Legislator Case Law & Legislation
3-25-315/18 AI generated

3-25-315/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-25-315/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse T.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määruse peale. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus ja saata haldusasi menetluse

Legislator headnote

AI generated

3-25-315/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus ja saata haldusasi menetluse

Keywords

AI generated
revocation of allocated number service by bailiff irregular notification action for abatement of nuisance bank account information adult protection authority
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-315

Haldusasi

T.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.12.2024

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr

12409110069 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks taotluse uueks

läbivaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja T.G, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei

Krassilnikov

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.G määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse T.G määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määruse peale.

2. Rahuldada T.G määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.04.2025 määrus ja saata haldusasi menetluse

jätkamiseks tagasi halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.G esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 12.12.2024

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12409110069 tühistamiseks ning

PPA kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks.

2. Tallinna Halduskohus määras 17.03.2025 määrusega kohtuistungi toimumise ajaks

08.04.2025 kl 10.00 ja kohustas kaebajat kohtuistungile isiklikult ilmuma ning hoiatas, et

3-25-315

kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

Kaebaja kohtuistungi kutse toimetatakse kätte tema esindajale, kes on kohustatud selle

edastama kaebajale ja selgitama istungile ilmumise kohustust ning selle kohustuse rikkumise

tagajärgi.

3. Kaebaja esindaja teavitas 28.03.2025 halduskohut, et esindajal pole õnnestunud kliendiga

kontakti saada, mobiiltelefonid on välja lülitatud, isik kinnipidamiskeskuses ei viibi ning

e-kirjale ei vasta.

4. Kaebaja 08.04.2025 kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumata jätmise

põhjust. Kaebaja esindaja selgitas kohtuistungil, et tal puudub kaebajaga igasugune kontakt.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2025 määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata.

HKMS § 144 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on

kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. HKMS § 28

lg 5 kohaselt on menetlusosaline kohustatud ilmuma kohtuistungile isiklikult, kui kohus seda

nõuab. Kaebaja isiklik kohalolek kohtuistungil oli vajalik tema küsitlemiseks rahvusvahelise

kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Kaebaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega

teatanud põhjust, mis takistas istungile ilmumast. Kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmine

takistab asja läbivaatamist.

HKMS § 146 lg 2 kohaselt võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise

määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli

kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning saata asi

halduskohtule lahendamiseks.

Kohtuistungi toimumise ajal puudus kohtul tõend selle kohta, et kaebaja oleks teadlik istungi

toimumisest ja sinna ilmumise kohustusest. Kohtul puudus menetluslik alus lugeda kaebajat

teavitatuks istungi toimumise ajast. Kaebajal polnud seetõttu tekkinud kohustust ilmuda

istungile.

Kaebaja esindaja taotles kohtuistungil kirjaliku menetluse läbiviimist, mistõttu oli kohtul

võimalik asi kirjalikus menetluses läbi vaadata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Halduskohus kohustas 17.03.2025 määruse resolutsiooni p 2 alusel kaebajat isiklikult

ilmuma kohtuistungile 08.04.2025 kl 10.00. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esindaja ei

saanud enne kohtuistungit kaebajaga ühendust ning kohtukutset pole kaebajale isiklikult kätte

2(3)

3-25-315

toimetatud. HKMS § 151 lg 2 p 3 järgi võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata

muu hulgas juhul, kui kaebaja puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144 sätestatud tingimustel.

HKMS § 144 lg 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kohus on kohustanud

kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile. Kohus ei jäta HKMS §-

s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata mh juhul, kui kaebajat ei kutsutud

nõuetekohaselt kohtusse (HKMS § 145 p 2) või kaebajat ei ole hoiatatud istungile ilmumata

jätmise tagajärgede eest (HKMS § 145 p 3). Kohus võib kohustada menetlusosalist

kohtuistungile isiklikult ilmuma (HKMS § 127 lg 5). Haldusasjas kohtuistungi määramise,

menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 341–346 sätestatut. TsMS § 346 lg 3 kohaselt

tehakse isiklikult kohtusse ilmumise kohustus kutsega teatavaks menetlusosalisele isiklikult,

isegi kui ta on määranud endale menetluseks esindaja. Seega, kui menetlusosalist

kohustatakse isiklikult kohtuistungile ilmuma, peab kohus kutse kindlasti kätte toimetama

menetlusosalisele isiklikult (vt Villu Kõve, jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 346 p 3.3). Praegusel juhtumil pole kaebajale isikliku

kohtusse ilmumise kohustust kutsega teatavaks tehtud, samuti pole kaebajat hoiatatud

istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest. Seetõttu puudus halduskohtul alus kaebuse läbi

vaatamata jätmiseks. Üksnes esindaja teadmisest kohtuistungi toimumise ajast ja istungile

ilmumata jätmise tagajärgedest ei piisa kaebuse läbi vaatamata jätmiseks olukorras, kus

kaebajal neist asjaoludest teadmine puudus.

10. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ja saadab asja tagasi

halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)