Legislator Case Law & Legislation
3-25-2019/6 AI generated

3-25-2019/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2019/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi kodanik X. Xile (edaspidi ka kaebaja) 07.06.2025 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr

Legislator headnote

AI generated

3-25-2019/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Xile (edaspidi ka kaebaja) 07.06.2025 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr

Keywords

AI generated
asylum application of Ethiopian deportation despite health issues prolonged absence abroad authorization to sue reapplication for disability benefits serious defect in foreign proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

30. July 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2019

Haldusasi

X. X kaebus tühistada Politsei-ja Piirivalveameti

07.06.2025 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr

1052288843

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X, esindaja riigi õigusabi korras Aleksei

Ratnikov

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. Xi kaebus.

2. Lõpetada X. Xile Tallinna Halduskohtu 11.07.2025 kohtumäärusega haldusasjas

nr 3-25-1889 määratud riigi õigusabi andmine.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi Alžeeria Demokraatliku Rahvavabariigi

kodanik X. Xile (edaspidi ka kaebaja) 07.06.2025 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr

1052288843 (edaspidi ettekirjutus). Ettekirjutusega kohustati kaebajat lahkuma Eestist

07.06.2025 ning määrati ettekirjutus koheselt sundtäidetavaks. Lisaks kohaldati kaebaja

suhtes Schengeni sissesõidukeeldu viieks (5) aastaks.

2. Kaebaja esitas 10.06.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse ettekirjutuse vaidlustamiseks

riigi õigusabi saamiseks, mille kohus rahuldas 11.06.2025 määrusega selliselt, et andis riigi

õigusabi kuni nõuetekohase kaebuse ja/või esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseni (k.a).

3. Tallinna Halduskohtule saabus 17.06.2025 kaebaja kaebus ettekirjutuse tühistamiseks.

4. Halduskohtu 20.06.2025 määrusega jäeti kaebus käiguta ning kohustati kaebajat tasuma

kaebuse esitamisel riigilõivu või esitama nõuetekohase menetlusabi taotluse ning edastama

kohtule enda kontaktandmed.

5. Kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja teavitas 27.06.2025 kohut, et tal puudub

kaebajaga igasugune kontakt. Ka PPA-l puuduvad isiku kontaktid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Riigi õigusabi osutamise lõpetamine

6. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et kui kohtumenetluse

kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus lõpetada isikule riigi õigusabi andmise

(nt Riigikohtu 19.03.2008 määrus nr 3-2-1-9-08, punkt 12). RÕS § 6 lg 11 kohaselt ei anta riigi

õigusabi üldjuhul välismaalasele, kes ei ela või ei viibi Eestis. VSS § 6 6 lg 4 näeb samuti ette, et

kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kui välismaalane on Eestist lahkunud.

7. Advokaadi sõnul on kaebaja Eestist väljasaadetud ning puuduvad andmed, et ta oleks

Eestisse naasnud. Samuti kinnitas advokaat, et tal puuduvad kaebajaga suhtlemiseks kontaktid.

Riigi õigusabi taotluses märgitud mobiiltelefoni numbritelt ei ole kaebaja kättesaadav ning

Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskuse kinnituse kohaselt ei ole ka neil kaebaja kontakte.

Seega kuna ei viibi Eestis, siis ei ole riigi õigusabi osutamise tingimused enam täidetud.

8. Kuivõrd riigi õigusabi andmisel tuleb arvestada ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele

efektiivset õiguskaitset ning teiselt poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks

säästlikult, siis olukorras, kus kaebajale tagati kaebeõigus, kuid riigilõivu tasumata jätmise tõttu ei

ole kaebus menetletav, ei pea kohus õigeks, et advokaat jätkaks menetluses osalemist ja

suurendaks seeläbi põhjendamatult riigi õigusabi kulusid. Menetlusosaline ja tema esindaja

peavad kohtule ja teisele menetlusosalisele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi

andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel

(halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 28 lg 3). Kaebaja ei ole teavitanud enda muutunud

kontaktandmetest ei kohut ega ka esindajat.

9. RÕS § 6 lg-s 11, § 17 lg-tes 4 ja 6 ning VSS § 66 lg-s 4 sätestatut arvestades lõpetab kohus

kaebajale riigi õigusabi andmise. Riigi õigusabi lõpetamisest tulenevalt vabaneb riigi õigusabi

osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest (RÕS § 17 lg 6).

Kaebuse tagastamine

10. Halduskohtumenetluse seadustik (edaspidi HKMS) § 121 lg 1 punkt 2 sätestab, et kohus

tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS § 37–39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad

asja läbivaatamist. Kohus jättis kaebuse käituta põhjusel, et selle esitamisel oli tasumata

riigilõiv. Kuna kaebaja esindaja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte 25.06.2025, siis

möödus puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg 07.07.2025.

11. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud ning ta on esindajale kättesaamatu. Kuna kaebaja ei

ole pärast väljasaatmist ühendust võtnud ei esindaja ega ka kohtuga, siis on ilmne, et ta on

asja vastu huvi kaotanud. Sellist kaebust ei pea kohus menetlema (vt HKMS § 151 lg 2 punkt

2).

12. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)