3-25-191/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.07.2025, Tallinn Haldusasja number

3-25-191

Haldusasi

X. X

kaebus

Tallinna

linna 26.04.2024 otsuse

tühistamiseks osas, milles Tallinna linn jättis rahuldamata

kaebaja 25.04.2024 taotluse Tallinnas, Nõmme linnaosas asuva

Xxxxxx tn 10a maaüksuse omandamiseks liitmiseks sobiva

maana ulatuses, mis piirneb Xxxxxx 12 maaüksusega ja on

Xxxxxx 10 ja 12 kinnistute ees.

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Jaan Lindsaar

Asja läbivaatamine

Kohtuistung/paikvaatlus 26.05 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja Y. Y nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2025

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) on Tallinnas, Nõmme linnaosas asuva Xxxxxx tn 12 asuva kinnisasja

(katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanik. Nimetatud kinnisasja ning Xxxxxx tn 10 kinnisasja ette

ja Xxxxxx tn 12 kõrvale jääb L-tähe kujuline maatükk katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx Xxxxxx

tn 10a. 2. Kaebaja ja Y. Y esitasid 25.04.2024 Tallinna Linnavaraametile taotluse kinnisasjale

juurelõikena liidetava maa omandamiseks ja katastriüksuse piiride muutmiseks (dtl 42). Kaebaja

soovis liita talle kuuluva Xxxxxx tn 12 kinnisasjaga tema kinnistuga piirneva Xxxxxx tn 10a

maaüksuse osas, milles see piirneb Xxxxxx tn 12 kinnisasjaga.

3. 26.04.2024 sai kaebaja Tallinna Linnavalitsuselt vastuse, milles anti teda, et maareformi läbi

viimise käigus on Tallinna Linnaplaneerimise Amet Tallinna Linnavaraametit teavitanud, et

1(8)

Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on määratud reformimata Xxxxxx tn 10a maaüksus

liiklusmaaks ning tuleb taotleda munitsipaalomandisse. Kuivõrd reformimata Xxxxxx tn 10a

maaüksus taotletakse munitsipaalomandisse, ei rahulda Tallinna Linnavaraamet kaebaja taotlust

maaüksuse liitmiseks Xxxxxx tn 12 kinnisasjaga (dtl 7). Haldusasja toimikusse on esitatud selgitav

skeem, millel on ära näidatud maaüksus, mida kavatsetakse taotleda munitsipaalomandisse (dtl 8).

4. Kaebaja edastas 26.04.2024 vastuse Tallinna linna 26.04.2024 kirjale, milles teatas, et ta ei

nõustu Tallinna linna seisukohaga ning selgitas täiendavalt oma seisukohti (dtl 47).

5. Tallinna linn edastas 13.01.2025 (dtl 45-46) kaebajale Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 10.01.2025 ühise seisukoha, mille kohaselt on

reformimata Xxxxxx tn 10a maaüksus otstarbekas jagada kaheks, sh taotleda pos 1 asuv maaüksus

munitsipaalomandisse (dtl 63).

6. Tallinna linn edastas 21.01.2025 kaebajale Maa- ja Ruumiametile esitatud ettepaneku

maakorralduse läbi viimiseks (dtl 44). Kaebaja on palunud selgitusi 21. ja 22.01.2025 kirjas (dtl

44).

7. Tallinna linna vastas 23.01.2025 kaebaja pöördumisele (dtl 43-44), et Tallinna

Linnaplaneerimise Amet on Tallinna Linnavaraametit teavitanud 14.02.2022 kirjaga, et muu

hulgas on vaidlusalune maatükk Nõmme linnaosa üldplaneeringuga määratud liiklusmaaks ning et

kõnealune maatükk tuleb taotleda munitsipaalomandisse. Lisaks on Tallinna Linnaplaneerimise

Amet 10.01.2025 e- kirjaga ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 06.01.2025 e- kirjaga

andnud teada, et maaüksus on otstarbekas jagada kaheks maaüksuseks. Xxxxxx tänavaga

paralleelne osa (Xxxxxx tn 10 ja 12 ees) tuleks taotleda munitsipaalomandisse, mis tagaks ka

Xxxxxx tänava teemaale ühtlase teekoridori ning Xxxxxx tn 10a maaüksusest osa, mis jääb

Xxxxxx ja Xxxxxx tänavate vahele, liita Xxxxxx tn 12 kinnisasjaga.

