2-22-7627/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7627

Kohtuasi

Mutual OÜ hagi L.M-i vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

L.M-i vastuhagi Mutual OÜ vastu ettemaksu,

leppetrahvi ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.07.2024 otsus ja 30.09.2024 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mutual OÜ 04.09.2024 apellatsioonkaebus (täiendatud

29.10.2024)

L.M-i 23.08.2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Mutual OÜ 04.09.2024 apellatsioonkaebus (täiendatud

29.10.2024) 40 273,04 eurot

L.M-i 23.08.2024 apellatsioonkaebus 78 016,01 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja):

Mutual OÜ (registrikood 11962877, aadress XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-

Bakhoff (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja apellant):

L.M (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Ken Kaarel

Gross (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.07.2024 otsus ja 30.09.2024 täiendav otsus tühistada

osaliselt, osas, milles kostjalt jäi lõppkokkuvõttes hageja kasuks välja mõistmata

11 594,80 eurot ja sellelt arvestatav viivis ning menetluskulude jaotuse osas ning

teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi jätta

rahuldamata ning anda uus menetluskulude jaotus.

2. Mutual OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. L.M-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1.Rahuldada Mutual OÜ hagi L.M-i vastu osaliselt.

4.2.Mõista L.M-ilt Mutual OÜ kasuks välja 11 594,80 eurot.

4.3. Mõista L.M-ilt Mutual OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (8 769,60 eurot) alates

05.05.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni viivisemääraga 0,1 % päevas, kuid mitte rohkem

kui põhivõla suurus (8 769,60 eurot).

4.4. Mõista L.M-ilt Mutual OÜ kasuks välja viivis alates 23.05.2022 VÕS § 113 teises

lauses sätestatud määras kuni kohustuse tasumiseni põhivõlalt (2 825,20 eurot) kuid

mitte rohkem kui põhivõla suurus (2 825,20 eurot).

4.5. Jätta L.M-i vastuhagi Mutual OÜ vastu rahuldamata.

4.6. Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80 % ulatuses kostja kanda,

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

4.7. Jätta kostja taotlus hageja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

4.8. Keelduda hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite asja juurde vastu

võtmisest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. 07.07.2021 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu Loomuse tn 12, Tallinn asuvale

kinnistule elamu ehitamiseks (I kd, tl 6 – 47). Elamu tuli lepingu kohaselt ehitada etapiliselt ja

tasu tuli maksta iga etapi lõppedes (lepingu p-d 1.5.1 – 1.5.3, I kd, tl 41 ja I kd, tl 48-50).

Erandid maksmises oli kokkulepitud lisatööde osas, mis tuli tellida kolmandatelt isikutelt ja

materjali osas (lepingu p 5.5 ja I kd, tl 51-52). Kostja väide, mille kohaselt koosnesid etapid

kolmest osast, s.o maja karp väljast valmis, maja sisetööd ja maja välitööd, on vale. Sellise

kokkuleppe olemasolu ei ole kostja tõendanud. Ehituse esimese etapi tööd on kirjeldatud

lepingu lisaks olevas kalenderplaanis (I kd, tl 41), millest nähtub, et I etapi tööd lõppevad

vundamendi ja sissesõidutee killustikualuse ehitusega. Ka lepingu lisaks olevast 14.04.2021

hinnapakkumisest nähtub, et ehituse I etapi moodustab plaatvundament (mitte lintvundament,

nagu on väidetud kostja spetsialisti arvamuses), järgmise kandvad seinad jne. Leping oli oma

olemuselt kestvusleping, kuna kehtis pikka aega (12.07.2021 – 31.10.2023) ja tegelikult ei

olnud isegi lepingu lõpptähtaeg lõplik, sest kostja soovis ehitada vastavalt oma võimalustele

ja vajadustele.

