2-25-8869/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Neve Uudelt

Määruse kuupäev

11.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-8869

Tsiviilasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku

paigutamiseks tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 06.06.2025 ja 07.06.2025 määrused

Kaebuse esitaja ja liik

Y.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) Y.H, esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.06.2025 ja 07.06.2025 määrused jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja või psühhiaatria-

kliinik) valvearst esitas 06.06.2025 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse Y.H (puudutatud

isik või patsient) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa

saamiseks.

2. Patsient toimetati psühhiaatriakliinikusse 05.06.2025, kell 16.58 rakendati tema suhtes

tahtest olenematut ravi, sest oma psüühikahäire tõttu oli ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale

ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.

3. Kahe psühhiaatri arvamusest nähtub patsiendi haigestumise ja haiguse kulgemise kohta

järgmine.

3.1.

Patsient viibib psühhiaatriakliinikus ravil teistkordselt, kuid teda on varem ravitud ka

Hispaanias ja Soomes. Esmakordselt viibis ta statsionaarsel ravil 01.–24.03.2025 tahtest

olenematult kohtu loal. Toona tõi patsiendi haiglasse kiirabi, sest ta käitus ebaadekvaatselt ja

ajas seosetut juttu. Enne haiglasse sattumist avaldas patsient kodus paranoilisi jälitus- ja

kahjustusluulumõtteid, milles juhituna oli ebaadekvaatselt käitunud (tõmbas kodus kõik

juhtmed seinast välja, võttis telefonist SIM-kaardi välja, lülitas pereliikmete telefonid välja,

peitis võtmeid). Maniakaalsest afektist juhituna on patsient päevi magamata, olekult

sehkendav ja rahutu. Pärast haiglaravi ta ambulatoorset toetusravi ei tarvitanud, mistõttu

seisund ägenes taas. Patsient viibib alaliselt Soomes, Eestisse tulles elab ema korteris.

3.2.

Praegusel juhul hospitaliseerisid patsiendi kiirabi ja politsei. Patsient teatas ise häire-

keskusele, et kodus on perevägivald, õde terroriseerib ja provotseerib teda. Patsiendi sõnul

tuli ta Eestisse, leidis eest ema täiesti segamini korteri ja asus seda koristama. Patsiendi väitel

põeb ema Alzheimeri tõbe ega tule eluga toime, vajab tema abi. Õed aga olevat pahatahtlikud,

tegid talle „kambaka” ja saatsid ta haiglasse. Õe andmetel ei vasta venna jutt tegelikkusele,

ema põeb hüpertooniat ja diabeeti, kuid patsient ei luba tal rohtu võtta, peidab ravimid ära.

Lisaks ei luba ta emal süüa, käsib emal korterist välja kolida, vahel paneb ema tuppa luku taha

ja võtab talt telefoni ära. Patsiendile tundub, et teda jälgitakse TV ja telefoni kaudu. Samuti on

ta kõigil elektripistikutel katted ja elektriseadmetel juhtmed ära võtnud. Öösiti arvab, et emal

on kuri vaim sees ja seda on vaja välja ajada. Vahel hoiab öösiti uksi lahti ja ema külmetab.

Hospitaliseerimise eelselt kutsus ema ise tütre appi, sest ei julgenud koos patsiendiga olla.

3.3.

Valvetoas oli patsient targutlev, andis küsimustele vastuolulisi või valesid vastuseid,

haiglaravist keeldus. Tema seisund pole paranenud, ta on jätkuvalt maniakaalne ja kriitikata.

Objektiivseid andmeid oma käitumise osas eitab.

3.4.

Patsiendil esineb raske psüühikahäire - bipolaarne meeleoluhäire (F31), millest juhituna

on tema käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Ta võib olla ohtlik nii endale kui

ümbritsevatele. Tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Oma psüühilise seisundi

tõttu pole ta võimeline otsustama ravi üle ega andma haiglaraviks adekvaatset nõusolekut.

4. Raviarst selgitas ärakuulamisel, et patsiendi seisund pole muutunud ja ta vajab haiglaravi.

5. Ärakuulamisel patsient selgitas, et ta viibib psühhiaatriahaiglas, sest sugulased arvasid, et

tal oleks aeg tulla siia aega veetma. Haiglasse toomise põhjust peab küsima sugulastelt.

Patsient kinnitas, et ta on varem olnud bipolaarne ja võib olla ebastabiilne. Talle on määratud

erinevaid psühhiaatrilisi ravimeid. Kuure on olnud kümneid, kasu erinev. Suures osas ei aita

miski, aga leevendust on nad andnud. Viimasel ajal on suur konflikt Eesti ja Soome ravi

vahel. Praegu on ravi määratud Soomes ja ta peaks järgima seda ravikuuri. Nüüd on Eestis ja

teda ravitakse risti vastupidi. Patsiendil on mure, et ta ei saa taotleda sotsiaaltoetuseid, mille

tähtaeg on ülehomme, sest viibib Eestis haiglas.

6. Patsiendile riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) toetas avaldaja taotlust.

MAAKOHTU MÄÄRUSED

7. Maakohus rakendas 06.06.2025 määrusega (määrus I) esialgset õiguskaitset ja lubas

kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema

psühhiaatriahaiglasse paigutamisest alates 05.06.2025, kell 16.58 kuni 09.06.2025 kell 16.58.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

2 (4)

7.1.

PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane. PsAS § 13 lg-te 2 ja 4 järgi võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni

ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 alusel esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks

isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst

haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

7.2.

TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib

esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest.

7.3.

Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Oma

psüühilise seisundi tõttu pole ta võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks

haiglaraviks adekvaatset nõusolekut. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav isiku

poolt ravimite korrektne manustamine. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale, kuid ka ümbritsevatele isikutele.

Puudutatud isiku seisundit arvesse võttes vajab ta hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral

võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis

ei ole tema huvides. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et tal puudub

haiguskriitika ja ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast

õiguskaitsevahendit.

8. Maakohus tegi 07.06.2025 määruse (määrus II), millega pikendas esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates puudutatud isiku

05.06.2025 kell 16.58 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis

loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta

ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Ühtlasi määras kohus, et esialgse õiguskaitse korras

kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi tuleb lugeda lõpetatuks 15.07.2025 kell

16.58 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud

jättis maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Maakohus kordas varasemas määruses

esitatud seisukohti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Puudutatud isik esitas 17.06.2025 esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

määrused I ja II tühistada ning jätta avaldaja taotlused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamise

ja tahtest olenematu ravi tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotust ta ei

vaidlusta. Puudutatud isik jääb selle juurde, et ta saab õiget ravi Soomes. Kindlasti ei ole ta

ohtlik ei endale ega teistele. Lihtsalt õdedega on tal halvad suhted. Haiglas viibimine tekitab

talle korvamatu majandusliku kahju, mis tuleb talle hüvitada. Ta ei saa vajaliku asjaajamisega

tegeleda ning see suurendab tema probleeme.

10. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus küsis kaebuse kohta seisukoha ka Tallinna

linnalt, kes leidis samuti, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus

raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise

ravi vajadus. Puudutatud isiku väited, et ta saab ravi Soomes, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg s 1 sätestatud

tingimuste hindamisel. Kolleegiumil puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

11.2. Patsiendi ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega, mille kohaselt

esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – bipolaarne meeleoluhäire (F31). Arvamusest

nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu

ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista

ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Riigikohus on selgitanud, et isiku

ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma

haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2153662, p 14.1). Lisaks nähtub maakohtu

tuvastatud asjaoludest, et puudutatud isik võib olla ohtlik oma pereliikmete, sh eaka ja haige

ema suhtes. Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud

isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele.

11.3. Samuti ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et patsient

ei nõustu Eestis määratud raviga ja varasemalt ei ole ta pidanud talle väljakirjutatud ravimite

võtmist vajalikuks. Samas viitavad hospitaliseerimise asjaolud tõsiasjale, et vähemalt praegu

ei olnud muu ravi piisav ega andnud soovitud tulemust. Sellest järeldub, et väljaspool

raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi

paranemine.

11.4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja

pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud.

12. Maakohus jättis menetluskulud õigesti riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus (TsMS §

173 lg 1 ls 2). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Puudutatud isiku esindaja tasutaotluse lahendas maakohus 27.06.2025 määrusega.

13. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)