3-25-2241/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2241

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus XX Xxxx Xxxxxx XX suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia

Kollo

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – XX

Xxxx Xxxxxx XX

Menetlustoiming

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba:

1) seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest XX Xxxx

Xxxxxx XX ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx) summas 7978,86 eurot;

2) taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist XX

Xxxx Xxxxxx XX-le kuuluvale AS-is LHV Pank asuvale arveldusarvele nr

EExxxxxxxxxxxxxxxxxxxx summas 84 854,24 eurot.

2. Ülejäänud osas jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-25-2241

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei

sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa

andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjen-

datud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võima-

tuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saa-

miseks, et sooritada sama seaduse § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on

mh õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse

või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning pöörata sissenõue rahalisele

õigusele sama seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS

§ 130 lg 1 p-d 1 ja 3) ning arestida pangakonto (MKS § 131 lg-d 1 ja 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksu-

otsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel

saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga,

kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1362 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt kontrollib MTA 14.04.2025 korralduse (dtl 54–56) ja

30.04.2025 korralduse (dtl 58–60) alusel XX Xxxx Xxxxxx XX maksustamisperioodi

veebruar–märts 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud käibemaksu tagastusnõuete ning

mai 2024 kuni märts 2025 käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsust ning tulumaksu

2(5)

3-25-2241

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. XX Xxxx Xxxxxx XX nimetatud korraldusi

ei täitnud ning teavet ja dokumente maksuhaldurile kontrollimiseks ei esitanud. Maksuhaldur

koostas seetõttu korraldusi kolmandatele isikutele, et hinnata XX Xxxx Xxxxxx XX poolt

tehtud kulutuste seotust ettevõtlusega. MTA koostas 03.07.2025 kontrolliakti nr 12.2-

3/066472-19 (dtl 16–32), mille tulemusel suureneb XX Xxxx Xxxxxx XX maksukohustus

kokku 126 971,27 euro võrra.

7. Maksuhaldur tuvastas kontrollimenetluses, et äriühing kajastas juuni 2024 kuni märts

2025 käibedeklaratsioonidel alusetult sisendkäibemaksu, sest puudus maksustatav käive,

soetatud teenus ei olnud seotud äriühingu ettevõtlusega ja puudusid sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks nõuetele vastavad arved (arved puudusid või ei olnud väljastatud

äriühingule) (kontrolliakti p 1.1). Maksuhaldur tuvastas, et äriühingul puudus õigus XX

Xxxxxxx arvel nr xxxxxxx oleva käibemaksu arvestamiseks 100% sisendkäibemaksu hulgas,

kuna ei ole välistatud, et autoga tehakse ka erasõite (kontrolliakti p 1.1). Maksuhaldur

tuvastas, et äriühing müüs XX-le Xxxxxxx korteriomandi hinnaga 420 000 eurot ja äriühingul

oli kohustus deklareerida maikuu käibedeklaratsiooni real 8 maksuvaba käibena kogu korteri

müügisumma 420 000 eurot (kontrolliakti p 1.2). Maksuhaldur tuvastas, et äriühing on teinud

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates

õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Samuti tegi äriühing ettevõtlusega

mitteseotud kulutusi ja dokumentideta väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele

tulumaksuga (kontrolliakti p 1.3). Maksuhaldur tuvastas, et äriühing kasutas sõidukit BMW

420I, registrimärk xxxXXX, ettevõtluse tarbeks 50% ulatuses ja ettevõtlusega mitteseotud

kasutamise eest tuleb tasuda erisoodustust (kontrolliakti p 1.4). Taotluses välja toodud

asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et äriühingu maksukohustuse suurenemine oleks

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude

või kohustuse määramine.

8. Täidetud on eeldus, et kontrollimenetluse tulemusel pärast rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt rasken-

datuks või võimatuks. Maksuhalduril on kahtlus, et XX Xxxx Xxxxxx XX on teadlikult

varjanud enda maksukohustust summas 126 971,27 eurot ja hoidnud teadlikult kõrvale

sellises ulatuses maksude tasumisest. On põhjendatud eeldada, et isik ei asu ka tulevikus

vabatahtlikult maksukohustust tasuma. Äriühing ei ole ka kontrollimenetluses täitnud

korraldusi ega esitanud nõutud andmeid ja dokumente. Äriühingu ainukeseks registervaraks

on liiklusregistri andmetel sõiduk. Mistahes muu registervara äriühingul puudub ja äriühingu

ainus likviidne vara on pangakontol asuv raha. Maksukohustuslane võib ka tulevikus asuda

maksude maksmisest kõrvale hoiduma ja taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik

anda maksuhaldurile luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

9. Arveldusarvele aresti seadmine on äärmuslik meede, mis halvab äriühingu majandustege-

vuse ja võib kaasa tuua pöördumatu kahju, mille tagajärjel võib äriühing muutuda maksejõue-

tuks. Seetõttu tuleb täitetoimingu luba taotledes valida meede, mis riivaks isiku õigusi vähem.

Praegusel juhul on võimalik osaliselt tagada määratava maksusumma sundtäitmist vähem

koormavate täitetoimingute rakendamisega ja seetõttu ei ole maksuhalduri taotletud täite-

toiming (pangakonto arestimine) taotletavas ulatuses eesmärgi saavutamiseks sobiv ega

proportsionaalne.

10. Äriühingule kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt sõiduk BMW 420l (dtl

211). Maksuhaldur ei ole taotlenud sõidukile käsutuskeelu seadmise luba. Maksuhaldur on

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole teada sõiduki tehniline seisukord ja läbisõit, arvestades

Eesti kliimat ei ole kabriolettsõidukid Eestis populaarsed, ei ole teada kaskokindlustuse

3(5)

3-25-2241

olemasolu, ei ole teada sõiduki asumine Eestis, liiklusregistri andmetel ei ole õiguslikku

tähendust ja sõiduki realiseerimine kohtutäituri kaudu toob kaasa täiendavaid kulusid.

11. Maanteeameti taustakontrollist (dtl 308–314) nähtuvalt on sõiduk esmakordselt regist-

reeritud 2022. a-l, Eestis on sõiduk arvele võetud 2024. a juunis ja selleks ajaks oli sõiduki

läbisõit 4293 km. Kuna sõiduki vanuseks on praeguseks ajaks 3 aastat, ei ole eluliselt usutav,

et XX Xxxx Xxxxxx XX sõiduki tehniline seisukord oleks märkimisväärselt halvem või

läbisõit oleks oluliselt suurem kui sama aasta müüdavatel teistel sarnastel sõidukitel.

Maksuhaldur on kohtule esitanud Saksamaa autode müügiportaalis mobile.de sama aasta ja

võimsusega autode müügikuulutused (dtl 317–336). Müügil on 23 autot, mille keskmine

müügihind on 41 253,17 eurot. Eestis ei ole auto24.ee müügiportaalis sama aasta ja

võimsusega autot müüa. Müüa on vaid sama mootori ja keretüübiga üks sõiduk, mis on 3

aastat vanem ja mille hinnaks on 24 900 eurot (dtl 315). Kohus arvestab Saksamaa

müügiportaalist nähtuvate hindadega, sest seal müügis olevad sõidukid on sarnasemad

maksukohustuslasele kuuluva sõidukiga.

12. Asjaolu, et sõiduk võib asuda välismaal, on üksnes maksuhalduri arvamus, mis ei tugine

ühelegi tõendile, eriti arvestades asjaoluga, et ajakirjanduse andmetel viibis

maksukohustuslase juhatuse liige veel hiljuti Eestis. Äriühingule vähem koormava täitmist

tagava meetme taotlemata jätmist ei õigusta asjaolud, et sõiduki võõrandamine on tülikam ja

ressursimahukam kui pangakonto arestimine ning sõiduki võõrandamisega kaasnevad

võimalikud täitekulud. Kohus märgib, et liiklusregistri andmete õigsust eeldatakse ja

sõidukile aresti seadmine oleks isikule vähem koormavam kui pangakonto arestimine.

Maksuhalduril ei ole õigust valida täitetoimingut, mis oleks tema jaoks võimalikult mugav,

vaid täitetoiming peab võimalikult vähe kahjustama maksukohustuslase õigusi, kuigi olema

tulevase võimaliku maksukohustuse täitmiseks piisavalt efektiivne. Kohtu hinnangul on

sõidukile käsutuskeelu seadmine piisavalt efektiivne, sest võimaldab tulevase võimaliku

maksukohustuse täitmiseks tagada vara olemasolu ja seda täitemenetluses müüa.

Kaskokindlustuse olemasolu ei ole liiklusregistrisse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmise eelduseks. Liikluskindlustus on sõidukil avalike andmete kohaselt

olemas. Sõiduk väärtus on ligikaudu 1/3 kogu eeldatava maksuvõla suurusest, Sedavõrd

väärtusliku vara arvestamata jätmine täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemisel

ei ole põhjendatud.

13. Kuna tulevast võimalikku maksusummat on osaliselt võimalik tagada vähem koormava

meetmega – sõidukile käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine liiklusregistrisse

–, siis on kohtu hinnangul MTA taotlus pangakontole aresti seadmise loa saamiseks vaid

osaliselt põhjendatud. MTA arvutatud arestisummast 118 992,41 eurot tuleb maha arvata

sõiduki eeldatav ligikaudne maksumus 41 253,17 eurot. Lisaks tuleb arvestada ka selle

sundmüügiga kaasneda võiva eeldusliku täitekuluga – täitemenetluse alustamise tasu 15 eurot

(kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 p 1), menetluse põhitasu 2100 eurot (KTS § 35 lg 1) ja

võimalik lisatasu 5000 eurot (KTS § 461), kokku 7115 eurot. Täitekulud vähendavad vara

müügist saadavat summat, mistõttu tuleb see vara eelduslikust väärtusest maha arvata. Seega

loeb kohus põhjendatuks ja proportsionaalseks, kui seada võimaliku tulevase maksukohustuse

täitmise tagamiseks maksukohustuslase pangakontole arest summas 84 854,24 eurot.

Ülejäänud osas ei ole MTA taotlus kohtu arvates põhjendatud. MTA-l on võimalik esitada

kohtule uus taotlus sõidukile käsutamiskeelu seadmise loa saamiseks.

14. Kohus möönab, et pangakonto arest võib riivata intensiivselt isiku õigusi, kuid

maksuvõla sissenõudmise tagamiseks tuleb maksuvõla tekkimise eest vastutaval isikul

seadusega lubatud piiranguid taluda. Riigikohus on märkinud, et maksukohustuste korrektse

4(5)

3-25-2241

täitmise vastu on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda isiku õiguse kasutada piiranguteta

oma vara, sh sissetulekuid (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas nr 3-19-1672, p 29).

15. Kohus leiab, et ettemaksukontole aresti seadmine taotluses märgitud asjaoludel ja

suuruses on vajalik ja proportsionaalne.

16. Maksuhaldur on taotluses üheselt ja arusaavalt märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui

isik esitab tagatise nii eeldatava maksukohustuse kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-le 122.

17. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku

kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjen-

datud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist,

kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud

või muutuda koguni võimatuks. Kohus rahuldab MTA taotluse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)