2-25-4641/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4641

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

V Ši hagi D Bi vastu elatise nõudes

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: V Š (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja: E A Š (isikukood xxx; e-post

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: I M-V (e-post xxx)

Kostja: D B (isikukood xxx; e-post xxx)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista D Bilt elatis V Ši kasuks perioodi eest 25.03.2025 kuni 31.03.2025

elatis summas 64,97 eurot ning alates 01.04.2025 kuni V Ši täisealiseks saamiseni

(s.o xxx) 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust

40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Välja mõista D Bilt tagasiulatuv elatis V Ši kasuks perioodi eest 22.01.2025-

24.03.2025 summas 603,28 eurot.

5. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 5.kuupäevaks E A Š arvelduskontole nr

xxx, selgitusega „elatis“.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

25.03.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt sündis E A Ši (lapse ema/hageja seaduslik esindaja) ja

D Bi (lapse isa/kostja) kooselust xxx poeg V Š (hageja). Vanemate kooselu lõppes juuni 2024

aastal, ajal, mil hageja seaduslik esindaja oli rase. Laps elab emaga alates sünnist. Hageja

seaduslik esindaja on korduvalt suuliselt pöördunud kostja poole elatise maksmise nõudega, kuid

kostja pole lapse ema ettepanekule reageerinud.

Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 849 eurot, s.h eluasemelaen 225 eurot,

kommunaalkulud 40 eurot, elekter 6 eurot, kulutused toidule 200 eurot, majapidamisvahendid

(koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot, hügieen (šampoonid, dušigeelid,

seebid, mähkmed, aluslinad jne) 150 eurot, riided ja jalatsid 100 eurot, tervishoid (vitamiinid,

ravimid lapse haigestumisel, arstide visiiditasud jne) 20 eurot, arendavad mänguasjad 50 eurot,

vankrid, kärud, lamamistoolid 50 eurot.

Võttes arvesse asjaolu, et kostja ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust lapse

ülalpidamiseks, nõuab hageja ka elatise tasumist tagasiulatuvalt alates 22.01.2025 kuni

24.03.2025 summas 603,28 eurot (tasumata elatis perioodil 22.01.2025 kuni 31.01.2025 summas

92,81 eurot (287,72 eur ÷ 31 päev × 10 päeva) + tasumata elatis perioodil 01.02.205 kuni

28.02.2025 summas 287,72 eurot + tasumata elatis perioodil 01.03.2025 kuni 24.03.2025

summas 222,75 eurot (287,72 eur ÷ 31 päev × 24 päeva).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise alates hagiavalduse esitamisest

miinimummääras ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 22.01.2025 kuni 24.03.2025 summas

603,28 eurot.

Kostja vastus

Kostja tunnistas oma vastuses nõuet osaliselt. Kostja elab Venemaal ning palub seega arvesse

võtta erinevust elatise miinimummäärades riikide vahel ning arvestada mõlema riigi standardeid.

Kostja igakuine sissetulek on praegu 30 000 rubla (umbes 300 eurot), kostja töötab

mitteametlikult alates oktoobrist 2024. Arvestades valuutakursi kõikumist, elukallidust

Venemaal ning kostja kohustusi, ei ole kostjal võimalik maksta Eestis seadusega sätestatud

elatise summat. Alates xxx on kostjal elatisekohustus oma esimese alaealise lapse, B O D suhtes,

kes samuti on Eesti ja Venemaa kodanik ning elab Venemaal. Pärast lahutust 2022. aastal

maksab kostja tema ülalpidamiseks igakuiselt 10 000 rubla vastavalt suulisele kokkuleppele

lapse emaga ning kannab ka lisakulud, mis on seotud lapse tervisega (diagnoos: xxx). Kostjal on

täiendavad finantskohustused ja vältimatud kulud, sealhulgas laenukohustused ja

eluasemekulud. 09.04.2025 seisuga on kostja võlgnevus krediidiasutustele 66 437,44 rubla koos

intressidega. 2025. aastal on kostjal seadusest tulenev kohustus läbida ajateenistus Venemaa

Föderatsiooni seaduse „Sõjaväekohustus ja sõjaväeteenistus“ alusel. See piirab oluliselt kostja

sissetulekuid, kuna teenistuse ajal moodustab kostja sissetulek umbes 2 000 rubla (~20 eurot)

kuus. Seetõttu ei ole kostjal võimalik maksta nõutud summas elatist, rikkumata oma kohustusi

esimese lapse, võlausaldajate ning enda toimetuleku suhtes.

Kostja ei ole keeldunud lapse ülalpidamisest ega kasvatamisest. Kostja viimane tööandja Eestis

kandis hageja seaduslikule esindajale kostja palga ja tasumata tööandjate summad — kuni 2 000

eurot — vastavalt kostja vabatahtlikule avaldusele. Kostja on valmis tasuma elatist

tagasiulatuvalt alates lapse sünnist ja jätkata makseid vastavalt oma võimalustele. Kostja palus

kohtul määrata elatis kindlasummalisena — 10 000 rubla kuus (~100 eurot) või muus kohtule

õiglasena näivas suuruses, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli

baassummaks 272,76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282,31 eurot.

