2-24-7706/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Priit Kama

Kohtujurist

Deniss Iškin

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7706

Kohtuasi

L. T. hagi A. K. vastu tehingu tühistamise korras

kehtetuks tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks

kohustamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine menetluse lõpetamine ja hagi

tagamise tühistamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

L. T. (isikukood XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Steven-Hristo

Evestus ja advokaat Taavi Hein

Kostja:

A. K. (isikukood XXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Martti

Peetsalu ja Maris Vutt

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja L. T. ja kostja A. K. (edaspidi nimetatud eraldi pool ja koos

pooled) vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1. Hageja kohustub täitma 26. märtsi 2024 sõlmitud korteriomandi müügilepingut

nr 919 (edaspidi müügileping), mille esemeks on XXX asuv korteriomand

(edaspidi korteriomand) ja andma korteriomandi otsese valduse kostjale üle 3

(kolme) tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest sellises seisukorras ja tingimustel nagu pooled on kokku leppinud

müügilepingu p-des 2.2–2.5. Pooled fikseerivad korteriomandi üleandmisel

üleandmis-vastuvõtmisakti, milles hageja kinnitab, et korteriomandiga seotud

kõrvalkulude arved on hageja poolt tasutud, esitades eelnevalt selle kohta

kostjale ka tõendi; ning kostja kinnitab, et korteriomandil puuduvad puudused,

mille eest vastutaks hageja.

1.2. Pooled lepivad kokku kompromissi täitmise korra ja viisi juhul, kui hageja

rikub kompromissi punktis 1.1 kokkulepitud kohustust ega anna vabatahtlikult

kostjale üle korteriomandi otsest valdust kokkulepitud tähtajaks:

2-24-7706

a. kohustada L. T. (XXX) üle andma korteriomandi (asukoht XXX, registriosa

nr XXX) otsene valdus A. K.le (XXX);

b. juhul kui L. T. (XXX) keeldub vabatahtlikult A. K.le (XXX) üle andmast

korteriomandi (asukoht XXX, registriosa nr XXX) otsest valdust, siis tõsta L.

T. (XXX) XXX eluruumist välja täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

1.3. Kostja tasub hagejale kompromissi korras lisaks müügilepingu punktis 2.1

tasutud ostuhinnale 10 000 eurot (kümme tuhat eurot), mis kantakse viivitamata

pärast kompromissilepingu sõlmimist ja kohtule esitamist kohtu deposiitkontole

nr EEXXX (SEB Pank) selgitusega „Tsiviilasjas nr 2-24-7706

kompromissisumma tasumine“. Kui pooled on kohtule kinnitanud, et

korteriomandi valdus on kostjale üle antud, ja esitanud kohtule selle

tõendamiseks lihtkirjaliku korteriomandi üleandmis-vastuvõtmisakti või selle

koopia, teeb kohus deposiitkontolt väljamakse. Juhul, kui hageja rikub

kompromissi punktis 1.1 kokkulepitud kohustust ega anna vabatahtlikult

kostjale üle korteriomandi otsest valdust, siis loetakse, et kostjal ei ole kohustust

tasuda ja hagejal ei ole õigust nõuda käesolevas punktis kokkulepitud

kompromissisumma tasumist ning kohus tagastab deposiitkontole kantud

summa 10 000 eurot kostjale sellele kontole, millelt see deposiitkontole kanti. See

ei mõjuta kostja õigust nõuda täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

korteriomandi vabastamist (kompromissi punkt 1.2).

1.4. Kompromissilepinguga loetakse kõik pooltevahelised hagi eseme ja alusega

seonduvad nõuded lõppenuks ning asendatakse kompromissilepingust

tulenevate nõuetega.

1.5. Tsiviilasja menetlemisega seotud poolte menetluskulud ja kohtueelsed

õigusabikulud jäävad nende endi kanda ning pooled ei soovi asjas

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

1.6. Kui kohus kompromissi kõikide punktide osas ei kinnita või kui kompromissi

kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega

ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku

tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale

kehtetuks.

1.7. Kompromissilepingust taganemine või ülesütlemine ei too kaasa esialgse

õigussuhte tagasiulatuvat taastumist sellisel kujul, nagu see oli enne

kompromissilepingu sõlmimist.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-7706 seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17. mai 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu ja kustutada kinnistusraamatusse kinnistu registriosa number XXX

(katastritunnusega XXX, XXX) II jakku kantud keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks L. T. (XXX) kasuks tsiviilasjas 2-24-7706 tehtava lahendi tagamiseks.

2(4)

2-24-7706

4. Edastada määrus kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 osas täitmiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

6. Tagastada L. T.le pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 840 eurot.

Tagastatav riigilõiv kanda L. T. pangakontole EEXXX, selgitusega „riigilõivu

tagastamine tsiviilasjas nr 2-24-7706“.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on L. T. hagi A. K. vastu tehingu tühistamise korras kehtetuks

tunnistamiseks ja tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.

Pooled esitasid 22. jaanuaril 2025 kohtule kompromisslepingu, mille palusid kinnitada ja

menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled palusid teha kohtumääruse kohtuistungit

pidamata ja menetlusosalisi kohtusse kutsumata, kajastades kompromissi tingimused

kohtumääruses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus

tsiviilasjas nr 2-24-7706 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432

sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik

uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid

asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku

mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab TsMS § 430

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

3(4)

2-24-7706

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine

kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kohus leiab, et kuivõrd pooled on saavutanud kompromissi, kohus selle kinnitanud ja

menetluse lõppenud, mistõttu on hagi tagamise alus ära langenud, tuleb kohtu 17. mai 2024

määrusega seatud hagi tagamise abinõu tühistada.

Tulenevalt poolte taotlusest edastab kohus määruse registripidajale Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb

menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik.

Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud

rahaliselt kindlaks määramata.

Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme

päevani. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kolme päevale on

kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud poole

riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas

tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1680 eurot. Hageja ja kostja

on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg

2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 840

eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 840 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõiv kanda hageja pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Kama

kohtunik

4(4)