2-24-129455/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-129455

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-129455

Tsiviilasi

OÜ Ürgoru Paadisadam hagi I.P vastu kahjuhüvitise,

leppetrahvi ja viivise nõudes

Hagihind

8968 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Ürgoru Paadisadam (registrikood 12112023),

lepinguline esindaja: Kalle Oja;

Kostja: I.P (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

11.06.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Ürgoru Paadisadam hagi I.P vastu.

2. Mõista I.P-lt OÜ Ürgoru Paadisadam kasuks välja 7990 eurot.

3. Mõista I.P-lt OÜ Ürgoru Paadisadam kasuks välja sissenõustavaks muutunud

viivis summas 851,81 eurot ja viivis 7990 euro suuruselt põhinõudelt alates

12.07.2025. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud I.P kanda.

5. Mõista I.P-lt OÜ Ürgoru Paadisadam kasuks välja menetluskulud summas

2194,50 eurot.

6. I.P-l tuleb temalt OÜ Ürgoru Paadisadam kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

1 (9)

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1.

OÜ Ürgoru Paadisadam esitas 14.08.2024. a Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I.P-lt 7980 euro saamiseks. Kohus tegi 16.08.2024. a I.P-le

makseettepaneku, mille peale esitas viimane 18.09.2024. a kohtule vastuväite. Seoses

vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 27.09.2024. a määrusega maksekäsu

kiirmenetluse lõpetada ja anda asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

1.2.

17.10.2024. a esitas OÜ Ürgoru Paadisadam (hageja) Tartu Maakohtule oma nõude I.P

(kostja) vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt

hageja kasuks välja kokku 7990 eurot ja viivise sellelt summalt võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2024. a kuni nõude täitmiseni.

Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 21.07.2024. a rendilepingu, mille alusel andis hageja

kostja kasutusse üheks tunniks neli skuutrit (jeti). Kostja võttis skuutrid vastu 21.07.2024. a

kell 17.15 ning pidi skuutrid tagastama 21.07.2024 kell 18.15. Kostja tagastas skuutrid küll

ettenähtud ajaks, kuid skuutrite tagastamisel selgus kohe, et kahel kostja poolt renditud

skuutril, numbritega K-629 ja K-631, olid avariijäljed ning avariist tingitud kahjustused.

Kahjustused fikseeriti märkega rendilepingus ning kahjustustest tehti fotod. Kolmanda

skuutri, numbriga K-630, vigastused avastas hageja alles kaks päeva hiljem, kui tahtis seda

uuele kliendile välja rentida. Skuutri K-630 vigastuste kohta koostati 23.07.2024. a

seletuskiri/akt. Hageja küsis skuutrite remondipakkumised XXX-st. Vastavalt XXX

pakkumisele oli kolme skuutri remondikulu 7040 eurot. Tänaseks on XXX skuutrite remondi

teostanud ja esitas remondi eest hagejale arved kokku summas 7040 eurot, mis hageja tasus

22.08.2024. a. Rendilepingu kohaselt kohustus rentnik tasuma rendileandjale kõik skuutrite

avariist tingitud remondikulud ning muud avariist põhjustatud kulud. Seega nõuab hageja

kostjalt kolme skuutri remondile kulunud 7040 euro hüvitamist. Rendilepingu kohaselt

kohustus rentnik tasuma rendileandjale leppetrahvi kuni 1000 eurot skuutri kohta juhul, kui

skuuter muutub avariist tingitult kasutuskõlbmatuks ning rendileandja kaotab sellega

võimaluse tulu teenimiseks. Kuivõrd kostja poolt kahjustatud kolm skuutrit olid

kasutuskõlbmatud perioodil 21.07.2024. a kuni 22.08.2024. a, mil neid remonditi, siis nõuab

hageja kostjalt ka leppetrahvi tasumist 300 eurot kahjustatud skuutri kohta. Mandatum

Õigusbüroo OÜ esitas hageja nimel 08.08.2024. a kostjale nõudekirja skuutrite

remondikulude hüvitamiseks ja leppetrahvi maksmiseks, aga kostja eiras seda kirja ja nõuet ei

täitnud. Seega otsustas hageja pöörduda nõudega kostja vastu kohtusse. Lisaks skuutrite

remondikulude hüvitamisele ja leppetrahvile nõuab hageja kostjalt kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamist summas 50 eurot ning viivist summade tasumisega viivitamise eest

seaduses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni nõude

täitmiseni.