8. Kaebaja esitas 23.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudes Tallinna Linnavaraameti

otsuse tühistamist, millega otsustati Xxxxxx 10a maaüksuse (dtl 8 asuval plaanil tähistatud pos 1)

munitsipaalomandisse andmine ja nõudes võimaldada Xxxxxx tn 12 kinnisasja omanikul

maaüksus pos 1 omandada kinnistuga liitmise teel. Kaebaja märgib, et sai otsusest teada e- posti

teel 13.01.2025.

9. Tallinna Halduskohus küsis 24.01.2025 kohtunõudega Tallinna linnalt asja kohta käivaid

materjale ning selgitust küsimuses, kas vaidlusaluse maaüksuse munitsipaalomandisse andmise

kohta on vastu võetud haldusakte.

10. Tallinna linn vastas kohtunõudele 04.02.2025 ning selgitas, et vastavaid haldusakte ei ole

veel vastu võetud. 11. Kaebaja teatas 20.02.2025 kirjas, et soovib Tallinna linna 26.04.2024 otsuse

tühistamist osas, milles Tallinna linn jättis rahuldamata kaebaja 25.04.2024 taotluse Tallinnas,

Nõmme linnaosas asuva Xxxxxx tn 10a maaüksuse omandamiseks liitmiseks sobiva maana

ulatuses, mis piirneb Xxxxxx 12 maaüksusega ja on Xxxxxx 10 ja 12 kinnistute ees. Kohus võttis

kaebuse 20.02.2025 määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

12. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

12.1

Xxxxxx 10a 150 m2 suurune reformimata maa, mis asub kruntide Xxxxxx 12 ning

Xxxxxx 10 ees on moodustunud 40 aastat tagasi kruntide mõõdistamise ning teemaa

määramise ajal ning vastavat riba sellel ajal kummagi omandisse ei määratud, kuna

vajadus puudus. Sellest tulenevalt jäeti kõnealune riba reformimata maaks.

2(8)

12.2

Kui kaebaja 2017 aastal Xxxxxx 12 kinnistu ostis, siis selgitati selle riba olemasolu

ka notari juures ning toodi välja, et selle omandamiseks tuleb teha Tallinna

Linnavaraametile taotlus ning selle järgselt on võimalik riba ära osta nii Xxxxxx 12 kui

Xxxxxx 10 omanikul. 2024 aastal tekkis kaebajal rahaliselt võimalus selle riba

omandamisega tegeleda ning kaebaja asus seda tegema. Kaebaja saatis taotluse ära, kuid

sai 26.04.2024 vastuse, et lõike omandamine ei ole võimalik. Kaebaja täiendatud taotlust

menetles linn kuni 13.01.2025. Vastuses sisaldus otsus jagada 10a reformimata maaüksus

kaheks. Kaasa pandud kaardi järgi on otsustatud siiski Xxxxxx tn 10a pos 1 määrata

transpordimaaks. Kaebaja selle lahendusega nõus ei ole.

12.3

Vastustaja on viidanud ühtse teekoridori loomisele. Ometi oli võimalik Xxxxxx 11

omanikul osta enda maja eest riba ära, mis samuti ei järgi ühtse tee joont. Antud kinnistu

ees on sellest johtuvalt oluliselt kitsama teekoridori tingimused kui kaebaja kinnistu ees

hetkel on. Sellest tekkis kaebajal õigustatud ootus, et ka temal on võimalik pos 1 maaüksus

ära osta.

