2-25-7488/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025 kell 16.00, Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-7488

Tsiviilasi

Võlgniku T. B. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja-võlgnik T. B. , isikukood XXX, elukoht XXX

Usaldusisik Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo, asukoht Lai tn 10, Pärnu linn, Pärnu linn,

Pärnu maakond, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. B. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja T. B. (isikukood XXX) pankrot 11.07.2025 kell 16.00 ja algatada T.

B. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada T. B. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 44 31 313, e-post XXX,

pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004).

4. Määrata T. B. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 8. august 2025

kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (asukoht Kuninga 22, Pärnu linn, I korrus,

saal nr 5).

5. Kohustada võlgnik T. B. (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta 8. augustil 2025 kell 15.00 Pärnu Maakohtusse

(Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Kuninga 22, saal nr 5). Võlgniku ilmumata jäämisel

võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni

kolmeks kuuks.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab T. B. kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

2-25-7488

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 11.07.2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks

ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata

nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb

esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas

nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma

pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust

pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

14. Jätta menetluskulud võlgniku T. B. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.

15. Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 19.06.2025 kuni pankroti

väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks

1890 eurot, millele lisandub käibemaks 453.60 eurot, s.o kokku 2343.60 eurot, millest

886 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot hüvitada riigi

vahenditest ja 1004 eurot, millele lisandub käibemaks 240.96 eurot, kokku 1244.96

eurot hüvitada pankrotivara arvelt. Tasu maksta büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (a/a XXX SEB Pangas).

16. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2)

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

2 (8)

2-25-7488

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1,

2).

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust

pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse

kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See

tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

19. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud

1. T. B. (avaldaja, võlgnik) esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles

palub algatada tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus. Hiljem (03.07.2025)

esitatud avaldusega on ta muutnud avaldust ning palunud välja kuulutada pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline, tal on üks ülalpeetav laps (sünd. 2012), kes elab

temaga. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk Rapla Vallavalitsusest (avaldaja on

magistrikraadiga lastekaitse erialal) ja sotsiaaltoetused kokku üle 1700 euro kuus, igakuised

väljaminekud on 1145 eurot. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt 13 erinevat

maksekohustust kokku ca 36 000 EUR väärtuses, osad neist järelmaksud , kohtulahendeid ega

täitemenetlusi nõuete suhtes ei ole.

1.2. Makseraskuste põhjuste osas selgitab võlgnik, et sattus raskustesse oma

võimete/sissetulekute ülehindamise tulemusel, samuti osaliselt ema palvel. Võlgnik ei soovi

võlgade eest peitu pugeda, vaid need lahendada ja tagada oma alaealise lapse heaolu.

Võlgniku vaimne seisund on rahaliste raskuste tõttu halvenenud, tekkinud on unehäired.

1.3. Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on seisnenud

võlanõustaja poole pöördumises, perearsti abiga üritab ta leevendada ärevust ja depressiooni.

2. Kohus võttis 19.06.2025 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas

maksejõuetuse menetluses usaldusisikuks Andrus Õnniku.

3. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 3.07.2025 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning

hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku tuvastatu ja põhjendused:

3.1. T. B. on vallaline. Tal on üks alaealine laps, XXX. Võlgnikule kuulub 1/8

kaasomandiosa korteriomandist, registriosa XXX, XXX, suurus 89m2. Kaasomandiosa

omandas ta isa järel pärimise teel. Teisteks kaasomanikeks olid siis tema 2 õde (kumbki 1/8)

ja ema (5/8). Ema M. B. surma (XXX) järgselt võttis ainupärijana pärandi üle üks õdedest, M.

V. . Pärnu Maakohtu 31.12.2024 määrusega ts asjas 2-24-16106 kuulutati välja M. B.

pärandvara pankrot. Haldur on pidanud teiste kaasomanikega läbirääkimisi korteriomandi

tervikvarana müügiks, et saada parim hind. Kaasomandiosade müük eraldiseisvalt ei ole

perspektiivne, kuna ükski kaasomanik ei ole korteri säilitamisest ja seal elamisest huvitatud.

3 (8)

2-25-7488

Vara väärtuse hindamisel on aluseks võetud võlgniku poolt maksejõuetusavalduses märgitud

hinnang. Maksejõuetusavalduses on võlgnik näidanud enda varana sõiduauto Audi A4, XXX,

2008vl. Registri andmetel omandas võlgnik selle 23.06.2023 (TF Bank AB laenuga).

Tegelikkuses on auto omanik alates 22.07.2024 Primero Finance OÜ, kellega sõlmiti laenu- ja

tagatisloovutamise leping. Seega võlgnikule käesoleval ajal sõidukeid ei kuulu. Pensioni II

samba osakud võttis välja 2021. Usaldusisikule ei ole teada, et võlgniku suhtes oleks tehtud

kohtulahendeid. Täitetoimikuid avatud ei ole. Võlgniku kohustuste suuruseks on teatatud

kokku 35 964.64 eurot, vara väärtuseks on hinnatud ca 530 eurot, kuid selle tegelik hind võib

olla ka väiksem.

3.2. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oma maksevõimet

ületavate laenude võtmine, sh enam kui aasta jooksul uute laenude võtmine varasemate

laenumaksete tasumiseks ja seeläbi maksevõimest ebaõige ettekujutuse jätmine. Võlgnik

muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024. aasta alguses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu

asjaolu pankrotiseaduse mõistes.

3.3. Usaldusisik leiab kokkuvõtvalt, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid oma kohustuste

tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada tema

pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud). Asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, usaldusisikule

teada ei ole.

4. Kohus kuulas 10.07.2025 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde

koos muudatusega, et mitte algatada võlgade ümberkujundamise menetlust, vaid välja

kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik toetas

võlgniku avaldust.

Kohtu seisukohad, tuvastatud asjaolud ja õiguslikud põhjendused

5. Kohus asub seisukohale, et võlgniku T. B. maksejõuetusavaldus pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS §

31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

7. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Võlgniku kohustused on sellised, mida ei ole võimalik katta igakuise sissetuleku

arvel. Võlgnikul likviidne vara usaldusisiku väljaselgitatu kohaselt sisuliselt puudub, kuid

võlad ulatuvad pea 36 000 euroni. Arvestades eeltoodut ei ole võlgnikul võimalik enda võetud

kohustusi täita ei lühemas ega pikemas perspektiivis, sest selliste võlgade tasumiseks oleksid

nt võlgade ümberkujundamise menetluse tarvis igakuised maksed (280 eurot, mis võiks

usaldusisiku kinnitusel olla tema mittearestitav sissetulek) selgelt liiga väikesed. Kohus loeb

4 (8)

2-25-7488

esitatuga tuvastatuks, et T. B. on maksejõuetu (sellisest sissetulekust ei ole võimalik

kinnipidamisi teha olulises ulatuses) ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisik on

veenvalt esile toonud põhjused, miks ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega

kohustuste refinantseerimine ning kohus nõustub nendega. Aluseid pankroti väljakuulutamata

jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku

pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab

pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole teada aluseid täitemenetluste

jätkamiseks, seega lõpevad need pankroti väljakuulutamisega täitemenetluse seadustiku § 51

lg 1 alusel.

8. Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks T. B.

pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks

nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt.

9. Kohus kuulutab seega võlgniku T. B. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks

Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2

kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud

andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra

vande andmiseks teist tähtpäeva. Usaldusisik on taotlenud vastava vande võtmist ning kohus

peab võlausaldajate hulka ja võlgade suurust arvestades seda taotlust põhjendatuks. PankrS §

31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei

saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

10. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

11. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

5 (8)

2-25-7488

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

11.1. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

(pankroti- või täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).

Võlgnikul ei ole ühtki käimasolevat kohtumenetlust peale praeguse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur

Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Kohus on

seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

12.1. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku

pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta,

tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul

tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.07.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3

nõue.

13. Kohtu selgitused:

13.1.

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

13.2.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).

13.3.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

13.4.

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

13.5.

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

13.6.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

13.7.

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

14. Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

6 (8)

2-25-7488

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

15. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed. Kohus kohustab võlgnikku ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosoleku

vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta.

16. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval

ajal on tunnitasu ülemmäär 177.20 eurot.

18. Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 140 eurot juures

teeks koos käibemaksuga tasu suuruseks 1890 eurot. Arvestades võlgniku varalist seisundit

palub usaldusisik aga määrata tasu väiksemana, summas 1446.92 eurot (sh tasu 1186 eurot ja

käibemaks 260.92 eurot). Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks

väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi

vahenditest summas 886 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 300 eurot + km välja mõista

võlgnikult pankrotivara arvelt.

19. Kohus leiab, et arvestades võlgnik T. B. maksejõuetusmenetluses usaldusisiku ülesannete

mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks

kulunud aeg 13,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub tema taotlust

arvestades selgelt kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1890 eurot, koos käibemaksuga 2343.60 eurot.

20. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

7 (8)

2-25-7488

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2025.a on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd

füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel puudub võlgnikul kohane vara

usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud

menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.

21. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

ilmselt võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

886 eurot, millele lisandub käibemaks 212.64 eurot, kokku 1098.64 eurot menetlusabi korras

riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt

ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik

8 (8)