1.3.

Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde.

Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et hagejale tagastati korras jetid on paljasõnalised ja

tõendamata. Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et tema ei sõitnud kõigi kahjustada

saanud kolme jetiga, on asjakohatud, sest rendilepingu jetide kasutamiseks sõlmis kostja.

Hageja andis nelja jeti valduse kostjale üle. Kostjal oli jeti juhtimisõigus. Kellele kostja jetide

juhtimise omakorda üle andis või kes jetid kostja valduses olemise ajal reaalselt lõhkus, seda

hageja ei tea, kostja ei ole hagejale vastavate isikute andmeid avaldanud. Hageja leiab, et väär

2 (9)

ja tõendamata on kostja väide nagu oleks jetid olnud kahjustatud juba enne nende kostjale üle

andmist. Kostja kinnitas rendilepingus, et vaatas jetid enne vastuvõtmist hoolikalt üle ning

nõustus sellega, et need olid terved. Tunnistaja V.A, kes tegeles 21.07.2024. a hageja

esindajana jetide laenutamisega, ütlused tõendavad, et jetid anti 21.07.2024. a kostjale üle

heas seisukorras ning ka seda, et kostja tagastas jetid avariilistena ning seda, et jetidel olid

tagastamisel olulised vigastused, peamiselt seotud plastikkeres olevate kahjustustega põhjas,

mis tingisid vee sattumise ka mootoriruumi, ning esi- ja külgpaneelides. Arvestades jetide

põhja plastikute vigastusi ei oleks saanud nendega ka sõita, kuna need ei olnud veekindlad

ning vesi tunginuks mootoriruumi.

2. Kostja seisukoht ja vastuväited

Kostja, I.P, hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile täies ulatuses vastu.

Kostja väitel rentisid nad hagejalt jetid neljakesi ja käisid sõitmas. Teistel kolmel peale kostja

ei olnud juhtimisõigust ja seega poleks tohtinud neile jette sõitmiseks üldse anda. Sõitmine

toimus rahulikult ilma igasuguste intsidentideta ja jetid tagastati korralikult. Hageja väidab

vastupidist, aga kostja sellega ei nõustu. Hageja rentis jette välja iga päev ja seega pidi

juhtuma eelmistel rentijatel midagi sellist, mis hageja väidab. Kostja jaoks on ka arusaamatud

hageja väited nagu oleks kostja sõitnud kolme jetiga.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et OÜ Ürgoru Paadisadam hagi I.P vastu kahjuhüvitise, leppetrahvi ja viivise

nõudes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada.

3.1.

Kohus tegi poolte esitatu alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



21.07.2024. a sõlmisid hageja ja kostja hageja tegevuskohaks olevas paadisadama

Emajõe ääres kirjalikult rendilepingu (dtl 29-31), millega hageja andis kostja

kasutusse tasu eest üheks tunniks, alates kella 17.15-st kuni 18.15-ni, neli skuutrit

(jetti) registreerimisnumbritega: K-628, K-629, K-639 ja K-631.



Ühte jetti kasutas kostja ise, aga ülejäänud kolme kasutasid teised isikud, kostja

tuttavad.



Jetid tagastati hagejale lepingus kokkulepitud tähtajaks.

Hageja väitel esinesid neljast jetist kolmel (numbritega K-629, K-631 ja K-630) avariijäljed ja

vigastused. Hageja nõuab hagis kostjalt jetide remondikulude hüvitamist, leppetrahvi,

kohtueelselt kantud õigusabikulude eest hüvitist ning viivist summade tasumisega viivitamise

eest.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel mingit avariid jettidega ei

toimunud ja kostja leiab ka, et tema ei vastuta võimalike kahjude eest, kuna nad kasutasid

jette neljakesi.

