2-24-133492/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Neve Uudelt

Otsuse kuupäev

11.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133492

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi X.E vastu laenulepingutest

tulenevates nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 05.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

8334,63 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja (vastustaja) X.E (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta Bigbank AS-i 07.07.2025 apellatsioonkaebus menetlusse.

2. TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 05.06.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Bigbank AS (hageja) esitas 18.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.E (kostja)

vastu põhivõla 4957,13 €, kõrvalnõuete 958,43 € ja edasiulatuva viivise saamiseks.

Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja asi anti üle

hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 16.01.2025 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja:

-

lepingu CL-EEC-20018740 (leping I) alusel 3801,64 € (sh 332,30 € intress, 6,30 €

lepingu haldustasu, 570,80 € viivis ja 2892,24 € tagastamata krediidisumma);

-

lepingu CL-EEC-20008195 (leping II) alusel 1241,37 € (sh 78,72 € intress, 6,30 €

lepingu haldustasu, 128,87 € viivis ja 1 027,48 € tagastamata krediidisumma);

-

lepingu CL-EEC-20000413 (leping III) alusel 1240,44 € (sh 79,24 € intress, 6,55 €

lepingu haldustasu, 117,20 € viivis ja 1037,45 € tagastamata krediidisumma);

-

alates 17.01.2025 tagastamata krediidisummadelt viivis lepingu I osas määraga

29,9%, lepingu II osas määraga 18,9% ja lepingu III osas määraga 16,9% aastas.

2.1.

Pooled sõlmisid 05.11.2020 lepingu I, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 5690 €.

Lepingu I järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 05.11.2020 kuni lepingu I ülesütlemiseni 22.05.2024

tegi kostja lepingu I raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 7575,14 €.

2.2.

Pooled sõlmisid 28.04.2020 lepingu II, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 3146 €.

Lepingu II järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 18,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 28.04.2020 kuni lepingu II ülesütlemiseni 22.05.2024

tegi kostja lepingu II raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 3938,05 €.

2.3.

Lisaks sõlmisid pooled 08.01.2020 lepingu III, mille kohaselt andis hageja kostjale üle

4570 €. Lepingu III järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 08.01.2020 kuni 22.05.2024 tegi kostja lepingu III

raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 5938,99 €.

2.4.

Hageja ütles 22.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingud I–III üles, sest kostja ei täitnud

lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

2.5.

Hageja omandas teabe kostja kui tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info

ja arvelduskontode väljavõtete alusel. Samuti omandas ta teavet kostja varasemate makse-

kohustuste täitmise kohta E-krediidiinfost ja Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat makse-

häiret ega maksekohustust hageja ei tuvastanud.

3. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis hagi 05.06.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal kulude puudumise tõttu

polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

4.1.

Kostja vastuse puudumise tõttu saab eeldada hageja esile toodud asjaolude õigsust.

Maakohus tuvastas lepingute I–III sõlmimise ja täitmise eespool p-des 2.1–2.3.

4.2.

Maakohus asus hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal seisukohale, et hageja rikkus

lepingute I–III alusel kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 2 ette nähtud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei olnud kostja laenuvõime kontrollimisel

vajalikul määral hoolas VÕS § 403⁴ lg 2 tähenduses. Hageja esitatud kostja konto

väljavõtetest nähtub, et kostjal olid kohustused ka teiste krediidiandjate ees. Kohtu hinnangul

2 (4)

ei olnud kostja võimeline hagejalt võetud laene teenindama. Seega eiras hageja VÕS § 403⁴

lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale

vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Hageja rikkus ka VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud

andmete analüüsimise kohustust.

4.3.

VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega on lepingud I–III

tühised intressi jm krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

4.4.

Hageja esile toodud asjaoludel on kostja kõigi lepingute I–III alusel tasunud hagejale

suurema summa algselt saadud laenust. Eelneva põhjal tuleb kostja tagasimaksed arvestada

põhivõla katteks, mistõttu kostja on kogu võlgnevuse tasunud.

APELLATSIOONKAEBUS

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

5.1.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega nagu viitaks varasemate krediidikohustuste

olemasolu tingimata krediidisaaja krediidivõimetusele, makseraskustele või laenuorjusele.

