2-24-117625/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-117625

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi R R vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

1279,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, registrijärgne aadress Toompuiestee 35,

Tallinn 10149)

Hageja lepinguline esindaja: S R (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post xxx)

Kostja: R R (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus R R’i vastu osaliselt.

2. Mõista R R’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS xxx ja kostja vahel

24.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 702,22 eurot.

3. Mõista R R’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 702,22 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata intressi 52,14 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 132,46 eurot nõuded.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 61,83% kostja kanda ja 38,17% hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 850 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele R R’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

525,56 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse R R’i (kostja) vastu. Kohus tegi 10.05.2024 kostjale makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus

määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ avalduse maksekäsu kiirmenetluse R R’i

vastu 1106,53 euro saamiseks ja edastas nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28.08.2024 hagiavalduse.

3. Kohus kohustas 06.09.2024 kirjaga hagejat põhjendama hagi kohtualluvust ning märkima

hagejale teadaolevad kostja viimase elukoha andmed, nende andmete saamise aeg ja viis.

09.09.2024 vastuses märkis hageja, et on kontrollinud 09.05.2024 enne maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamist Rahvastikuregistris olevaid andmeid kostja elukoha kohta

ning saanud teada, et kostja elukohaks on xxx ja lisa-aadressiks xxx. Maksekäsu

kiirmenetluse raames kinnitas võlgnik oma aadressiks xxx. Seega allub asi Harju Maakohtu

Tallinna kohtumajale.

4. Kohus jättis 13.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Muuhulgas selgitas kohus, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu

väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb

esitada seisukoht lepingute ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas

kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu

2/10

kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud.

5. Hageja esitas 08.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles kõrvaldas kohtumääruses osundatud

puudused, esitas parandatud hagiavalduse resolutsiooni ning oma nõude juhuks, kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste

kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis, 09.09.2024 vastuses,

08.10.2024 puuduste kõrvaldamises ja 12.05.2025 lõplikus seisukohas esitatud asjaoludest ja

nõuetest.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24.05.2022

järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1249 eurot

järelmaksuga. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 18,15% aastas ja intressimäär 16% aastas,

0,56 eurot päevas. Viivise määr oli 16% aastas ja 0,04% päevas.

7. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 05.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.09.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 12. osamaksest, s.o 15.05.2023 kuni

ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni, s.o 15.08.2023.

8. Esialgne võlausaldaja loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamise kohta on edastatud kostja aadressile xxx

29.09.2023.

9. Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on kogunud ja kontrollinud, sh analüüsinud

teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja

kohustuste kohta. Esialgne võlausaldaja lähtus laenutaotlusest ja maksehäireregistri

väljavõttest. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja ei analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet.

10. Hageja nõudis hagis põhivõlgnevust 901,07 eurot, intressi 52,14 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 132,46 eurot ning viivist

põhinõudelt alates 29.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni intressimääraga võrdses määras 16%

aastas. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja viivise

menetluskuludelt, hageja esitas hagis ka menetluskulude nimekirja.

11. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 08.10.2024 menetlusdokumendis leidnud, et kostjal tuleb tagastada lepingu alusel

saadud summa 702,22 eurot (1249 - 546,78). Kostja soetas lepingu alusel kauba

maksumusega 1249,00 eurot ning on tagasimakseid kokku summas 546,78 eurot. Arvestades

kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja

esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude. Sissenõutavaks on muutunud põhivõlgnevus

alates 19. osamaksest (15.12.2023) kuni 28. osamakseni (15.09.2024) summas 368,92 eurot.

Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 368,92 eurot kohtuotsuse jõustumisest

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt ning palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv

võlgnevus vastavalt maksegraafikule.

3/10

12. Kohus toimetas 28.08.2024 hagiavalduse, 08.10.2024 puuduste kõrvaldamise ja

10.10.2024 kohtumääruse kostjale avalikult kätte (dtl 137-139). Kostja vastanud ei ole.

13. Hageja esitas 12.05.2025 oma lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hageja

kordas, et juhul, kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 702,22 eurot. Arvestades

kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.09.2023

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Hageja

esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning märkis, et kostjal on sissenõutavaks

muutunud põhivõlgnevus alates 19. osamaksest (15.12.2023) kuni 35. osamakseni

(15.04.2025) summas 658,72 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

658,72 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 16% aastas. Hageja palus

välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse ja lepingujärgse viivise 16%

aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Hageja esitas ka

täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud avalikult 03.06.2025.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 702,22 eurot ning viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 702,22 eurot alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

15. AS xxx ja kostja sõlmisid 24.05.2022 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja

kauba maksumusega 1249 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 18,15% aastas,

intressimäär 16% aastas ja 0,56 eurot päevas. Viivise määr oli 16% aastas ja 0,04% päevas

(dtl 25-26). Kohus on tuvastanud, et nõude aluseks olev leping on esialgse võlausaldaja ja

kostja poolt digiallkirjastatud 25.05.2022 (lepingus märgitud sõlmimise kuupäevaks

24.05.2022), digiallkirjastatud konteineris on xxx leping nr xxx, xxx lepingu nr xxx

maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 36-39). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti

väljaspool majandustegevust. Lepingus on viidatud teenuselepingu tingimustele ja Inbank

AS-i üldtingimustele ning kostjal oli mõistlik võimalus tingimustega tutvuda ja üldtingimused

on saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1).

16. Menetluses vaidlustamata asjaoludel on võlausaldaja täitnud lepingujärgse põhikohustuse

ja andnud kostjale üle kauba maksumusega 1249 eurot. Hageja ei ole esitanud selget tõendit

kauba üleandmise kohta. Hageja on esitanud maksekorralduse xxx summas 12 945,58 eurot

(dtl 97), mis hageja selgituste kohaselt sisaldas nõude aluseks olevat lepingut summas 1249

eurot (dtl 89). Samuti on hageja sõnul esialgne võlausaldaja edastanud hagejale info xxx-lt,

mille kohaselt on tellitud seade 26.05.2022 tarbijale kohale toimetatud (kohaletoimetamise

viis: xxx (xxx)) (dtl 90). Kuivõrd kostja vastuväide hageja väitele menetluses puudub, siis

eeldab kohus, et hageja väide on õige ning kaup on kostjale üle antud.

17. Hageja väitel oli kostjal lepingust tulenev võlgnevus alates 12. osamaksest, s.o 15.05.2023

kuni ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni, s.o 15.08.2023 (dtl 26). 08.10.2024

menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1249

eurot ning on tagasimakseid kokku teinud summas 546,78 eurot, millest 10 eurot läks

lepingutasu katteks, 347,93 eurot põhiosa katteks, 171,65 eurot intressi katteks, 16 eurot

võlateavituste katteks ja 1,20 eurot viivise katteks (dtl 94-95). Vastavalt lepingule kohustus

kostja tasuma osamakseid iga kuu 15. kuupäeval (dtl 36). Osamakseid oli lepingu kohaselt 36

4/10

(dtl 36) ning osamakseid tuli teha vastavalt maksegraafikule (dtl 37). Kuivõrd kostja ei ole

hageja väidet tasumata osamaksete perioodi ja suuruse osas vaidlustanud, puudub kohtul alus

selles kahelda ja kohus loeb õigeks, et kostjal on hageja viidatud osamaksed tasumata.

18. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on 29.09.2023 talle loovutatud ning kohus arvestab

hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega ja kostja ei ole vastuväidet

esitanud. Hageja on esitanud kostjale saadetud teated nõude loovutamise kohta (dtl 49), kuid

nõude loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on

loovutatud, sest hageja valduses on ka lepingu kohta käivad dokumendid.

19. Leping on kostjaga sõlmitud 24.05.2022. Lepingu krediidikulukuse määr oli 18,15%

aastas (dtl 26). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2022 rakenduva

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 16,95%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%).

20. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab kostjaga

sõlmitud lepingu tingimusi arvestades tulemuseks 17,89%. Seega ei ületanud laenu krediidi

kulukuse määr lepingute sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud

piirmäärasid.

21. Kostja ei ole alates 15.05.2023 tagasimakseid teinud ja hageja nõuab esmajärjekorras

põhivõlgnevust 901,07 eurot, intressi 52,14 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivist 132,46 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud

vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

22. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

23. Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 (dtl 27-30) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime

kontroll. Esialgne võlausaldaja hindas kostja laenutaotlust ja tegi päringud

maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja ei analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet.

Vastuseks kohtu selgitustele 13.09.2024 määruses (dtl 75-77) märkis hageja 08.10.2024

vastuses, et on esitanud selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

hagiavalduses ning rohkem tõendeid hagejal esitada ei ole (dtl 94).

24. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

24.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus esialgne võlausaldaja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid.

5/10

Kohus märgib, et hageja esitatud tõendilt ei nähtu, millal on maksehäireregistri

väljavõte võetud. Samuti ei nähtu esitatud väljavõttest, kelle kohta päring tehtud on

(dtl 51). Kuna väljavõtte aega tõendilt ei nähtu, siis ei ole tõendatud maksehäirete

puudumise kontrollimine lepingu sõlmimise eelselt. Samuti ei ole võimalik esitatud

maksehäireregistri väljavõtet kostjaga seostada, sest kostja nime või muid tuvastamist

võimaldavaid andmeid päringu väljavõttelt ei nähtu. Seega ei ole tõendatud hageja

väide, et kostjal lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid.

24.2.

Esitatud taotlusest nähtub, et kostja on oma igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1500

eurot ja kohustuse summaks 400 eurot (dtl 50). Esialgne võlausaldaja ei ole

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet ning kostja regulaarseteks

majapidamiskuludeks on arvestatud 250 eurot kuus. Lisaks on arvestatud, et lepingu

igakuiseks osamakseks kujunes 44,25 eurot (dtl 29). Hagist ega 08.10.2024 või

12.05.2025 menetlusdokumendist ei nähtu mingit selgitust selle kohta, et oleks

teostatud analüüs kostja sissetulekute ja krediidivõimelisuse osas 24.05.2022 või enne

seda, kui esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid hageja nõude aluseks oleva lepingu.

24.3.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Esialgne

võlausaldaja ei ole kostja konto väljavõtet küsinud ja kohtu hinnangul ei ole kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks kaugeltki piisavad need andmed, mida esialgne

võlausaldaja on kogunud.

24.4.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega

1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et esialgne võlausaldaja ei teinud enne

lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kogunud esialgne võlausaldaja teavet kostja

ülalpeetavate kohta.

24.5.

Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine (mida esialgne

võlausaldaja tegelikkuses läbi ei viinudki) ei vasta krediidiandja nõuetekohasele

hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega

kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate

finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi

tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

24.6.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg

2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle

teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu

taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

6/10

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud

ei ole.

25. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

26. Hageja on 08.10.2024 esitanud lepingu täitmise nõude juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. 08.10.2024 seisukohas on

hageja märkinud, et kostja soetas lepingu alusel kauba maksumusega 1249 eurot ning on

tagasimakseid kokku summas 546,78 eurot, millest tulenevalt juhul, kui kohus leiab, et

laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud summa 702,22 eurot (1249 – 546,78) (dtl 94-95). Sama on hageja

korranud 12.05.2025 seisukohas (dtl 143-144).

27. Hageja esitatud maksegraafikust nähtub, et kui arvestada alates esimesest tasumisele

kuulunud 15.06.2022 osamaksest kõik maksed tasutuks põhiosa katteks, siis kattis kostja

tasutud 546,78 eurot lepingujärgsed tagasimaksed kuni 15.11.2023 osamakseni täielikult ning

15.12.2023 osamaksest on tasutud 0,39 eurot (dtl 146). Hageja on ka ise märkinud, et sellisel

juhul ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks 27.09.2023, kuna selleks hetkeks ei olnud

kostja veel osamaksetega viivituses (dtl 95, 144). Kohus nõustub hagejaga, et leping ei olnud

kehtivalt üles öeldud 27.09.2023 teatisega (dtl 48) ja leping seega kehtis kuni selle täitmiseni.

Kuivõrd leping ei ole üles öeldud, siis on hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue.

28. Hageja on märkinud, et 12.05.2025 seisuga oli kostjal sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevus alates 19. osamaksest, s.o 15.12.2023 osamaksest kuni 35. osamakseni, s.o

15.04.2025 summas 658,72 eurot. Kohus on tuvastanud, et kohtuotsuse tegemise ajaks on

kõik maksegraafiku järgsed osamaksed, st kogu põhiosa muutunud sissenõutavaks. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 702,22 eurot.

29. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 658,72 eurot kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 16% aastas ning palub välja mõista tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse vastavalt maksegraafikule (dtl 144). Hageja erinevates

menetlusdokumentides on märgitud erinevad sissenõutavaks muutunud summad tulenevalt

dokumendi kohtule esitamise ajast, kuid hageja menetlusdokumentidest on arusaadav, et

hageja sooviks on saada viivist sissenõutavaks muutunud summalt ning seetõttu on

kohtuotsuse tegemise ajal viivise arvestamise aluseks olev summa 702,22 eurot.

30. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära.

Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust

ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda

lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale

jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist).

Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt

võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga,

peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks (mis antud juhul lepingu sõlmimise ajal oli

7/10

0%). Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on võlausaldajal siiski õigus saada

seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast.

31. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja

taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 702,22 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

32. Kuivõrd kostja ei olnud ajal, millal võlausaldaja saatis kostjale meeldetuletuskirjad (dtl

52-58), tagasimaksetega võlgnevuses sellises ulatuses, nagu on kirjades märgitud, siis on

kirjad sellisel kujul põhjendamatud ja hagejal ei ole õigust nõuda võla sissenõudmisega

tekkinud kulusid.

33. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõudmiskulude ja sissenõutavaks

muutunud viivise hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 08.10.2024, 12.05.2025

nõude ümberarvestust arvestades rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

34. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas 12.05.2025 täiendava

menetluskulude nimekirja (dtl 144-145), mis on kostjale avalikult kätte toimetatud

03.06.2025. Kostja vastanud ei ole.

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

36. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

38. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

39. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 949,50 eurot (ilma

käibemaksuta) (dtl 110-111). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (dtl 60).

40. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (280 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

41. Hageja lepingulise esindaja kulu on 949,50 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 145):

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 1 tk (20 eurot);

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

8/10

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 2h; hageja 09.09.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtunõudele vastamine,

kohtule esitamine – 0,5h; hageja 08.10.2024 kohtunõudele vastamine, kohtule esitamine – 2h;

hageja 12.05.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine –

1h. Kokku seega 5,5 tundi.

42. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

43. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

44. Kuigi pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas,

ei tähenda see, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda.

Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma

käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja

menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases

suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva

lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

45. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot põhjendatud ja vajalik.

46. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja

hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu

hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud 5,5 tundi, mis vastab ka menetlusse

esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja

põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 570 eurot ilma käibemaksuta (5,5

tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu).

47. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 850 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv

ja 570 eurot on lepingulise esindaja kulu.

48. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

9/10

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

49. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt

rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1135,67 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 901,07 eurot,

intress 52,14 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 132,46

eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja sissenõutavaks

muutunud põhivõla 702,22 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 61,83% (arvestuse

aluseks olev tehe: 702,22 / 1135,67 * 100% = 61,83 %). Seega jäävad menetluskulud 61,83%

ulatuses kostja kanda ning 38,17% ulatuses hageja kanda.

50. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 850 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 62% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,6183

* 850 = 525,56 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

51. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

52. Kostjale on hagiavaldus, hageja 08.10.2024 vastus, menetlusse võtmise määrus ja

12.05.2025 seiskoht kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule

teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel,

elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad.

53. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10