3.2.

Jetide remondikulude hüvitamise nõue

3.2.1. Kohus leiab, et hageja nõue jetide remondikulude hüvitamiseks on kvalifitseeritav

varalise kahju hüvitamise nõudena ja nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Nõudele kohalduvad VÕS 7. peatüki sätted, sh VÕS

§ 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta ning VÕS § 128 hüvitatava kahju kohta.

3 (9)

VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju

tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud.

Nimetatud sätteid arvestades on hageja kahjunõude eelduseks poolte vahel mingi võlasuhte

olemasolu, kostja kohustuse rikkumine ja sellega põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimine.

3.2.2. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping, millega anti kostja kasutusse tasu eest

jetid, vastab VÕS § 271 järgi üürilepingu tunnustele.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

Seega saab lugeda tuvastatuks, et poolte vahel oli üürilepingust tulenev võlasuhe, millele

kohalduvad VÕS üürilepingu sätted.

VÕS § 334 lg 1 näeb ette, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis

toodud seisundis.

VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise

eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek

või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja

kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis.

VÕS § 288 lg 1 järgi võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või

täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus). Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui üürnik

annab kasutuse üle allkasutajale, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse

eest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab hageja tõendama kahjunõude aluseks olevaid asjaolusid,

sh kostja rikkumist, kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja

peab tõendama oma vastuväiteid. Kui hageja tõendab, et jetid said ajal, mil need olid kostja

valduses, kahjustada, siis vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et kahjustumine

toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga

kooskõlas üle andis.

3.2.3. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid tõendavad, et kolm jetit,

registreerimisnumbritega K-629, K-631 ja K-630, said kahjustada ajal, mil need olid

üürilepingu alusel kostja valduses.

Poolte esitatust nähtuvalt ei koostatud jetide kostjale üleandmisel üleandmisakti. Poolte vahel

sõlmitud lepingu (dtl 30) p-s 1.4. oli aga tingimus, et rentnik peab veenduma, et on saanud

skuutri heas tehnilises seisukorras, terve ja puhtana ning ilma ühegi nähtava vigastuseta või

õnnetuse jäljeta. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja võttis jetide valduse vastu ega esitanud

pretensioone jetide seisukorra või võimalike vigastuste kohta. Seega saab eeldada, et kostjale

üleantud jetid olid terved ja ilma nähtavate vigastusteta. Kostja ei ole ka tõendanud

vastupidist.

4 (9)

Lepingul (dtl 30) on märkuste lahtris käsikirjas fikseeritud järgmine tekst: „ K-629 ja K-631

on omavahel kokku sõitnud, vigastustest pildid tehtud, K-631 põhi on katki (vesi sees)“.

Tekstile on alla kirjutanud kostja I.P.

Hageja on esitanud tõendina tehtud fotod jetide K-629 ja K-631 vigastustest (dtl 32- 35).

Fotodelt on kujutatud jeti K-629 põhja all mõra, esiosa ja külje plastikosa vigastust ning jeti

K-631 põhjal mõra.

Kohus leiab, et kostja kinnitus lepingul ja lisatud fotod tõendavad, et jetid,

registreerimisnumbritega K-629 ja K-631, said ajal, mil need üürilepingu aluses olid kostja

valduses, vigastada ja olid kahjustatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et teistel tagastatud jetidel 21.07.2024. a kohe pärast

nende tagastamist üürileandjale vigastusi ei fikseeritud. Hageja väitel avastati kaks päeva

hiljem, s.o 23.07.2024. a jetide väljarentimisel kolmandale isikule, et ka kostja valduses olnud

kolmandal jetil, registreerimisnumbriga K-630, on vigastus.

Hageja on esitanud tõendina 23.07.2024. a kuupäevaga koostatud ja kolmandate isikute M. K.

