurot hiljemalt 23.08.2023 ja

ülejäänud summa igakuiste maksetega hiljemalt 30.01.2024. Lepingu p 1 kohaselt kohustus ostja

tasuma lisaks ostuhinnale ka muude sõidukiga seotud kulude eest vastavalt esitatavatele arvetele,

sh kindlustuse eest.

6. Hageja väitel jättis kostja I kõik ostuhinna osamaksed tasumata, ka kostja I ei ole väitnud, et ta

oleks ostuhinna tasumiseks ühtegi makset teinud. Samuti ei ole kostja I esitanud ühtegi tõendit

selle kohta, et tegelikult oleksid pooled kokku leppinud müügilepingus kajastatust teistsuguses

ostuhinnas. Hageja esitas 23.08.2023 liiklus- ja kaskokindlustuse arved (dtl 88-89), millest

nähtuvalt tasus hageja sõiduki Volkswagen Crafter (XXX) kindlustamise eest; kohus tuvastab, et

30.08.2023 edastas hageja kostjale I arve nr 340 kindlustusega seotud kulu hüvitamiseks

kogusummas 1 530 eurot, mille tasumise tähtpäev oli 30.08.2023 (arve dtl 31, edastamine dtl 32).

Kostja I ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et on jätnud selle arve täies ulatuses tasumata.

7. Kohus rahuldab hageja nõuded mõista kostjalt I hageja kasuks välja tasumata ostuhind 28 800

eurot (so 24 000 + km 4 800) ning hüvitis seoses sõiduki kindlustamisega 1 530 eurot VÕS § 108

lg 1 alusel.

8. Kohtule on esitatud 27.07.2023 käendusleping nr IS - 001 (dtl 27-28), mille p 1 kohaselt pooled

kinnitavad, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud 27.07.2023 VW Crafter müügileping nr. 23-001;

p 2 järgi kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I kostja I tellimusest tulenevate ja ka kostja I

muude juba tekkinud või tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest hageja ees. Punkti 4 järgi

lepiti kostja II rahalise vastutuse maksimumsummaks kokku 28 000 eurot. Käendusleping on selles

märgitu kohaselt sõlmitud hageja ja kostja II vahel. Leping on digitaalselt allkirjastatud kostja I

juhatuse liikme ja kostja II poolt.

9. Kohus leiab, et kostja II väidetu seoses lepingute sõlmimise asjaoludega ei ole piisav tuvastamaks,

et kostja II tegelikult tahet käenduslepingu sõlmimiseks ei avaldanud. Müügi- ja käenduslepingu

allkirjastamine lühikese ajalise vahega ei ole kuidagi ebatavaline olukorras, kus lepingud

sõlmitakse korraga. Kohus nõustub ka hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et kostjad, saades enda

väidete kohaselt juba 27.07.2023 teada, et kostja II poolt on digitaalselt allkirjastatud ka

käendusleping, ei esitanud selle osas ühtegi vastuväidet kuni 15.11.2023 hagile vastamiseni.

Seevastu olukorras, kus hageja oli kostja I kasutusse andnud sõiduki juba 17.10.2022, kuid

27.07.2023 seisuga ei olnud kostja I selle eest hagejale midagi tasunud, milliste asjaolude üle

pooled ei vaidle, ei ole kuidagi ebatavaline, et 27.07.2023 müügilepingu sõlmimisel tagas kostja II

kui kostja I juhatuse liige ja ainuosanik (dtl 11-14) kostja I lepingust tulenevate kohustuste täitmist

andes isikliku käenduse. Kohus asub seisukohale, et käenduslepingu sõlmimine kostja II poolt on

tõendatud tema poolt digitaalselt allkirjastatud lepinguga (dtl 27-28).

10. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes

juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu p 3 järgi

vastutab käendaja üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet võlgniku vastu rahuldada. Punkt 5 kohaselt

peab käendaja kohustuse täitma koheselt, kui võlgnik kohustust õigeaegselt ei täida; käendajale

laienevad ka kõik intressi, viivise, trahvi ja muude kõrvalnõuete täitmise kohustused.

11. Kohus rahuldab hageja nõude mõista kostjalt II hageja kasuks välja solidaarselt kostjaga I tasumata

ostuhind 28 000 euro ulatuses.

12. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

13. Riigikohus on seoses käendaja vastutuse ulatusega selgitanud, et piirsumma kaitseb käendajat

üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete,

eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu

esitada ka piirsummat ületavas osas (3-2-1-136-12, p 15).

14. Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

viivise põhivõlgnevuselt 28 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

08.02.2024 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.

15. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõud kohtuotsuse täitmise

tagamiseks jõusse vastavalt TsMS § 445 lg 2.

Menetluskulud

16. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate

kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus jätab menetluskulud kostjate kanda

solidaarselt.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

18. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 6 265 eurot, millest 1 540 eurot on

riigilõivud (hagi esitamiselt 1400 eurot, hagi tagamise taotlustelt 140 eurot) ja 4 725 eurot

kulutused lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja kokku tasunud 1

540 eurot riigilõivu. Hageja märkis menetluskulude nimekirjas ka kulutused tagatistele seoses hagi

tagamise taotlemisega, kuid vastava saab tagatise andmise põhjuse äralangemisel hageja taotleda

tagasi.

19. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot (ilma km-ta)

kokku 26,25 tundi (detailne toimingute loend dtl 133-134).

20. Kohus leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud on kooskõlas

menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada ilmselt

ülemääraseks. Menetlustoimingute tegemiseks on mh vajalik ka sisendi saamine kliendilt ning talle

menetluse käigu selgitamine. Vastavale märgitud ajakulu vajalikku mõistlikku ulatust kohtu

hinnangul ei ületa. Ka tasu 180 eurot tunnis ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava

õigusteenuse hinda.

21. Hagejale hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 6 265 eurot, mille kohus mõistab vastavalt

menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjatelt solidaarselt.

22. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb solidaarselt

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik