3-25-2136/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2136

Haldusasi

Alfa Aeronautics OÜ esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Alfa Aeronautics OÜ, seaduslik esindaja

juhatuse liige Matti Silla

Vastustaja I – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindaja Katri Oja

Vastustaja II – Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium – volitatud esindaja Ivar Siska

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta Alfa Aeronautics OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, §

204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) rahuldas 23.02.2021 otsusega nr 11.2-27/0228 (dtl 9–

12) Alfa Aeronautics OÜ (taotleja) taotluse projektile „Tootmisvahendite soetamine

ettevõttele Alfa Aeronautics propellerite tootmiseks“ toetuse andmiseks. Projekti

kogumaksumus oli 19 239,58 eurot, millest toetus maksimaalselt 15 000 eurot ja

omafinantseering minimaalselt 4239,58 eurot. Projekti tulemus- ja väljundnäitajad olid

järgmised:

1) töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50% Statistikaameti poolt avaldatud aasta

keskmise brutopalgaga hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgne-

vast kuust 1 aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,5 eurot) –

algväärtus projekti alguses 0; sihttase projekti lõpuks 2;

2) töökohtade arv, mis tasustatakse vähemalt 50% Statistikaameti poolt avaldatud aasta

keskmise brutopalgaga projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal vähe-

3-25-2136

malt 1 aastaks (kehtiv keskmine 50% brutopalk taotlemise hetkel 703,5 eurot) – alg-

väärtus projekti alguses 0; sihttase projekti lõpuks 3;

3) taotleja müügitulu projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva teise majandusaasta

lõpuks – algväärtus projekti alguses 0; sihttase projekti lõpuks 201 989 eurot.

Juhul, kui taotleja ei täida projekti tulemus- ja väljundnäitajaid, on rakendusüksusel õigus

toetus tagasi nõuda (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (STS2014_2020) § 45,

väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (meetme

määrus) § 30 lg 4).

2. RTK tunnistas 06.05.2025 otsusega nr 11.2-1/25/2092 (dtl 13–22) oma 23.02.2021

otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks, luges projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks

summas 19 057,81 eurot, millest toetus on 14 858,28 eurot ja omafinantseering 4199,53 eurot.

Toetus summas 14 858,28 eurot nõuti tagasi ja see tuli tagastada 60 kalendripäeva jooksul

otsuse kehtima hakkamisest. Tagasimaksmisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist.

Toetuse tähtaegselt tagastamata jätmise korral annab rakendusüksus selle sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (STS2014_2020 § 48 lg 8). Samuti selgitati

ajatamise võimalust. Põhjendused:

2.1. Taotleja rikkus projektis kavandatud tulemuste saavutamise kohustust. Meetme määruse

§ 29 lg 1 p 3 järgi oli taotleja kohustatud saavutama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemi-

sele järgneval teisel majandusaastal müügitulu vähemalt 80 000 eurot. Toetuse taotluse järgi

pidi saavutatav müügitulu olema 201 989 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes

31.01.2023. RTK-le esitatud andmetel oli taotleja tegelik müügitulu 2024. a-l 5744 eurot ning

see saadi tegevusvaldkondades „EMTAK 74901 muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja

tehnikaalane tegevus“ (3194 eurot) ja „EMTAK 71121 inseneritegevused ning nendega

seotud tehniline nõustamine“ (2550 eurot). Kumbki neist ei ole projektiga seotud

tegevusvaldkond (EMTAK 30301). Seega ei vasta referentsaasta müügitulu toetuse otsuses

võetud kohustusele ja meetme määruses sätestatud minimaalsele suurusele ning müügituluga

seotud tulemusnäitaja on taotlejal saavutamata.

2.2. Samuti on saavutamata tööhõivet puudutavad tulemusnäitajad. Meetme määruse § 29 lg 1

p 1 sätestab, et toetuse saaja on kohustatud saavutama järgmised tulemused: hiljemalt projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast kuust algaval esimesel aastal on toetuse saajal

vähemalt 1 töötaja ja teisel aastal vähemalt 2 töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse

esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks 1. juuliks Statistikaameti avaldatud aasta keskmisest

brutokuupalgast vähemalt 50%. Abikõlblikkuse perioodi lõppemise kuule järgneval esimesel

aastal oli taotlejal 1 töötaja ajavahemikul 20.02.-30.06.2023. Töötasu arvestati kokku 3119

eurot ja kuu keskmine brutotöötasu 1 töötaja kohta oli ca 260 eurot (jaotatuna terve perioodi

peale). Nõutud brutopalk 703,5 eurot oli tagatud ca 4 kuu vältel. Abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneval teisel aastal (01.02.2024–31.01.2025) taotlejal töötasu väljamaksed

puudusid. Taotleja sai toetust palgakulude katteks, kuid ei ole selle abil loodud töökohta

säilitanud.

2.3. Projekti kavandatud tegevused on täies mahus ellu viidud, kuid nii tööhõivet kui ka

müügitulu puudutavad tulemusnäitajad on väga olulisel määral saavutamata. Taotleja rikkus

sellega STS2014_2020 § 24 p-s 1, meetme määruse § 26 p-s 2 ja § 29 lg-s 1 ning toetuse

otsuses sätestatud kohustusi. Meetme määruses sätestatud eesmärkide ja tulemuste

saavutamine on väga oluline projektide rahastamise tingimus. Starditoetuse andmise

eesmärgiks on aidata kasvupotentsiaaliga alustavaid ettevõtjaid ja toetuse saamise eelduseks

ning oodatavaks tulemuseks on uute, kõrget kasvupotentsiaali omavate jätkusuutlike

ettevõtjate võimalus maksta vähemalt 2 töötajale nõutavas suuruses töötasu ja saavutada

2(8)

3-25-2136

nõutud tasemel müügitulu. Kahe töötaja nõue tuleneb sellest, et riik on prioriteediks seadnud

uute töökohtade loomise ja et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Lisaks peab ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Starditoetust saanud ettevõttelt oodatakse otsest mõju Eesti majandusele laiemalt ja

tegutsemise jätkamist toetatavas valdkonnas ka pärast projekti perioodi. Seega ei saa toetatava

projekti juures olla esmatähtis üksnes kavandatud tegevuste elluviimine, vaid oluline on

nende tegevuste kaudu jõuda tulemuseni, mis on väljendatud konkreetsete näitajate kaudu.

Kuna taotleja ei ole saavutanud vajalikku müügitulu ega suutnud luua nõutud töökohti, siis ei

saa teda pidada jätkusuutlikuks ettevõtteks meetme määruse § 4 p 2 mõttes. Ettevõtte

ebaõnnestumine on majanduskeskkonnas normaalne ettevõtja risk, mille ta ise võtab. Toetuse

andmisega on lahutamatult seotud selle kasutamise tingimused ja tagasinõudmise võimalused,

millega taotleja toetust taotledes ka nõustus.

2.4. Projekti tulemuste saavutamine on üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse

tegevuste ja nende elluviimiseks vajalike (abikõlblike) kulude katteks vaid juhul, kui nende

koosmõjus saavutatakse projekti tulemus. Tegemist on taotleja kohustusega, mille täitmata

jätmisel või osalisel täitmisel on STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 tähenduses negatiivne mõju

kulu abikõlblikkusele. Projekti eesmärkide mittesaavutamisel ei saa asuda seisukohale, et

toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Kuna taotleja ei ole kasutanud toetust

eesmärgipäraselt, siis on saanud kahjustada Euroopa Liidu (EL) finantshuvid. Meetme

määruse § 30 lg 4 annab sellises olukorras võimaluse toetus osaliselt või täielikult tagasi

nõuda. Praegusel juhul on põhjendatud toetus täies ulatuses tagasi nõuda, sest toetuse andmise

tingimusi rikuti oluliselt. Toetuse otsus oli kõrvaltingimusega haldusakt ja taotlejale pidi

olema selge, et kohustuse rikkumisega kaasneb haldusaktiga saadava hüve äravõtmine.

Seetõttu ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Haldusakt tuleb haldusmenetluse seaduse § 66 lg

3 alusel tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada.

3. Taotleja esitas 06.05.2025 otsuse peale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

(MKM) 12.05.2025 vaide (dtl 5–8). Taotleja on tulemus- ja väljundnäitajad osaliselt täitnud.

RTK ei ole põhjendanud 100% finantskorrektsiooni kohaldamist. Kõik kulud, mis projekti

jooksul tehti, olid põhjendatud, tekkinud ja väljamakstud kooskõlas õigusaktidega. Rakendus-

üksus kinnitas need, seega tunnistas, et tegemist on abikõlblike kuludega. See, et äritegevuse

riskide realiseerumise tõttu projekti tulemusnäitajad ei realiseerunud, ei saa muuta kulusid

tagantjärele terves ulatuses abikõlbmatuks. Seda, millised kulud on muutunud abikõlbmatuks,

tuleb põhjendada.

4. MKM jättis 08.07.2025 vaideotsusega nr 2 (dtl 120–125) vaide rahuldamata. Projekti ees-

märk ei ole pelgalt tegevuste elluviimine ja kulude kandmine, vaid nende kaudu on vaja

saavutada kokkulepitud tulemus. Toetuse saajal ei teki toetuse andmise otsusest ega

väljamaksmisest õiguspärast ootust, et saadud toetuse summat ei vähendada või toetust tagasi

ei küsita, kui ta ei järgi toetuse saamise tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus

toetuse säilimisele alles tagasinõude tegemise lõpptähtaja saabumisel. Finantskorrektsiooni

otsuse tegemine STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 alusel oli põhjendatud. Toetuse otsuses

nimetatud tulemuste saavutamata jäämine on mõjutanud kulu abikõlblikkust selles

tähenduses, et toetuse andmine seati sõltuvusse otsuses nimetatud müügitulu ja lisandväärtuse

kasvust. Taotleja on rikkunud STS2014_2020 § 24 p-st 1, meetme määruse § 26 p-st 2 ja § 29

lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning nimetatud kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.

STS2014_2020 § 22 lg 3 p 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või

osaliselt kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus

ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita. Sama näeb ette meetme määruse § 30 lg 4 ja

samale võimalusele viidati toetuse otsuses. Toetust taotledes nõustus taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, k.a toetuse finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga ning

3(8)

3-25-2136

toetuse tagasimaksmise kohustusega, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või

muul finantskorrektsiooni aluse esinemisel. Finantskorrektsioon ei ole karistus, vaid

abikõlblike kulude ümberhindamine. Õigus toetusele tekib siis, kui toetuse saamise

kriteeriume täidetakse. Kui leiab kinnitust, et toetuse saamise kriteeriume ei ole täidetud,

jäetakse toetus välja maksmata või nõutakse see tagasi. Taotleja ei ole projekti tulemus- ja

väljundnäitajaid saavutanud. Kuna see tähendab väga olulise finantsmõjuga rikkumist, siis on

põhjendatud toetus täielikult tagasi nõuda. Toetuse saamiseks ei piisanud ainuüksi

investeeringute tegemisest ja projekti elluviimiseks vahendite soetamisest. Taotlejale ei

heideta ette toetuse kasutamist projektiga mitteseotud kulude tegemiseks, vaid toetus nõutakse

tagasi, sest projekti eesmärgid jäid saavutamata. Ettevõtte ebaõnnestumine on

majanduskeskkonnas normaalne ettevõtja risk, mille ettevõtja ise võtab. Lisaks on toetuse

andmisega lahutamatult seotud toetuse kasutamise tingimused ja tagasinõudmise võimalused,

millega taotleja toetust taotledes nõustus. Toetuse kasutamise tingimused ja tagasinõudmise

võimalused tagavad, et toetust kasutatakse toetuse andja EL-i soovi kohaselt. Kuna taotleja ei

ole saavutanud projekti tulemus- ja väljundnäitajate täieulatuslikku täitumist ning projekt on

jäänud ellu viimata, siis ei ole ta kasutanud toetust sihtotstarbeliselt, mistõttu on saanud

kahjustada EL-i finantshuvid. Toetuse osaline tagasinõudmine tuleks kaalumisele, kui

mitmest nõudest vähemalt üks oleks täidetud. Praegusel juhul olid kõik tingimused täitmata.

5. Taotleja esitas 30.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse RTK

06.05.2025 otsuse kehtivuse peatamiseks kuni vaidemenetluse lõpuni või negatiivse vaide-

otsuse korral kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Toetuse tagasimaksmisel satuks taotleja väga

raskesse finantsolukorda, mis seaks ohtu tema eksistentsi. Taotlejal ei ole sellises ulatuses

likviidseid vahendeid ja suurema osa põhivarast võõrandamiseks, milleks on

tootespetsiifilised vormid, ei ole tõenäoliselt perspektiivi. 2024. a lõpu seisuga oli taotleja

omakapital ja käibevarad kokku 14 176 eurot, kuid see on praeguseks vähenenud põhivara

kulumi tõttu. Põhivara võõrandamisel muutuks taotleja maksejõuetuks. Sellist olukorda tuleks

kuni kohtuvaidluse lõpuni ära hoida. Taotleja ei ole taotlenud RTK-lt tagasimakse ajatamist,

sest tal oli lootus, et tema vaie rahuldatakse. Ajatamise taotlemisega oleks taotleja teinud ilma

põhjuseta ettevõttele finantsilist kahju ja tunnistanud otsuse õiguspärasust.

6. RTK palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Esialgse õiguskaitse vajadus on piisavalt põhjendamata. Taotleja ei ole selgitanud ega

tõendanud, et haldusakti täitmine põhjustaks talle pöördumatult kahju. Ei selgu, milles

väljendub oht taotleja jätkusuutlikkusele. Taotleja 2024. a majandusaasta aruandest järeldub,

et ettevõttel puudub küll aktiivne majandustegevus, kuid on olemas vahendid, et vaidlustatud

otsust nt osamaksetena täita. Taotleja ei ole ajatamist taotlenud. RTK on praktikas

aktsepteerinud ka hilinenult esitatud taotlusi, kui ajatamine on vajalik ja põhjendatud ning

tagab RTK nõude täitmise parimal võimalikul moel, mis omakorda on avalikes huvides. Ka

praegusel juhul on taotlejal võimalik taotleda vaidlustatud otsuse täitmise ajatamist.

6.2. Taotleja on järelevalvemenetluses möönnud, et ta ei ole projekti tulemusi saavutanud,

seega puudub vaidlus finantskorrektsiooni tegemist tinginud asjaolude üle. Arvestades, et

taotleja projekti elluviimist reguleerivad õigusaktid sätestasid sõnaselgelt toetuse andmise

vaid tulemuste saavutamisel, siis tuleb potentsiaalset kaebust pidada pigem perspektiivituks.

Perspektiivitu vaidluse korral ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud olenemata

taotleja selgitustest keerulise finantsolukorra kohta.

6.3. Haldusakti täiemahuline peatamine võib oluliselt halvendada RTK positsiooni toetuse

tagasisaamisel, kuna puuduvad mistahes tagatised, et taotleja, kellel puudub aktiivne ja järje-

pidev majandustegevus, asub tulevikus nõuet täitma või on selleks võimeline. See aga oma-

4(8)

3-25-2136

korda ei ole kooskõlas avaliku huviga. Avalikku huvi tagaks kõige paremini see, kui taotleja

tasuks tagastamisele kuuluvat toetust kasvõi osamaksetena.

7. MKM selgitas, et tal puudub teave ja tõendid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega

taotlejale kaasnevate pöördumatute tagajärgede kohta. Vaidlusalusest haldusaktist ja selle

aluseks olevatest materjalidest nähtub, et taotleja finantsnäitajad on jäänud alla toetuse rahul-

damise otsuse kõrvaltingimustes toodud minimaalsetele tulemusnäitajatele. Ka taotleja

kinnitas vaides, et ei ole tulemusnäitajaid täielikult täitnud. Taotleja võimalik kaebus on suure

tõenäosusega perspektiivitu.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Taotleja esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

Praeguseks on MKM taotleja vaide lahendanud, kuid möödunud ei ole veel kaebuse esitamise

tähtaeg (30 päeva vaideotsuse teatavaks tegemisest – HKMS § 47 lg 2). HKMS § 249 lg-st 4

tulenevalt saab esialgset õiguskaitset taotleda ja kohaldada ka ajal, mil vaideotsus on küll

tehtud, kuid kaebetähtaeg selle peale ei ole veel möödunud. Seega ei muuda vaideotsuse

tegemine esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist võimatuks.

9. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

10. Taotleja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa ilmselgelt välistada. Taotlejalt nõutakse

tagasi toetus summas 14 858,28 eurot. Taotleja esitatud bilansi (dtl 115–116) kohaselt

puuduvad tal rahalised vahendid sellises summas kohustuse täitmiseks. Bilansi maht on

30.06.2025 seisuga 6986,23 eurot. Äriregistris oleva 2024. a majandusaasta aruande kohaselt

oli bilansi maht 12 926 eurot, kuid ka selle kohaselt puudusid taotlejal piisavad rahalised

vahendid nõutava kohustuse täitmiseks. Kuigi majandusaasta aruande järgi sai taotleja 2024.

a-l kasumit 1782 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 30.06.2025 seisuga

8218,06 eurot, moodustavad suurema osa varast varud ja põhivarad. Põhivarade väärtuseks on

bilansis kulumit arvestades 4592,43 eurot ja varude väärtuseks 1541,55 eurot. Seega ei

pruugiks ka põhivara ja varude võimalik müük kohustuse täitmiseks piisavalt vara tagada.

Pealegi tooks põhivara müük kaasa taotleja ettevõtluse lõppemise. Kinnistusraamatu andmetel

puuduvad taotlejal kinnistud ja liiklusregistri andmetel sõidukid. Põhivarale oleks võimalik

seada laenu saamiseks kommertspant, kuid arvatavasti ei pruugi ka saadav laenusumma

põhivara võimalikku väärtust arvestades olla piisav, et kohustuse täitmiseks vajalikku

laenusummat kokku saada. Seega võib kohustuse täitmine enne vaideotsuse jõustumist või

kohtumenetluse lõppu tuua kaasa taotleja ettevõtluse lõppemise (vähemalt selles konkreetses

valdkonnas).

11. Siiski nõustub kohus RTK-ga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja perspektiivitu

kaebuse tagamiseks ei ole põhjust esialgset õiguskaitset kohaldada. Meetme määruse § 26 p 2

nägi ette, et toetuse saaja on kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahulda-

mise otsuses sätestatud tähtpäevaks. Meetme määruse § 29 lg 1 seadis konkreetsed tulemus-

näitajad, mis tuli selle määruse alusel saadava toetuse tingimusena saavutada. Taotleja ei ole

saavutanud meetme määruses ettenähtud miinimumeesmärke, veel vähem projektis seatud

eesmärke. Projekti abikõlblikkuse periood lõppes 31.01.2023. Taotlejal oli 2023. a-l 4 kuu

vältel 1 töötaja ja 2024. a-l mitte ühtegi töötajat, seega ei ole saavutatud meetme määruses

5(8)

3-25-2136

sätestatud tingimust, et hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevast

kuust algaval esimesel aastal on toetuse saajal vähemalt 1 töötaja ja teisel aastal vähemalt 2

töötajat. Projektis olid vastavad eesmärgid 2 ja 3 töötajat. 2024. a-l oli taotlejal 2024. a

majandusaasta aruande järgi müügitulu 5744 eurot, järelikult ei ole täidetud meetme määruse

tingimus, et projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta

müügitulu peab olema vähemalt 80 000 eurot. Projekti vastav eesmärk oli 201 989 eurot.

Taotleja ei ole täitnud kumbagi tingimust ei meetme määruses ega projektis ette nähtud

mahus, kuigi oli nende täitmise kohustusest teadlik ja võtnud need kohustused endale

teadlikult, kui esitas toetuse taotluse. Samuti oli ta teadlik, millised tagajärjed eesmärkide

mittesaavutamisega kaasnevad – toetuse tagasi nõudmine. Taotleja võttis ise toetust taotledes

endale kohustuse need tingimused täita (seades projektis isegi kõrgemad eesmärgid).

Tegemist oli toetuse saamise eeldustega, mis jäid täitmata ja mis võtab ka õiguse toetusele.

12. Taotleja viited, nagu on ta tingimused 7–12% ulatuses täitnud, on asjakohatud. Esiteks

nägi meetme määruse § 29 lg 1 ette miinimumtingimused, mis tuli täita. Sellest väiksemas

mahus nõuete täitmisega ei saa kuidagi arvestada. Tegelikult tulnuks taotlejal täita projektis

toodud eesmärgid ja vaielda saaks selle üle, kas toetuse tagasinõudmine terves ulatuses oleks

põhjendatud olukorras, kus taotleja ei saavutanud küll projektis toodud eesmärke, kui täitis

meetme määruses toodud miinimumnõuded. Praegusel juhul jäid mõlemad eesmärgid olulises

osas täitmata. Teiseks, isegi kui oleks põhjust arvestada tingimuste osalise täitmisega, siis olid

taotleja saavutatud mahud põhjendamatult madalad ega saanud kuidagi õigustada toetuse

osalist tagasinõudmist.

Müügitulu osas täitis taotleja meetme määruses ette nähtud miinimumeesmärgi 7% ulatuses

[(5744 ÷ 80 000) × 100] ja projektis seatud eesmärgi 3% ulatuses [(5744 ÷ 201 989) × 100].

Taotleja ei ole saavutanud neid eesmärke isegi 4 aasta peale kokku (st projekti elluviimise

algusest peale 2021. –2024. a-l oli taotleja müügitulu kokku 23 981 eurot, s.o 30% meetme

määruse miinimumeesmärgist ja 12% projektis seatud eesmärgist), mis näitab, kui ebaõnnes-

tunud projekti ja läbimõtlemata äriplaaniga oli tegemist.

Tööhõive osas oli miinimumeesmärk, et esimesel aastal peab olema vähemalt 1 töötaja ja

teisel aastal 2 töötajat, kahe aasta peale kokku teeb see 3 töötajat. Projektis olid vastavad

eesmärgid 2 ja 3 töötajat, kahe aasta peale kokku 5 töötajat. Taotlejal oli reaalselt vaid 1

töötaja 4 kuud, st arvestuslikult 0,33 töötajat (4 ÷ 12). Taotleja täitis meetme määruses ette

nähtud eesmärgi 11% ulatuses [(0,33 ÷ 3) × 100] ja projektis toodud eesmärgi 7% ulatuses

[(0,33 ÷ 5) × 100].

13. Kohtu hinnangul võiks toetuse osalist tagasinõudmist kaaluda olukorras, kus taotleja

oleks täitnud tingimused suures mahus (üle 50%) või täitnud vähemalt ühe tingimuse. Sellises

olukorras võiks tõusetuda küsimus kogu toetuse tagasinõudmise proportsionaalsuse kohta.

Taotleja saavutatud mahud ei ole sellised, mis saanuks anda talle õiguspärase ootuse, et kogu

toetust tagasi ei nõuta. Ka juhul, kui arvestada taotleja täidetud mahtudega, on ta saavutanud

meetme määruse eesmärgi 9% [(7 + 11) ÷ 2] ulatuses (st täitmata jäi 91%) ja projektis seatud

eesmärgi 5% [(3 + 7) ÷ 2] ulatuses (st täitmata jäi 95%), mis tähendab, et eesmärgid jäid väga

olulises osas, st peaaegu terves ulatuses saavutamata ja toetuse tagasi nõudmine terves mahus

on ainus õigustatud lahendus.

14. Taotleja heitis ette, et tema puhul ei ole hinnatud finantskorrektsiooni osalist kohaldamist,

nagu näevad ette Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struk-

tuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finants-

korrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) §-d 21–23. Kohus märgib, et

ühendmääruse §-des 22–229 toodud alused ei käi taotleja juhtumi kohta ja § 23 reguleerib

6(8)

3-25-2136

finantskorrektsiooni otsuse vormistamist. Samuti ei puuduta taotlejat ühendmääruse § 21 lg-d

11–6.

Ühendmääruse § 21 lg 1 sätestab, et kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa

rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti

tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abi-

kolblikkusele, välja arvatud, kui samas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Praegusel juhul oli võimalik rikkumise suurust hinnata – taotleja ei täitnud kumbagi meetme

määruse § 29 lg-s 1 toodud eesmärki ega projektis seatud eesmärki, mõlemal juhul jäid

eesmärgid olulises osas täitmata (vastavalt 91% ja 95% ulatuses). Sellises olukorras ei saa olla

põhjendatud jätta piiratud avalikud ressursid taotleja käsutusse.

15. STS2014_2020 § 45 lg 1 p 3 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks või tühistamiseks tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1303/2013 art 143 alusel ja sellega kooskõlas järgmistel juhtudel: toetuse saaja on jätnud

osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Kohus nõustub RTK ja MKM-i tõlgendusega, et kui taotleja ei ole saavutanud meetme

määruses ja projektis seatud eesmärke, mille saavutamine oli toetuse saamise tingimuseks, siis

ei ole projekti raames tehtud kulud enam abikõlblikud. Ühendmääruse § 2 lg 1 sätestab, et

kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lg-tele 3 ja 4 ning makstakse

vastavalt lg-le 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Kulud, mis ei

võimaldanud lõppkokkuvõttes projekti abikõlblikkuse perioodil projektis ja õigusaktis toodud

eesmärke saavutada, ei saa enam olla abikõlblikud ja nende kulude kandmiseks määratud

toetus kuulub tagastamisele.

16. Meetme määruse § 1 lg 2 järgi on määrus suunatud „Eesti ettevõtluse kasvustrateegias

2014–2020“ nimetatud eesmärkide täitmisele. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“1

järgi on kasvustrateegia üldeesmärkideks tõsta tootlikkust töötaja kohta EL-i keskmisega

võrreldes 80%-ni ja tõsta tööhõive määra vanusegrupis 20–64 76% tasemele (lk 6). Taotleja ei

ole tootlikkuse tõstmisele kaasa aidanud, sest tema müügitulu on jäänud minimaalseks (2022.

a-l 15 564 eurot, 2023. a-l 2673 eurot ja 2024. a-l 5744 eurot). Samuti ei ole ta panustanud

tööhõive kasvu (2022. a-l oli 1 töötaja, 2023.–2024. a-l ei olnud ühtegi töötajat). Seega ei

olnud taotleja äriplaan piisavalt hästi läbi mõeldud, et majanduslikku edu saavutada. Tegemist

oli taotleja enda äriplaaniga, mille edukuse eest vastutab ta ise. See, et äriplaan ei õnnestu, on

tavapärane majandusrisk ja taotleja pidi sellega arvestama. Halva äriplaaniga ja / või halvasti

ellu viidud majandustegevusega ettevõtja äririske ei saa jätta riigi kanda ja selline ettevõtja ei

pea saama avalikest vahenditest toetust, sest see ei ole avalikes huvides (ei panusta avalikes

huvides seatud eesmärkide täitmisse, raiskab põhjendamatult piiratud avalikke ressursse).

Järelikult on avalikes huvides põhjendatud kogu toetus tagasi nõuda.

17. Kohus nõustub RTK-ga ka selles, et taotleja majandustegevus ei anna kindlust, et ta on

võimeline pärast kohtumenetluse lõppemist toetuse tagasi maksma ega ole muutunud selleks

ajaks maksejõuetuks. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikes huvides, mis

kaaluvad antud juhul üles kaebaja huvid jätta toetus kohtumenetluse ajaks tagastamata.

18. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine seab taotleja olukorda, kus tal tuleb leida

vahendid toetuse tagasimaksmiseks. Vajadusel on tal võimalik taotleda laenu omanikult või

https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/4/42/Majandus-

_ja_Kommunikatsiooniministeerium._Eesti_ettev%C3%B5tluse_kasvustrateegia_2014-2020._2013.pdf.

7(8)

3-25-2136

teistelt isikutelt nt kommertspandi tagatisel. Kui taotleja näeb, et tema ettevõtlus siiski ei

käivitu oodatud mahus, on tal võimalik ettevõte või põhivara müüa. Samuti on tal võimalik

taotleda RTK-lt toetuse tagastamisel ajatamist. Kuigi ühendmääruse § 24 lg 1 järgi tuleb

ajatamise taotlus esitada 10 tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest

arvates, on RTK tunnistanud, et põhjendatud juhtudel võimaldatakse ajatamise taotlusi esitada

ka hiljem. Ühendmääruse § 24 lg 3 sätestab, et toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12

kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel

võib rakendusüksus kooskõlastatult korraldusasutusega määrata pikema tagasimaksmise aja.

Seega võib taotleja põhjendatud vajaduse korral taotleda ka pikemat tähtaega toetuse

tagasimaksmiseks.

19. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

20. Tegemist on asja menetlust lõpetava lahendiga, millega tuleb jagada ka menetluskulud.

Kuna kohus teeb lahendi taotleja kahjuks, jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg

1). RTK ja MKM ei ole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist taotlejalt ja kohtule ei

ole nende menetluskulud ka ära nähtavad, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)