, J. H. ning J.Q allkirjastatud seletuskirja (dtl 36), mille kohaselt rentis Ürgoru Paadisadam

23.07.2024. a välja kaks skuutrit ja enne sõidu algust avastati skuutril registreerimisnumbriga

K-630 katkine plastik, millest tehtud pildid. Hageja on esitanud tõendina ka fotod jetist

registreerimisnumbriga K-630 (37-38). Fotodelt on näha, et jeti K-630 plastik on purunenud.

Kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel tunnistajana üle V.A, kes 21.07.2024. a hageja

esindajana kostjaga jetide üürilepingu lepingu sõlmis, andis jetid üle ning võttis vastu.

Tunnistaja V.A andis ütlusi (dtl 86-87) selle kohta, et ta töötas hageja firmas ja 21.07.2024. a

soovis kostja koos sõpradega rentida nelja skuutrit. Tunnistaja sõnul sõlmiti leping kostjaga ja

sõidu ajaks lepiti kokku tund aega. Tunnistaja ütles, et kui nad tagasi jõudsid, siis ta märkas,

et üks jeti on pooleldi vee all. Tema küsimuse peale, et mis jetidega juhtus, anti vastuolulisi

vastuseid. Kõigepealt öeldi, et jeti läks lainesse ja siis, et võibolla läks vastu poid. Jeti veest

välja saamisega läks tükk aega, sest vesi oli jeti sisse läinud. Kui jeti lõpuks veest välja saadi

ja tunnistaja hakkas jetit uurima, siis selgus, et sellel oli väga suur mõra sees. Oli näha, et

jetidega oli kokku sõidetud. Tunnistaja avastas, et ka teine jeti on katki. Teisel ei olnud vesi

sisse läinud, sellel oli vigastus kõrgemal ja see püsis vee peal. Tunnistaja fikseeris vigastused

lepingul ja tahtis sinna rentija allkirja. Kostja kirjutas alla ja tunnistas, et oli kokku põrganud.

Tunnistaja sõnul kutsus ta kohale oma ülemuse, J.Q. Nad üritasid kostjat ja tema sõpru tagasi

kutsuda, et vaadata asjad veel üle ja arutada, et kuidas asjaga edasi minna, aga nemad sellel

päeval tagasi ei tulnud ja tunnistajale ei ole teada, kas nad ka hiljem tagasi tulid. Tunnistaja

sõnul avastasid nad ka kolmandal skuutril vigastuse, kui seda hakati uuesti välja rentima.

Tunnistaja kinnitas, et vahepeal seda jetit välja ei renditud.

Kohus leiab, et 23.07.2024. a seletuskiri ja tunnistaja V.A ütlused tõendavad, et jeti,

registreerimisnumbriga K-630, sai ajal, mil see üürilepingu aluses oli kostja valduses,

vigastada ja oli pärast tagastamist kahjustatud.

Kohus leiab, et kostja, kes sõlmis hagejaga jetide kasutamiseks üürilepingu, vastutab tekkinud

kahju eest. Vaidlust ei ole küll selle üle, et kostja ei kasutanud ise kõiki üüritud jetisid ja andis

neist kolm oma tuttavate kasutusse ja jetidega sõideti neljakesi, aga see ei vabasta kostjat

vastutusest tekkinud kahju eest hageja ees.

Sellisel juhul, kui üürnik annab asja kasutuse üle allkasutajale, siis VÕS § 288 lg 5 kohaselt

vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Seega vastutab kostja, kes

hagejaga üürilepingu sõlmis ka teiste isikute tegevuse eest, kellele ta üüritud jetide kasutuse

üle andis.

5 (9)

Kohtu hinnangul ei vabasta kostjat vastutuses ka tema väidetav asjaolu, et teistel isikutel,

kellele ta jetide kasutuse üle andis, ei olnud jetijuhi tunnistust. Poolte vahel sõlmitud lepingu

(dtl 30) p 1.7.3. kohaselt oli kostjal keelatud anda juhtimist üle isikule, kellel puudub jetijuhi

tunnistus. Kui kostja seda keeldu rikkus, siis on see tema riisiko.

Lepingu p-s 1.8.3. olid pooled kokku leppinud, et rentnik isiklikult kohustub tasuma skuutri

avariist põhjustatud remondikulud koos kõigi muude avariist tingitud kuludega. Seega pidi

olema kostjale lepingu sõlmimisel ka ettenähtav, et kui skuutritega toimub avarii, siis peab

tema kandma remondikulud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja kahjunõude eeldused on täidetud ja hagejal on

õigus nõuda kostjalt kahjuna jetide remondikulude hüvitamist.

3.2.4. Kohus leiab, et hageja on tõendanud temal jetide remondikulude näol kahju tekkimist

summas 7040 eurot.

Hageja on esitanud tõendina XXX 22.08.2024. a arved (dtl 42-43), mis tõendavad, et kostjale

üüritud jetide remondikulud olid summas 7040 eurot. Hageja on esitanud tõendina ka

maksekorralduse (dtl 44), mis tõendab, et hageja on 22.08.2024. a XXX-le arved tasunud ehk

kulu kandnud.

Kostja ei ole esitanud vaidlustanud jetide remondikulude suurust ega esitanud väiteid ega

tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja tehtud kulud ei olnud mõistlikud, sh et oleks

saanud jetid remontida näiteks väiksema raha eest vms.

Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostja vastu remondikulude hüvitamiseks summas 7040

eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3.3.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja leppetrahvi nõue.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Poolte vahel sõlmitud lepingu (dtl 30) p 1.8.6. kohaselt kohustub rentnik tasuma

rendileandjale leppetrahvi kuni 1000 eurot, juhul, kui rentnik põhjustas süülise õnnetuse,

mille tulemusel muutus sõiduk kasutuskõlbmatuks.

Eespool tuvastas kohus, et kolm jetit, registreerimisnumbritega K-629, K-631 ja K-630, said

ajal, kui need olid üürilepingu alusel antud kostja valdusesse, kahjustada. Jetidel olid

avariijäljed ja kostja kinnitas oma allkirjaga lepingule tehtud märget selle kohta, et jetid olid

omavahel kokku sõitnud. VÕS § 288 lg 5 alusel vastutab kostja allkasutajate tegevuse eest

nagu enda tegevuse eest. Hageja on tõendanud, et ta lasi kahjustada saanud jetid remontida.

Ajal, kui jetisid remonditi, ei saanud neid kasutada. Seega leiab kohus, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt lepingu punktis 1.8.6. kokku lepitud leppetrahvi kuni 1000 eurot ühe jeti eest.

Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt kolme jeti

eest leppetrahvi saamiseks kokku summas 900 eurot.

3.4.

Lisaks jetide remondikulude hüvitamisele ja leppetrahvile nõuab hageja kostjalt

kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitamist summas 50 eurot. Kohus leiab, et ka nimetatud

nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et vastava hageja kahjunõude aluseks saavad olla VÕS sätted kohustuste

rikkumisega seotud kahju kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline muu

hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

6 (9)

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu 30.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13,

p 50) kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg

1 alusel kahjuna hüvitatavad. Kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks rikkumise tõttu

põhjustatud kahjust VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda.

Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja, jurist Kalle Oja, kohtueelselt

08.08.2024. a kostjale saadetud nõudekirja kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi tasumiseks (dtl

46-47). Hageja on esitanud ka OÜ Mandatum Õigusbüroo, mille kaudu jurist Kalle Oja

tegutses, 15.08.2024. a arve hagejale (tl 57) õigusabiteenuse eest tasumiseks kokku koos

käibemaksuga summas 366 eurot. Arvel on märgitud teenuseks õigusteenus- nõustamine

seoses skuutri rendilepingust tulenevate nõuetega I.P vastu, ajakuluga 3 tundi, tasu kokku 300

eurot, millele lisandub käibemaks.

Arvestades asjaolusid hindab kohus, et hageja õiguste kaitsmiseks oli õigusalane nõustamine

ja nõude koostamine vajalik. Arvestades vaidluse keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda

vajalikuks ja mõistlikuks ka hageja esindaja märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu

taotletud ulatuses. Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et hageja jetid said ajal, mil need olid

üürilepingu alusel antud kostja valdusesse, kahjustada ja hagejal on õigus nõuda kostjalt

kahjuhüvitist ja leppetrahvi. Seega võib lugeda, et sama nõude kohtueelselt nõudmisega

seotud hageja õigusabikulud on kostja rikkumisega seoses hagejale tekkinud kahju, mille

hüvitamist hagejal on õigus kostjalt nõuda. Hageja nõuab kostjalt hüvitist tegelikust kulust

väiksemas ulatuses. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks

kohtueelselt kantud õigusabikulud summas 50 eurot kahjuna välja mõista.

3.5.

Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitistelt ja lepptrahvilt, kokku nõuetelt summas 7990

eurot, viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest, s.o alates 15.08.2024. a kuni nõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

7 (9)

Eespool luges kohus põhjendatuks hageja rahalised nõuded kokku summas 7990 eurot.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on hagejal õigus nõuda summa tasumisega viivitamise eest

viivist. Kuna kahjuhüvitiste ja leppetrahvi tasumise tähtaega ei ole ette nähtud, siis on

põhjendatud viivise väljamõistmine alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana

kuni otsuse tegemiseni. Viivis 7990 euro suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 15.08.2024. a kuni

11.07.2025. a summas 851,81 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise välja protsendina

põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

3.6.

Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

7990 eurot, sh kahjuhüvitis jetide remondikulude eest summas 7040 eurot, leppetrahv 900

eurot ja kahjuhüvitis kohtueelselt kantud õigusabikulude eest summas 50 eurot. Lisaks

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 7990 eurolt perioodi eest 15.08.2024. a

kuni 11.07.2025. a summas 851,81 eurot ning alates 12.07.2025. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3.7.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud

kostja kanda.

3.8.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 81) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas

2194,50 eurot, sh menetluses tasutud riigilõiv summas 700 eurot ja hageja lepingulise

esindaja tasu 1494,50 eurot.

Kohus leiab, et riigilõivu summas 700 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.

Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 700 eurot. Riigilõivu

on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana jurist Kalle Oja.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja esindaja toiminguid kokku 12,25 tunni

ulatuses alljärgnevalt: 1) materjalide analüüs (0,5 h), nõupidamine kliendiga õigusliku

positsiooni kujundamiseks (0,25 h), maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine (0,5 h) –

1,25 h; 2) Tartu Maakohtu 03.10.2024 puuduste kõrvaldamise määruse analüüs,

telefoninõupidamised ja elektronkirjavahetus haginõude täpsustamiseks (1 h), hagiavalduse

koostamine, tõendite komplekteerimine (4 h) – 5 h; 3) kostja 11.12.2024 vastuse analüüs

(0,25 h), telefoninõupidamine kliendiga kostja vastusest (0,25 h), seisukoha koostamine kostja

vastuse osas – 2,25 h; 4) Ettevalmistus 11.06.2025 kohtuistungiks – 2 h; 5) esindamine

11.06.2025 kohtuistungil – 1,5 h; 6) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 h.

8 (9)

Hageja esindaja osutas õigusabi tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda

vajalikuks ja põhjendatuks menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja

toimingud ning ka ajakulu neile 12,25 tunni ulatuses. Arvestades menetluse asjaolusid ei saa

hinnata hageja esindaja märgitud ajakulu ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab lugeda

põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele

lisandub käibemaks. Tasu sellises määras jääb kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja

põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasumäära piiresse. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohuslane, mistõttu on TsMS § 174 lg 10 kohaselt põhjendatud hüvitada

lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2194,50 eurot,

sh menetluses tasutud riigilõiv summas 700 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas

1494,50 eurot.

3.9.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas

2194,50 eurot hageja kasuks välja kostjalt.

Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

9 (9)