2-24-11365/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada A. L. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
Legislator headnote
AI generated2-24-11365/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Lõpetada A. L. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Angelina Abol
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2025, Rakvere
Tsiviilasja number
2-24-11365
Tsiviilasi
A. L. pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: A. L. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post
XXX)
Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Tiia Kalaus
(Soola 3, Tartu 51013; tel XXX; e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada A. L. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist
raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike
väljamaksete tegemiseks.
2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:
PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded
Jr
k
Võlausaldaja nimi ja isiku-
või registrikood
Tunnustatud ja
saamata nõue (EUR)
Jaotis,
%
Võlausaldajate konto- ja
viitenumber
1. O OÜ (RK xxxx)
2 244,99
13,0876
xxxx
viitenr 138201529841
2. AS P (RK xxxx)
8 825,92
51,4522
xxxx
viitenr 24891460
3. B OÜ (RK xxxx)
2 624,40
15,2994
xxxx
viitenr 66753600085405007
4. G OÜ (RK xxxx)
3 458,31
20,1608
xxxx
Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või
kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
3. Vabastada Tiia Kalaus A. L. pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.
4. Määrata pankrotihaldurile Tiia Kalaus pankrotihalduri kohustuste täitmise eest töötasu 1
602.40 eurot (sh käibemaks).
5. Välja mõista pankrotihalduri tasu summas 505.00 eurot pankrotivara arvelt. Väljamakse
teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto xxxx Xxxx
AS-is).
6. Rahuldada pankrotihalduri menetlusabi taotlus. Anda
A. L.-ile
menetlusabi
pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 1 097.40 eurot (sh käibemaks), kohustuseta
hüvitada menetlusabi kulud.
7. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 1 097.40 eurot (sh käibemaks).
Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Civilex (arvelduskonto
xxxx Xxxx AS-is).
8. A. L. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise
menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses A. L. usaldusisikuks S. V. (isikukood XXX,
MTÜ Vabane Võlgadest, Rotermanni 6, 10111 Tallinn, tel 55678698, e-post XXX).
10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal
aruande.
Määrus saata menetlusosalistele ja S. V.le. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta
väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.
Taotlus ja selle põhjendused
18.09.2024 määrusega kuulutati välja A. L. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise
menetlus ning nimetati A. L. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus.
27.05.2025 esitatud taotluses palub haldur lõpetada A. L. pankrotimenetluse raugemise tõttu,
vabastada haldur, määrata pankrotihalduri tasu, mille osaliselt välja mõista pankrotivara arvelt ning
ülejäänud osas anda võlgnikule menetlusabi.
Kohtumääruse põhjendused
Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega
ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse
kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga
võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
A. L. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku
masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub
haldur A. L. pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande.
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:
Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse jooksul on
olnud ainult töötasu ning sedagi ainult kahel kuul: novembris 2024 laekus 1 243.13 eurot ja jaanuaris
2025 – 960.52 eurot (tööandja R AS). Pärast jaanuari laekumised puuduvad ja võlgniku kasutuses
olnud pangakontol puuduvad alates 18.01.2025 igasugused tehingud. Haldur teostas saadud tulu arvelt
arestimise pankrotivarasse summas 505.00 eurot. Saldo pankroti väljakuulutamisel 0.21 eurot.
Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta:
Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed
vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara
arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.
Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt
väljamaksed puuduvad.
Haldur teatas võlausaldajate esimesel koosolekul, et taotleb halduritasu määramist toimingutasuna
PankrS § 65 lg 11 kohaselt.
Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:
Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:
Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.
Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:
Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub.
Andmed halduri tegevuse kohta (sh vara valitsemisel)
Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest.
Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus.
Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:
II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha
saanud, on summas kokku 17 153.62 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:
Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood
Tunnustatud ja saamata
nõue (EUR)
Jaotis, %
1. O OÜ (RK xxxx)
2 244,99
13,0876
2. AS P (RK xxxx)
8 825,92
51,4522
3. B OÜ (RK xxxx)
2 624,40
15,2994
4. G OÜ (RK xxxx)
3 458,31
20,1608
Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur
kavatseb veel esitada:
Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on
kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
A. L. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma
kohustusi täita. Võlgniku vastu olevad nõuded loeti tunnustatuks jõustunud kohtulahendite alusel.
Võlgnik on küll püüdnud selgitada, et tema isikuandmeid on ära kasutatud ning samuti, et võttis omale
kohustused teiste isikute väljaminekuteks, kuid arvestades kohtupraktikat, vastutab isik ise kohustuste
eest, mis on tema nimel võetud. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal teeninud vähest tulu, töötasu
laekumine on olnud ainult kahel kuul. Viimasel kahel kuul puudub teave igasuguse sissetuleku kohta,
sest kontol tehingud puuduvad. Halduri hinnangul puudub võlgnikul arusaam oma kohustustest
maksejõuetusmenetluses. Isikule on selgitatud tema kohustusi nii halduri kui ka kohtu poolt.
Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu PankrS mõttes.
PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab
massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu
poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut
tasuda pankrotimenetluse kulusid.
Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses
raugemisega.
PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud
pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata
jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu
määramist summas 1 602.40 eurot (sh käibemaks). Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta
teinud tööd 21 tundi ja 5 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub tasu osaliselt (summas 505.00
eurot) mõista pankrotivara arvelt ning ülejäänud osas anda võlgnikule menetlusabi. Haldur palub tasu
välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik,
põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses
sätestatuga.
PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude
jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb
pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti
pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole
põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et
kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad,
liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri,
usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta
pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise
menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne
alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse
üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri
või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni
pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku
tehtavate toimingute katteks.
Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad
piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 30.06.2025 üleskutse väljaandes
Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad
pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus mõistab seega tasu osalist (summas
505.00 eurot) pankrotivara arvelt ning annab eelnevast tulenevalt võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel
menetlusabi pankrotihalduri ülejäänud tasu summas 1 097.40 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks,
kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust
kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud
menetlustele.
FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus
pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule
tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus
algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti
väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse
raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus
pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
Kohus algatas 18.09.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise
menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur
võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast
kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus
võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse.
Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 18.09.2024, tuleb menetlusega jätkata. Haldur
on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku
kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja
S. V. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega
nimetada S. V..
Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb
võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,
siis seda otsima.
(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,
mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma
tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest
saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks
kohustatud isikutele teatama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku
osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,
millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab
kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta
määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust
pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest
(FiMS § 49 lg 9).
Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,
kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või
pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus
võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle
aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal
algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise
ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva
paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul
võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.
Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt
pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas
võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik
kohtule igal aastal aruande.
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelina Abol
kohtunik