Kuna poolte koostöö novembriks 2021 enam ei toiminud, siis ütles hageja 07.07.2021

sõlmitud lepingu 08.02.2022 e-kirja teel erakorraliselt üles (I kd, tl 56-59). Lepingus ei olnud

ülesütlemise avaldusele ette nähtud kohustuslikku kirjalikku vormi. Alternatiivselt ütles

hageja lepingu igal juhul üles oma 17.03.2022 dokumendiga (I kd, tl 67-74). Hageja ütles

lepingu üles VÕS § 196 lg 1, VÕS § 652 lg 2 ja VÕS § 631 koosmõjus. Samuti esinesid

alused lepingu ülesütlemiseks VÕS § 116 alusel ilma kostjale täiendava tähtaja andmiseta

VÕS § 116 lg 2 p 4 alusel. Juhul, kui hageja ei saanud õiguslikult lepingut üles öelda, siis

käsitab hageja lepingu lõpetamisele suunatud avaldusi kui lepingust taganemise avaldusi.

Lepingu ülesütlemiseks esinesid alljärgnevad mõjuvad põhjused:

Kostja ei pidanud kinni tehtud kokkulepetest ja andis hagejale ebamääraseid juhiseid, (III kd,

tl 57-59). Kirjavahetusest nähtub, et hageja pöördus kostja poole nt 22.11.2021. a ja viitas, et

puuduvad detailsed tööjoonised. 24.01.2022. a e-kirjas on hageja viidanud, et tööjoonised

puuduvad jätkuvalt ning, et kui omanikujärelevalve ja kostja jooniste osas kokkuleppele ei

jõua, ei saa hageja ehitada. Ka 27.01.2022. a e-kirjas on hageja viidanud, et

omanikujärelevalve ja kostja peavad omavahel kokku leppima, kuidas töödega edasi minna.

Kostja sellisest tegevusest (st hageja palvete ja nõuete eiramine ning sellest tulenevalt töö

takistamine) tulenevalt võis hageja mõistlikult eeldada, et kostja ei kavatse oma kohustusi

täita ka tulevikus.

Hageja ehitas vastavalt projektile. Elamule oli projekteeritud plaatvundament (III kd, tl 77 ja

78-95). Kostja muutis ehitamise käigus meelt ja soovis majale projektiga võrreldes erinevat

vundamenti (II kd, tl 96). Probleem ilmnes vundamendi armatuuri kaitsekihi paksuses. Nii

algses projektis kui uues vundamendi joonises on armatuuri kaitsekihi paksuseks toodud 30

cm (II kd, tl 33). Projekti seletuskiri lubas armatuuri kaitse minimaalseks paksuseks lausa 25

mm (II kd, tl 35, III kd, tl 149-151). Kuna eeltoodu enam hagejale ei sobinud, pidi hageja

saatma vundamendi joonise tagasi projekteerijale, et saada sisendit, kas on võimalik

vundamendi armatuuri kaitsekihti tõsta. Kostja projekti muutmise soov seoses vundamendiga

on nähtav poolte e-kirjavahetusest (II kd, tl 96-98). Hageja saatis kostjale muudetud

vundamendi allkirjastamata joonise 01.12.2021, kuid ei saanud kostjalt tagasisidet, kas

muudetud joonise järgi ehitamine on kostjale sobiv. Ka uues joonises ei olnud armatuuri

kaitsekihi paksust muudetud. Hageja soovis tellida tööde tegemiseks vajalikku tööde projekti

ning saatis 15.12.2021 kostjale tööprojekti koostamise hinnapakkumise, mida kostja keeldus

kinnitamast (II kd, tl 94), kuid nõudis 2022 jaanuaris korduvalt selle tööprojekti esitamist.

Hageja palus juhiseid, kuidas töid jätkata ja tegi ettepanekuid vundamenditööde lõpetamiseks,

kuid kostja juhiseid ei andnud (III kd, tl 152, 153, 188). Sellega rikkus kostja lepingu p 2.39 ja

3.9.