Kostja on oma vastuses esmalt palunud võtta arvesse märkimisväärset erinevust elatise

miinimummäärades Venemaa ja Eesti vahel. Kohus selgitab, et kuna hageja elab Eestis

ning on Eesti Vabariigi kodanik, siis tuleb kohtul lähtuda Eesti seadustest, s.h

perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise tasumise kohustusest, elatise suurusest ning

kohus saab vähendada elatist üksnes PKS-s sätestatud eelduste esinemisel.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on E A Š ja kostja.

Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud või muud moodi oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on

elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt

moodustavad hageja igakuised kulud kokku 849 eurot, s.h eluasemelaen 225 eurot,

kommunaalkulud 40 eurot, elekter 6 eurot, kulutused toidule 200 eurot,

majapidamisvahendid (koristustarvikud, pesupulber, nõudepesuvahendid jne) 8 eurot,

hügieen (šampoonid, dušigeelid, seebid, mähkmed, aluslinad jne) 150 eurot, riided ja

jalatsid 100 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid lapse haigestumisel, arstide

visiiditasud jne) 20 eurot, arendavad mänguasjad 50 eurot, vankrid, kärud, lamamistoolid

50 eurot.

Kohus asub seisukohale, et iseenesest on hageja poolt väljatoodud kululiigid vajalikud

arvestades ka hageja vanusega. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema

võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel.

Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see

vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas

oma ülalpidamiskohustusest. Kohtu hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning

eluliselt on usutav ka hügieeni- ja majapidamisvahendite kasutamine ning

tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega ei saa ebavajalikuks pidada aeg-

ajalt ka arendavate mänguasjade soetamist. Samuti saab elatise alla paigutada vankrite,

kärude jms kulu. Kuigi nimetatud tooteid ei osteta igakuiselt, siis saab suurema kulu

jagada aastate peale ning lapse suuremaks saades asenduda ka muude vajalike kuludega.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks

käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale ning seega on

elatise nõue põhjendatud miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei

ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-

2-1-174-16, p 13).

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale. Kohus on 02.05.2025

kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada tõendeid enda igakuiste sissetulekute ja

väljaminekute kohta, et kohus saaks hinnata kostja majanduslikku olukorda (dtl 63-66).

Kostja on esitanud venekeelsed tõendid oma sissetulekute kohta (dtl 54-55) ning tõendi,

mille kohaselt on tema kogutulu 2025 aastal olnud 113 782,73 rubla (dtl 77). Samuti on

kostja välja toonud, et tema igakuised kulud on üür ja kommunaalkulud ca 15 000 rubla

ning toit, transport ja esmavajadused ca 10 000 rubla ning esitanud kommunaalmaksete

kohta venekeelsed dokumendid (dtl 33-35). Kostja on menetluses viidanud ka

võlgnevuste olemasolule ja esitanud samuti venekeelseid dokumente (dtl 36-46) ning

tõlgitud tõendi krediidivõlgnevuse olemasolu kohta summas 144 292,58 rubla (dtl 78).

Kohus on 02.05.2025 kirjas kostjale selgitanud, et võõrkeelsed dokumendid võib kohus

menetluses jätta tähelepanuta ning märkinud, et vastavad dokumendid tuleks ka tõlkida.

Seega ei arvesta kohus asja menetluses venekeelsete dokumentidega. Kohus on teinud ise

pärinud ka Eesti krediidiasutustele, mille vastustest nähtub, et kostja omab kontosid AS-s

xxx (seisuga 04.06.2025 on kontode saldo 0 eurot; dtl 104) ning arvelduskontot ja

hoiukontot AS xxx (dtl 111). Hoiukonto jääk oli 05.06.2025 seisuga 0 eurot ning

arvelduskontol oli jääk 0,37 eurot (dtl 112-113).

Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud võivad kostjal olla. Samas ei

vabasta erinevate kohustuste, sh laenukohustuste olemasolu ning ka kostja poolt viidatud

sõjaväekohustus kostjat elatise tasumisest. Samuti ei ole kostja töövõimetu, mis võiks

takistada kostjal sissetulekute teenimist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel,

piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa

arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud

vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.

Kostja on menetluses viidanud ka oma esimese lapse ülalpidamiskohustusele ning

märkinud, et teise lapse kulud on hinnanguliselt ca 10 000 rubla. Samas ei ole kostja välja

toonud ega tõendanud, kas, milliseid ja mis summades kulusid ta seoses teise lapsega

kannab.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud,

et elatise väljamõistmisel jääks tema või tema esimene laps varaliselt

vähemkindlustatuks. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 alusel ning hageja nõue elatise saamiseks alates hagiavalduse

esitamisest on põhjendatud miinimummäära ulatuses.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuv elatise summas 603,28 eurot

ajavahemiku 22.01.2025-24.03.2025 eest.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et

kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab

oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele

esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud

isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei

tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud,

nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt

elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes

lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13;

Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda

ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult

koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt

raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse

määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka

kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise

aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kuigi hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks järjepidevalt elatist kostjalt

nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hageja oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka

tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud,

et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejale tasuma või et tagasiulatuva

elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda. Seega rahuldab kohus

hageja tagasiulatuva elatise nõude.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis perioodi eest 25.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 64,97 eurot ning

alates 01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o xxx) 301,74 eurot kuus

(baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot

ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi eest 22.01.2025-24.03.2025 summas

603,28 eurot.

Alates 01.04.2025 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel

tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 5.kuupäevaks.

9. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

10. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik