2-25-2417/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvaidlustamiseks. Hageja palus, et kohus tuvastaks, et Z.M ei põlvne U.N-ist (kostja) ning Tartu Maakohus jättis 01.04.2025. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja
Legislator headnote
AI generated2-25-2417/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vaidlustamiseks. Hageja palus, et kohus tuvastaks, et Z.M ei põlvne U.N-ist (kostja) ning Tartu Maakohus jättis 01.04.2025. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-2417
Tsiviilasi
Z.M hagi U.N vastu isaduse vaidlustamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Z.M, isikukood XXX
Kostja: U.N, isikukood XXX
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata hageja 27.06.2025. a esitatud taotlus puuduste kõrvaldamise
tähtaja pikendamiseks.
2. Jätta menetlusse võtmata Z.M hagi U.N vastu isaduse vaidlustamiseks.
3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu
15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. Z.M (hageja) esitas 12.02.2025. a Tartu Maakohtule avalduse põlvnemise
vaidlustamiseks. Hageja palus, et kohus tuvastaks, et Z.M ei põlvne U.N-ist (kostja) ning
Z.M sünniakti isa kohta tehtud kanne on ebaõige.
2. Tartu Maakohus jättis 01.04.2025. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja
14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõude aluseks
olevate asjaolude täpsustamiseks; tõendite esitamiseks; täiendava riigilõivu tasumiseks.
3. Hageja sai hagi käiguta jätmise määruse kätte 10.04.2025. a, seega oli puuduste
kõrvaldamise esialgne tähtaeg 24.04.2025. a.
4. 24.04.2025. a taotles hageja telefoni teel puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
Kohus rahuldas taotluse ja määras uueks tähtajaks 22.05.2025. a. Samuti taotles hageja
21.05.2025. a telefoni teel puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ning kohus
rahuldas taotluse, määrates puuduste kõrvaldamise uueks tähtajaks 27.06.2025. a.
27.06.2025. a esitati kohtule e-posti aadressilt xxxxx taotlus, milles paluti puuduste
kõrvaldamiseks määratud tähtja pikendamist veel vähemalt kuu võrra. E-kirjas
avaldatakse, et ei ole teada, kaua aega veel läheb.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus
hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste
kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 esimese lause alusel
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse
võtmisest keeldumise põhjus.
6. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või
kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puuduste, mida saab kõrvaldada,
mh kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks
ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei
kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus, või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
TsMS § 371 lg 1 p 9 ja p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui
hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse
vorminõudeid, samuti kui on tasumata riigilõiv.
Hageja ei ole vaatamata korduvatele tähtaja pikendamistele kohtu määratud tähtpäevaks
puudusi kõrvaldanud. 27.06.2025. a esitatud taotlus on sisuliselt põhjendamata ning ei
ole selge, mille tõttu nõuetekohase hagi esitamine on niivõrd pikalt viibinud. Ka ei nähtu
taotlusest, milliseid dokumente koguda soovitakse ja milliseid samme on hageja
puuduste kõrvaldamiseks senini astunud. Andmeid täiendava riigilõivu tasumise kohta
esitatud ei ole. Hagejale on võimaldatud kokku kolm kuud puuduste kõrvaldamiseks,
mida kohus peab piisavaks. Menetlusökonoomiast lähtuvalt ei pea kohus sellises
olukorras põhjendatuks veelkordselt puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega
pikendada. Kõrvaldamata puudused ei võimalda kohtul hagi menetlusse võtta. Eelneva
tõttu keeldub kohus TsMS § 3401 lg 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.
7. TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest,
ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja
menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi on esitatud
elektroonselt, puuduvad hagejale tagastatavad dokumendid.
8. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja
tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu
menetluses.
9. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest
ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
10. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist.
Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada allkirjastatud taotlus, kus tuleb mh
märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada ja konto omaniku nimi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Roman Levin