2-25-8218/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-8218

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X, isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti

aadress: xxx

Võlgniku usaldusisik: Ly Müürsoo, e-posti aadress:

lyy.myyrsoo@mail.ee

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X ( isikukood: XXX) pankrot 11.07.2025 kell 14:00.

3. Nimetada X pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK,

Väike-Ameerika 8-203, Tallinn, Harju maakond, mob tel nr: 509 7383, e-posti aadress:

lyy.myyrsoo@mail.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13.08.2025 kell 14.30. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada Xt vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 13.08.2025 kell 14:25 Viru Maakohtu Narva kohtumajas.

Kui X vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või

aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada X (isikukood: XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Ly Müürsoo, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 11. juuliks pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile X (isikukood: XXX)

tuludeklaratsioonid.

15. Jätta menetluskulud võlgniku X kanda.

16. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1528,60 eurot (käibemaksuga).

17. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks ja hüvitada riigi

vahenditest usaldusisiku tasu summas 695,64 eurot (käibemaksuga). Väljamakse teostada

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935,

arvelduskonto nr XXXXXXX Swedbank AS-s). Ülejäänud tasu 832, 96 eurot

(käibemaksuga) jätta X kanda.

18. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

19. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

20. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

2 (7)

Asjaolud ja menetluse käik

X (avaldaja) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Rahvastikuregistri andmetel on

avaldajal ülalpeetav. Avaldaja ei tööta ja tema sissetulekuteks on töövõimetoetus 384,15 eurot ja

puudetoetus 37,84 eurot, kokku 421,99 eurot, väljaminekud 840 eurot. Avaldajal vara ei ole.

Võlausaldajate ees on kohustusi 10 999,20 eurot. Avaldaja palub pankroti välja kuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohus võttis maksejõuetusavalduse 11.06.2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku

usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Ly Müürsoo.

Usaldusisik esitas 02.07.2025 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja. Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema

kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 08.07.2025 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Usaldusisiku aruandest tuleneb, et X maksustatavat tulu ei saa, talle teeb väljamakseid Eesti

Töötukassa töövõimetoetusena. X omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr xxxxxxx, millel

osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud 31.10.2022.a. X ei ole liitunud pensinifondide III

sambaga. X ei oma ja ei ole omanud kinnisasju ega sõidukeid. Korter, kus X elab (xxx), kuulub Qle

(ik XXX). X abikaasa Y omab 100 %-list osalust OÜ-s YYY (r.k xxxxx) osakapitali suurusega 100

eurot, asutatud 13.11.2024.a. Äriühing ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet, Tartu

Maakohtu registriosakonna äriregistrist nähtub, et osaühingu maksustatav käive oli 462,40 eurot.

Kuna Xl ja Yl on ühisvara, siis on osa näol tegemist ühisvaraga, millest hinnanguliselt 50 eurot

kuulub Xle. Kuna osa jagamine kaheks osaks ja/või ühisvara jagamine on ilmselt kulukam kui

jagamise tulemina tekkiv vara, siis kõike kogumis hinnates leiab usaldusisik, et ½ osa näol ei ole

tegemist sellise varaga, mille müügist saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik 1/2 osaga kui varaga ka oma

lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust Xl usaldusisikule teadaolevat likviidset vara ei ole.

Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud

vara ja võlanimekirjas ning mis on lisatud käesolevale aruandele. Nimekirjal puudub X digiallkiri,

kuna X teatas, et tal ei ole arvutit. Lisaks nõuete nimekirjas kajastatule on Xl ka jooksev kohustus

Elisa Eesti AS-i ees. E-vastuse koostamise ajaks ei olnud veel jooksva arve tasumise tähtaeg

saabunud, kuid see asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. X on oma maksejõuetusavalduses

kohustusena märkinud ka Creditstar Estonia OÜ nõuet summas 430,31 eurot ja Inbank AS nõuet

summas 65,58 eurot. Creditstar Estonia OÜ teatas 02.07.2025.a e-kirjaga usaldusisikule, et nende

3 (7)

eelnevad nõuded on tasutud. Inbank AS ei ole vaatamata mitmele meeldetuletusele usaldusisiku

järelepärimisele vastanud. Kas Inbank AS-l on nõue X vastu ja kui on, siis millises summas, tuleb

väljaselgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus. Nõude olemasolu ja võimalik suurus ei mõjuta

usaldusisiku lõppjäreldusi. Tulenevalt eeltoodust on usaldusisikule teadaolevad X kohustused kokku

on vähemalt 15286,66 eurot.

Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et X on püsivalt maksejõuetu, ta

ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole. Usaldusisik on seisukohal, et X jaoks on parim viis menetluse jätkamiseks

pankrotimenetlus koos kohustustest vaastamise menetlusega. Esialgsetel andmetel maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu.

Võlgnik on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust. Võlgniku

maksejõuetusavalduse ning usaldusisiku päringutele saabunud vastuste ja neist tuvastatud

asjaolude pinnalt asub usaldusisik seisukohale, et võlgniku puhul on täidetud FIMS §-s 18 lg 2 p 2

ja FIMS § 47 sätetatud eeldused. Usaldusisik toetab võlgniku maksejõuetusavalduse taotlust

kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et X on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

andma vanne.

PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

4 (7)

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul

ei olnud vastuväiteid sellele, et Ly Müürsoo täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus

on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku

usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

5 (7)



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et on arvestanud oma töötasu kokku 8,5 tunni eest, tunnihinnaks

145,00 eurot. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 295,80

eurot, kokku seega 1528,60 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr

mahub kehtestatud piirmääradesse.

Usaldusisik palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr

XXXXXXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu

1232,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24 % summas 295,80 eurot, kokku 1528,60 eurot.

Anda Xle menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 886 eurot, millele lisandub käibemaks

24 % summas 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Vabastada X

usaldusisiku tasu kokku summas 1098,62 eurot koos käibemaksuga riigile hüvitamise kohustusest.

Usaldusisiku tasust 429,96 eurot koos käibemaksuga jätta X kanda.

6 (7)

Kohus leiab, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 1528,60

eurot (sh käibemaks).

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). 2025 aastal on kuupalga alammääraks 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt

käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja

kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise

halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni

kohta. TsMS § 183 lg 2 kohaselt on maksimaalseks usaldusisiku tasu suuruseks kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni üks kuutasu alammäär, milline käesoleval ajal on 886

eurot.

Kohus kuulutab võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse. Kuna

võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta, tuleb

võlgnikule anda menetlusabi, kuid vastavalt eelpooltoodule selliselt, et anda Xle menetlusabi

usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas

695,64 eurot (8,5 töötundi x 66=561+24%=695,64 (käibemaksuga). Väljamakse teostada büroole,

mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood 10539935, arvelduskonto nr

XXXXXXX Swedbank AS-s). Ülejäänud tasu 832, 96 eurot (käibemaksuga) jätta X kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

Kohtunik

7 (7)