12.4

Kaebajale jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on vastustaja otsustanud võtta

pos 1 kinnistu enda valitsemisele. Pos 1 munitsipaalomandisse andmisel jääks tänavajoon

Xxxxxx 12 ees ebaproportsionaalselt laiaks. Kui Pos 1 liidetaks Xxxxxx 12 kinnistuga

jääks teemaad mõlemale poole 2 m, mis on võrdne naaberkinnistu omanikega. Kui võtta

see kasutusele teemaana jääks teevälist pinda ida poole jätkuvalt 2 m ning Xxxxxx 12 ette

4 m, mille vajadus on ebaselge ja see oleks lähitänavaid arvestades ebaproportsionaalselt

suur.

12.5

Arvestades 40 aasta jooksul välja kujunenud Xxxxxx 12 maja piire kaasneks sellise

muudatusega oluline haljastuse eemaldamine, millesse kuuluks 3 männi, 1 suure pärna ja

30 aasta vanuse heki, kadakate ja piirdeaia eemaldamine ning uuesti ehitamine. Sellise

kuluga kaebaja arvestanud ei ole.

12.6

Antud Xxxxxx tn 10a reformimata maa ostmisega on arvestatud juba Xxxxxx 12

maja ehitamisel aastal 1989 ja maja asub tänavajoonele selle arvestuse järgi lähemal, mis

omakorda loob olukorra, et maja ette autot enam parkida ei saa ja autot tuleks parkida

teemaal, mis ei ole lubatuid. Sellest lähtuvalt ei oleks võimalik pos 1 teemaaks muutmisel

enam autot ettenähtud moel Xxxxxx 12 kinnistul parkida kinnistu sees.

12.7

Xxxxxx tn 12 sidekaablite kanalid ning veetrass on ehitatud 30 aastat tagasi

teadmises, et reformimata maa liidetakse Xxxxxx tn 12 kinnistuga, kuna need jääksid

piirdeaia alla ning uut piirdeaeda sellisel kujul paigaldada ei saaks ilma, et peaks

kommunikatsioonid samuti sisuliselt ümber ehitama. Õigustatud ootus on ka arvestades, et

Xxxxxx tn 11 omanik siiski sai antud väljalõike endale osta ning kellele kehtisid samad

nõuded, nagu hetkel tn Xxxxxx 12 omanikule. 12.8 Tallinna linnas on teatav

ebakorrapärasus pigem positiivne, ja seda eelkõige Nõmme aedlinnas, mis muudab

jalakäijatele keskkonna mitmekesisemaks, kui seda on teatav sirge aedade rida. Sellest

lähtuvalt on ka Xxxxxx 11 ja 13 ees selline riba liidetud kruntidega, mis jääb meie kinnistu

diagonaali. Lisaks on mitu riba paralleelsel Xxxxxx tänaval eraomandisse erastatud

kruntide liitmise teel. Vastustaja ei ole selgitanud, miks on seda riba vaja. Vastustaja

seisukoht

13. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.

13.1

Ei ole veel otsustatud Xxxxxx tn 10a munitsipaalomandisse andmist ning vastava

otsuse teeb Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määruse nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta

maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“ (Kord) § 10 lg 4 alusel

Maa- ja Ruumiamet. Nimetatud sätte kohaselt Maa-ja Ruumiamet teeb maakorralduskava

3(8)

ja selle koostamisel kogutud ja koostatud dokumentide alusel maakorralduse otsuse. Kuna

kaebuse esitamise seisuga ei olnud veel pos 1 munitsipaalomandisse andmise küsimust

otsustatud, siis puudub haldusakt, mida kaebaja saaks kohtus vaidlustada ja mis võiks

kaebaja õigusi rikkuda. Ka kohtule vastuse koostamise seisuga ei ole vastustaja vastavat

haldusakti andnud. Tallinna Linnavaraamet ei ole 23.01.2025 kirjas väitnud, et tegemist on

otsusega. Kaebajale on üksnes selgitatud, et pos 1 edasise menetlusega seonduvat Maa- ja

Ruumiametis. Kuivõrd käesolevaks hetkeks puudub haldusakt, mida kaebaja saaks

vaidlustada ja mis võiks tema õigusi rikkuda ning Maa- ja Ruumiamet on 05.03.2025

kirjas selgitanud, et ta ootab käesolevas vaidluses komproimissi sõlmimist või kohtuotsuse

tegemist, st enne kohtuvaidluse lõppemist lõplikku otsust ei langetata, tuleks kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 või 2 alusel kaebajale tagastada. Vastustaja ei nõustu kohtu

käsitlusega, et 26.04.2024 vastus on käsitletav otsusena ning 13.01.2025 vastus

vaideotsusena, sest need ei vasta sellele ei sisult ega vormilt.