Hageja kogus kostja krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt andmeid ja jõudis nende

hindamise tulemusel korrektselt järeldusele, et kostja oli võimeline võetud laenukohustusi

kandma. Hageja täitis oma kohustusi piisava hoolsusega.

5.2.

Hageja tõi esile ja tõendas, et iga lepingu I–III sõlmimise eel omandas ta teabe kostja

krediidivõimelisuse kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info

(Maksu- ja Tolliamet, E-krediidiinfo maksehäireregister) ning arvelduskontode väljavõtete

alusel. Hageja tõi esile, milliseid sissetulekuid, finantskohustusi, majapidamiskulusid ja teisi

olulisi näitajaid kostja arvelduskontodelt ja muudest allikatest tuvastati ning kuidas need

näitajaid omavahel suhestusid ja kostja maksevõimet mõjutasid. Nii omandas hageja piisava

teabe kostja kui tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, regulaarsete finantskohustuste

ja teiste varaliste kohustuste kohta ning varasema maksekäitumise osas. Samuti hindas hageja

kogutud andmetelt kostja sissetulekute ja kohustuste suhet ning hindas selle põhjal kostja

suutlikkust tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu elamiskulude katmiseks pärast

võetud finantskohustuste õigeaegset tasumist ning kohustuste võimaliku suurenemise korral.

Maakohus ei ole hinnanud kogutud teavet ega põhjendanud, miks ta jõudis hagejast erinevale

järeldusele kostja krediidivõime kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646

alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.

7.1.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad eelkõige TsMS § 436 lg 1

ja § 442 lg 8. Nende sätete kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu

hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad

olema jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu

menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada. Otsuse põhjendavas osas tuleb märkida

3 (4)

kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta

ei nõustu poole faktiliste väidetega. Üldjuhul peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima.

Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (vt nt RKTKo

16.02.2022, 2-18-8699/180, p 12.1).

7.2.

Maakohus ei põhjendanud, miks ei olnud hageja kogutud teave kostja krediidivõime

hindamiseks piisav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu üldsõnalise tõdemusega, et kostja

varasematest kohustustest teiste krediidiandjate ees järeldub suutmatus täita lepingutega I–III

hageja ees võetud rahalisi kohustusi. Maakohus ei tuvastanud niisugust järeldust tehes ühtegi

muud asjaolu peale varasemate kohustuste olemasolu, aga see üksi ei ole piisav. Käesoleval

juhul sõlmisid pooled kolm lepingut ja hinnang kostja krediidivõime hindamise toimingutele

ja nende kohasusele tuleb anda iga lepingu osas eraldi.

7.3.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ka sellega, et ei vastanud hagiavalduse

väidetele kostja krediidivõime hindamise kohasuse osas. Kui kohus jätab hagi otsusega

rahuldamata olukorras, kus hageja väidete õigsust eeldades saab kaaluda tagaseljaotsuse

tegemist, tuleb hagejale ebasoodsa lahendi tegemisel järgida üldist põhjendamisstandardit, st

vastata hageja asjakohastele väidetele. Hagi rahuldamata jätvast kohtuotsusest peab

käesolevaga sarnasel juhul olema loogiliselt arusaadav, mida pidanuks hageja tegema kostja

krediidivõime hindamisel teisiti – nt kas koguma täiendavaid andmeid, rakendama muud

arvutusmeetodit või tegema kogutud andmetest ja nende põhjal tehtud arvutustest teistsuguse

järelduse. Vaidlustatud otsusest ei ole loogiliselt jälgitav, milline on maakohtu sisuline

etteheide hagejale kostja krediidivõime hindamisel.

7.4.

Põhjendamiskohustuse rikkumine on ulatuslik, sest maakohus ei hinnanud ühtegi

tõendit ega vastanud ühelegi hageja väitele sisuliselt. Nii vastab maakohtu otsus TsMS § 656

lg 1 p 5 tunnusele. Ringkonnakohus ei saa esimese kohtuastmena asuda vaidlust lahendama,

kui maakohus ei ole üldse hageja väiteid ega tõendeid käsitlenud (TsMS § 9 lg 3). Seetõttu

pole võimalik rikkumist kõrvaldada apellatsioonimenetluses ega teha hageja soovitud otsust

hagi rahuldamise kohta.

8. Eeltoodust tulenevalt on asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud menetlusõigust,

rikkumine võis tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja seda ei saa mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on

otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016,

3-2-1-92-16, p 17).

9. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)