13.2

Tallinna Ringkonnakohus on oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253

selgitanud, et kohaliku omavalitsuse huvil on esimus teiste piirnevate kinnisasjade

omanike ees. Kohaliku omavalitsuse seisukohta saab põhjendamatuks pidada üksnes juhul,

kui see on ilmselgelt meelevaldne, ja eelkõige juhul, kui see oleks selges vastuolus

maakorralduse nõuetega.

13.3

Praegusel juhul soovib vastustaja pos 1 maatüki liitmist munitsipaalomandis oleva

Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga ning seda pole alust pidada planeeringu või

maakorralduse nõuetega vastuolus olevaks. Vastustaja on 05.02.2025 vastusele lisanud

maakatastri kaardi, millelt nähtub, et vaidlusalune pos 1 maatükk asub Xxxxxx tänav T1

transpordimaa ja Xxxxxx tn 10 ja 12 kinnistute vahelisel alal, moodustades nn väljaulatuva

hamba. Vaidlust ei saa olla ka selles, et pärast pos 1 liitmist Xxxxxx tänav T1

Transpordimaaga jäävad kõik Xxxxxx tänava äärsed kinnistud ühele joonele, väljaulatuv

hammas kaob ning moodustub ühtne teekoridor.

13.4

Ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on määratud Xxxxxx tn 10a maaüksus

liiklusalaks ja kuna valdavalt paiknevad Xxxxxx tn T1 tänava äärsed elamumaa kinnistud

ühel joonel, siis taotleb linn katastriüksust munitsipaalomandisse ning vastavalt

üldplaneeringule tuleb määrata selle sihtotstarbeks transpordimaa. Nõmme üldplaneeringu

kohaselt on Xxxxxx tänav olemasolev kõrvaltänav/kvartalisisene tee. Seega on ilmne, et

vastustaja ettepanek liita pos 1 maatükk Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga on kooskõlas

maakorralduse nõuetega, moodustub ühtne tänavakoridor, mis on kooskõlas Nõmme

üldplaneeringuga.

13.5

Kaebaja ei ole esile toonud, et vastustaja oleks andnud talle millegagi õiguspärase

ootuse ning lubanud, et pos 1 tema kinnistuga liidetakse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja

nn õiguspärane ootus tekkinud varasematest seadusega mitte kooskõlas olevatest

toimingutest. Nimelt on kaebaja ja/või eelnevad Xxxxxx tn 12 kinnistu omanikud rajanud

piirdeaia, kommunikatsioonid ja istutanud haljastuse pos-le 1, mis ei ole neile kunagi

kuulunud ja võtnud sellega teadlikult riski.

13.6

Tõsiseltvõetav ei ole ka kaebaja väide, et pos 1 munitsipaliseerimisel kaob kaebajal

võimalus oma kinnistul sõidukit parkida. Arvestades kaebajale kuuluva kinnistu suurust

ning asjaolu,, et tegemist on tänavate nurgal paikneva kinnistuga ja kaebaja on rajanud

kinnistule eraldi juurdepääsu ka kinnisajaga piirnevalt Xxxxxx tänavalt, on kaebajal

piisavalt võimalusi, et sõiduk parkida oma kinnistu piires.

4(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

14. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas koos

25.05.2025 vastusega taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 või 2 alusel,

kuivõrd maa munitsipaalomandisse andmise menetluses ei ole tehtud lõplikku otsustust, mis

võiks kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja leiab, et vastustaja 26.04.2024 teates sisalduva otsuse

puhul, ei ole tegemist haldusaktiga ning 13.01.2025 otsuse puhul ei ole tegemist

vaideotsusega. Kohus vastustaja käsitlusega ei nõustu.

14.1

Kohus selgitab vastustajale esmalt, et kuna kohus on kaebuse menetlusse võtnud,

siis ei saa kohus kaebust tagastada, vaid jätta see HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel. Seega

tõlgendab kohus vastustaja taotlust taotlusena jätta kaebus läbi vaatamata.

14.2

Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt

haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud,

isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus,

otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebaja ja Y. Y esitasid 25.04.2024

vastustajale taotluse kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa omandamiseks ja

katastriüksuse piiride muutmiseks. Nimetatud taotlus on praegusel juhul lahendatud

26.04.2024 kirjaga, milles on kaebaja taotlus jäetud Xxxxxx 10a maaüksuse pos 1 osas

rahuldamata põhjusel, et seda taotletakse munitsipaalomandisse. Nimetatud kirjaga küll ei

otsustatud maa munitsipaalomandisse andmise küsimust, kuid jäeti lõplikult rahuldamata

kaebaja taotlus maaüksuse omandamiseks. Tegemist on kaebaja õiguste ja kohustuste

muutmisele ja lõpetamisele suunatud otsusega, ning tegemist on haldusaktiga sõltumata

sellest, et otsus ei ole vormistatud haldusaktidele kehtestatud nõudeid järgides. Analoogselt

on vastustaja selgitavat kirja käsitletud haldusaktina ka vastustaja enda poolt viidatud

haldusasjas nr 2-23-1253.

14.3

Kohus jääb ka selle juurde, et vastustaja 13.01.2025 vastust kaebaja 26.04.2024

vastuväidetele tuleb käsitleda vaideotsusena ja kaebaja 26.04.2024 vastuväiteid vaidena.

14.4

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse

läbivaatamata jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

15. Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus sellest, kas juurdelõige, mis on tähistatud Tallinna

linna 26.04.2024 vastuse lisaks oleval skeemil maatükina pos 1 (dtl 8) tuleks liita

munitsipaalomandis oleva Xxxxxx tn T1 kinnistuga või tuleks see liita kaebajale kuuluva

Xxxxxx tn 12 asuva kinnisasjaga osas, milles see asub Xxxxxx tn 12 kinnisasja ees. Kaebaja

ja Y. Y on esitanud 25.04.2024 vastustajale taotluse Xxxxxx tn 12 kinnisasjale juurdelõikena

liidetava maa omandamiseks ja katastriüksuse piiride muutmiseks. Vastustaja on seisukohal,

et taotlus on põhjendatud maatüki pos 2 osas, kuid maatükk pos 1 tuleb taotleda

munitsipaalomandisse. Pooled ei vaidle seejuures selle üle, et vaidlusaluse maatüki puhul on

tegemist kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga MaaRS § 22 lg 13 tähenduses, st era-,

munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneva maaga, millest ei ole võimalik

moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja mis on maakorralduse ja planeeringu nõuetest

tulenevalt otstarbekas liita piirneva kinnisasjaga. Piirneva kinnisasja omanikul on sätte

kohaselt õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga.

16. Liitmiseks sobiva maa omandamine toimub MaaRS VI osas sätestatud alustel. MaaRS § 313

lg 6 sätestab, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna

riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse

omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või

5(8)

kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada

soovivate isikute vahel. Ka korra § 3 lg 9 sätestab sama põhimõtte. Tallinna Halduskohus

selgitas oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253, et nimetatud sätetest tuleneb

selgelt, et olukorras, kus maakorralduse nõuetest tulenevalt oleks iseseisva

kasutusvõimaluseta maatükk võimalik anda nii munitsipaalomandisse kui ka liita muu sellega

piirneva kinnisasjaga, on seadusandja eelistanud kohaliku omavalitsuse huvi saada maa

munitsipaalomandisse. Nimetatu tähendab sisuliselt seda, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva

maa liitmine piirneva eraomandis oleva kinnisasjaga on võimalik vaid eeldusel, et kohalik

omavalitsus ei pea otstarbekaks selle andmist munitsipaalomandisse. Otsatarbekuse

hindamisel on kohalikul omavalitsusel seejuures avar kaalutlusruum, ent sellise hinnangu

andmisel ei pea kohalik omavalitsus üksikasjalikult põhjendama, miks ta peab maa

munitsipaalomandisse andmist otstarbekamaks, kui selle liitmist muu piirneva kinnisasjaga.

Kohaliku omavalitsuse seisukohta, et iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk on otstarbekas

taotleda munitsipaalomandisse, saab põhjendamatuks pidada vaid juhul, kui selline seisukoht on

asjaolusid arvestades ilmselgelt meelevaldne ja eelkõige juhul kui see oleks ilmselges vastuolus

maakorralduse nõuetega. Kohus leiab, et käesoleva asja tehiolusid arvestades see nii ei ole.

17. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune Xxxxxx tn

10a maaüksus tuleb anda munitsipaalomandisse. Nimetatu nähtub Tallinna linna ametiasutuste

omavahelisest kirjavahetusest (dtl 50, 55-57). Puudub küll nõuetekohane taotlus maa

munitsipaalomandisse andmiseks, kuid eelpool toodud kirjavahetuse põhjal on ilmne, et

vastav taotlus esitatakse peale kohtuvaidluse lõppemist käesolevas asjas. Vastustaja on

viidanud Maa-ja

Ruumiameti 05.03.2025 kirjale, milles on Tallinna Linnavaraametile teada antud, et lähtuvalt

kaebaja poolt esitatud kaebuse menetlusse võtmisest ei tehta täiendavaid menetlustoimingid enne

vaidluse lahendamist.

18. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 kohaselt on maakorraldusnõueteks muu hulgas kinnisasjale

otstarbeka juurdepääsu tagamine (p 4), kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine,

lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine (p 5), kinnisasja

kiildumise ja ribasuse vältimine (p 6). Nagu nähtub Xxxxxx tn 10a skeemilt (dtl 8), siis asub

maatükk pos 1 kinnisasjade Xxxxxx tn 12 ja 10 ees ning on pikliku kujuga, piirnedes Xxxxxx

tänavaga. Xxxxxx tn 10 ja 8 piirilt on näha, et olukorras, kus maaüksus pos 1 liita Xxxxxx tn

12 kinnisasjaga (ja ka Xxxxxx tn 10 kinnisasjaga) ulatuks see sakina eemale tänavajoonest,

mis lõpeb Xxxxxx tn 8 kinnisasjaga. Maakatastri kaardilt on näha kogu tänavajoon, mis jääb

kaebaja kinnistuga samale poole tänavat (dtl 64). Kaardilt on näha, et tänavajoon on sirge

ning maaüksuse liitmisel tekiks kahe kinnistu ulatuses sakk, st tänavajoon muutuks

ebakorrapäraseks. Tänava joon Xxxxxx tn poolt selliselt, nagu ta oli paikvaatluse teostamise

päeval, on nähtav paikvaatluse fotodelt IMG7.jpg (dtl 151) ja IMG10.jpg (dtl 154). Sakk, mis

on tekkinud tänu sellele, et kaebaja ja Xxxxxx tn 10 kinnisasjade omanikud on oma kinnistute

piire laiendanud ning püstitanud piirdeaiad ja hekid Xxxxxx 10a maaüksuse välispiirile on

näha fotodelt vaatlus 2jpg (dtl 156) ja vaatlus 3 jpg (dtl 157). Fotodelt on selgelt näha

maakatastri kaardilt kujutatu, mille kohaselt kujuneb Xxxxxx tn 10a kaebaja kinnistuga

liitmisel olukord, kus Xxxxxx tn 10a maaüksuse osas tekib ühtsest tänavajoonest sakk.

Paikvaatlusel nähtud olukord kinnitas eelpool kirjeldatut. Seega oleks liitmise tulemusel ühtne

tänavajoon kaebaja kinnistu poolest osast killustunud ning ühtset joont ei saa tekkida.

Seevastu pärast maaüksuse pos 1 liitmist Xxxxxx tn T1 transpordimaaga jäävad kõik Xxxxxx

tn äärsed kinnistud ühele joonele ja väljaulatuv sakk kaoks ning moodustuks ühtne teekoridor.

19. Ühtse tänavajoone killustamine ette ulatuva sakiga ei ole kooskõlas maakorralduse nõuetega,

kuivõrd teemaa piir ei ole enam selge ja ühtlane. Kaebajal on õigus selles, et Xxxxxx tn piir

ei ole paikvaatlusel nähtu kohaselt ühtne ja selge ka kaebaja kinnistu vastas asuva tänavajoone

6(8)

osas (vt dtl 157, 154). Samas nähtub katastrikaardilt (dtl 64), et katastriandmete kohaselt on

joon selge. Kohtu jaoks on katastriandmete ja tegeliku olukorra erinevus aru saadav selliselt,

et ka Ilvse tn vastaspool asuvate kinnistute omanikud on rajanud piirdeaiad alale, mis ei kuulu

tegelikkuses nende kinnisasjade juurde, mistõttu on tegelik olukord katastriandmetest erinev

(nagu ka kaebaja ja Xxxxxx tn 10 kinnisasjade puhul). Nimetatu ei tähenda, et vastustaja

peaks sellist olukorda tolereerima. Ka Xxxxxx tn 11 ja 13 maaüksuste ees asuva riba

võimaliku kinnisasjadega liitmise järgne olukord ei ole võrreldav olukorraga, mis tekiks juhul,

kui vastustaja võimaldaks omandada Xxxxxx tn 10a maaüksuse. Xxxxxx 11 ja 13 ees asuv

riba kujuline maatükk ei jää terava sakina tänavajoonele. Küsimus kas või millistel asjaoludel

on vastustaja otsustanud võimaldada nimetatud maaüksused omandada, väljub käesoleva

vaidluse piiridest.

20. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on oma 21.03.2022 kirjas vastustajaale selgitanud, et

Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on määratud Xxxxxx tn 10a maaüksus liiklusalaks ja

valdavalt Xxxxxx T1 tänava äärsed elamumaa kinnistud paiknevad ühel joonel, taotleda

katastriüksus munitsipaalomandisse ning vastavalt üldplaneeringule määrata sihtotstarbeks

transpordimaa (dtl 126). Seega on ei ole ka planeeringu nõuetest tulenevalt nähtud Xxxxxx tn 10a

maaüksuse liitmist juurdelõikena Xxxxxx tn 12 kinnisasja juurde, vaid see on ette nähtud

liitmiseks munitsipaalomandis oleva Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga.

21. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja kinnisasja piiri paiknemisel asukohas, kus see

katastrikaardi kohaselt peaks olema, kuuluks eemaldamisele suur puu, mis on Xxxxxx ja

Xxxxxx tn nurgal (dtl 154, 152). Puu paiknemine tänavate nurgal olukorras, kus Xxxxxx tn 10

katastriüksuse piiril asuv hekk ja aed nihutatakse katastrikaardil näidatud kinnistu piirile, ei

mõjuta nimetatud puu paiknemist mingil moel. Samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et

uue aia rajamisel saaksid kahjustatud maa sees paiknevad kommunikatsioonide ühendused.

Kaebaja kinnistu piiril on tavapärane aed, mis ei vaja ehitamisel süvendamist määral, mis

ulatuks kommunikatsioonideni. Samuti ei teki olukorda, kus kaebaja kaotab võimaluse oma

sõidukit kinnistul parkida. Nagu nähtub paikvaatlusel tehtud fotolt IMG9.JPG (dtl 153), siis

on kaebaja kinnistule olemas ka teine juurdepääs Xxxxxx tn poolt ning ka nimetatud

sissepääsu ees on piisavalt kinnistu sisest ruumi autode parkimiseks. Maa- ja Ruumiameti

kodulehel Xxxxxx 10 kinnistul paikneva hoone ja kinnistu katastrikaardi järgse piiri vahe on

2,95 meetrit. Arvestades, et standardse parkimiskoha pikkus tavaparklas on 2,6 meetrit, siis on

see piisav selleks, et parkida sõiduk kinnistule ka Xxxxxx tn poolse sissepääsu juures. Seega

ei teki kinnistu piiri viimisel selle katastrijärgsesse asukohta kaebaja jaoks olukorda, kus ta ei

saa oma sõidukeid kinnistu piires enam parkida.

22. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et tal on tekkinud õiguspärane ootus vaidlusaluse

maatüki omandamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nn õiguspärane ootus tekkinud

sellest, et tema ning tema õiguseellased on rajanud katastriüksuse piiridest välja poole jäävale

alale heki ning piirdeaia. Kohus selgitab, et õiguspärane ootus tähendab isiku õigust loota, et

avalik võim ei tagane sõnamurdlikult isikule antud lubadustest. Antud juhul ei ole kaebajale

antud mingit lubadust, et vaidlusalune maaüksus tema kinnistuga liidetakse. Mitte ühestki

kohtuasja materjalide juurde lisatud tõendit ei nähtu, et vastustaja oleks eelpool nimetatud

toiminguteks kaebajale mingi loa andnud. Õigustatud ootust ei saa tekkida õigusvastastest

toimingutest. Rajades heki, piirdeaia ning kommunikatsioonid maaüksusele pos 1, mis ei ole

kunagi kaebajale kuulunud, on kaebaja ja tema õiguseellased võtnud teadliku riski, et

vastavad rajatised tuleb vastustaja nõudmisel eemaldada.

23. Tallinna Halduskohus selgitas oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253 (p 10), et

MaaRS § 22 lõikes 13 ja §-dest 312 jj sätestatud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide

erastamise regulatsiooni eesmärk on luua lihtsustatud olukord maareformi või ka hilisema

7(8)

maakorralduse käigus tekkinud maakorralduslikult ebaloogiliste olukordade parandamiseks. Selle

regulatsiooni eesmärk ei ole tingimata iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide liitmine

piirnevate eraomandis olevate maadega, vaid vastupidi, seadusandja on esimese eelistusena näinud

ette nende liitmise riigi või munitsipaalomandis olevate maatükkidega, kui see on otstarbekas. 24.

Antud juhul nõustub kohus vastustajaga, et vaidlusalune maatükk on maakorralduse ja planeeringu

nõuetest otstarbekas anda munitsipaalomandisse eesmärgiga liita see piirneva avalikult kasutatava

tänavaga. Kaebaja kinnistu paiknemine, kuju ja suurus ei tingi ülekaalukat vajadust maatüki

liitmiseks kaebaja kinnisasjaga. Kaebaja kinnistu on eesmärgipäraselt kasutatav ja juurdepääsetav

sõltumata sellest, kas vaidlusalune maatükk liidetakse sellega või jääb see teemaks. Samuti tagab

maatüki munitsipaalomandisse andmine ühtse teemaa koridori tekkimise Xxxxxx tn äärde. Seega

on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ülekaalukas huvi selle kinnisasja omandamiseks. 25.

MaaRS § 313 lg 10 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määruse nr 24 „Iseseisva

kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“ § 3 lõikes 7

on sätestatud, et „/kui/ on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda

munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbi viija käesoleva korra alusel algatatud menetluse

ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule“. Sama paragrahvi lõike 5 punktis 5

on sätestatud, et selle, kas maa on otstarbekas liita munitsipaalomandis oleva piirneva

kinnisasjaga, selgitab välja maakorralduse läbiviija. Maakorralduse läbiviijaks on sama paragrahvi

lõike 6 kohaselt valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Eeltoodust tuleneb, et kui kohalik

omavalitsus asub kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa liitmiseks esitatud taotluse läbi vaatamisel

seisukohale, et ´asjaomane maa on otstarbekas anda munitsipaalomandisse, lõpetab ta taotluse

menetlemise ning võib alles seejärel asuda taotlema maa andmist munitsipaalomandisse. Antud

juhul on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta peab maa munitsipaalomandisse andmist

põhjendatuks (vt käesoleva otsuse p-s 17 viidatud kirjavahetus) ning asjaoludest nähtuvalt ei ole

hinnang meelevaldne, toimis vastustaja õiguspäraselt, kui jättis kaebaja poolt esitatud taotluse

rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisega vastav menetlus lõppes.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

28. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja ja Y. Y nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

.

8(8)