Kostja viivitas arvete tasumisega, s.o konstruktori poolt esitatud arve tasumisega

(vundamendi joonise muutmine) (I kd, tl 53-55, III kd, tl 56). Kostja kohustus arve tasuma

lepingu p 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 alusel, seejuures ei ole oluline, kelle nimi on arvel. DigiBIM OÜ

tegi arve kostja nimele (III kd, tl 60). Kostja tasus konstruktori arve alles 16.02.2022. Asjaolu,

et kostja ja konstruktori vahel oli õigussuhe nähtub ka kirjavahetusest projekteerijaga (III kd,

tl 74).

Kostja viivitas tööde vastuvõtmisega ja/või töö vastuvõtmisest keeldumise põhjuste

esitamisega. Hageja on esitanud korduvalt kostjale I etapi kaetud tööde akte, mis on oma

sisult mõeldud ka üleandmise-vastuvõtmise aktidena, ent kostja ei ole akte omalt poolt

allkirjastanud (II kd, tl 23-27). Kostja ei ole lepingus sätestatud tähtaja jooksul (p 3.5 ja 7.3)

esitanud põhjendusi selle kohta, et töös esineksid puudused, v.a dokumentatsiooniga seonduv

ja radoonitõkkekilega seonduv.

Kostja keeldus tasumast sõlmjooniste, visandite ja tööprojektide eest, mis vastavalt lepingu p-

dele 1.1.2.3 ja 1.3.3.2 kuulusid hageja poolt koostamisele lisatasu eest, kuid mida kostja ei

soovinud tasuda (II kd, tl 94-95) ja mistõttu ei olnud võimalik tööprojekti tellida. Lepingu p

1.1.2.3 kohaselt pidi tööprojekt koostatama vastavalt EVS 811: ja EVS 907: (vastavate

standartide väljavõtted on III kd, tl 145-147). Kostjal oleks olnud võimalik ka ise tööprojekt

tellida (hageja oleks seda võimaldanud), kuid kostja seda ei soovinud (III kd, tl 148).

Vundamendi uue joonise osana nõudis kostja kogu maja projekti seletuskirja ümber

kirjutamist, kuigi seadus ei nõua tööjoonistele seletuskirjade lisamist. Kostja nõudmine oleks

tähendanud lisakulusid, mida kostja kanda ei soovinud.

Kostja takistas töö tegemist, kuna ei suutnud ehitusega seonduvaid küsimusi otsustada. See tõi

hagejale kaasa vajaduse pidevalt koostööpartneritega suhteid siluda, materjalide tellimusi

tühistada ja ümber teha jne. Töö tegemist takistas ka kostja meelemuudatus vundamendiga

seonduvalt ja uue vundamendi joonise kooskõlastamata jätmine.

Alternatiivselt oli hagejal õigus leping lõpetada VÕS § 97 lg 5 alusel tulenevalt

ettenägematust materjalide hinnatõustust, mis olid tingitud Vene-Ukraina kriisist, mida kostja

enda kanda võtta ei soovinud ja mille osas kestaksid läbirääkimised hageja jaoks liiga kaua.

Vastavalt lepingu p-s 3.5 ja 7.3 sätestatust tuleb hageja poolt kostjale esitatud, kuid kostja

poolt allkirjastamata aktides kirjeldatud, tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja viitab

ka, et töös ei ole esinenud olulisi puudusi, mis takistaks tööde vastuvõtmist ning nende eest

tasumist. Hageja väljastas kostjale tehtud tööde eest arve nr A270422 summas 11865 eurot

(sh käibemaks) (I kd, tl 131), mille tasumisest on kostja keeldunud (I kd, tl 109). Esitatud

arvel kajastud tööd on hõlmatud lepinguga ja kuuluvad tasumisele:

1.1. Arvel kajastuv sadeveedrenaaži väljaehitamine on lepingust tulenev töö. Täiendava

sadeveedrenaaži väljaehitamine oli tingitud omaniku järelevalve nõudmisest. Hageja

on esitanud kostjale selles osas tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1 ning kostja on

sellele vastanud, et omanikujärelevalvel ei ole sadevee tööde osas pretensioone (II kd,

tl 23). Nende tööde osas on kostjale edastatud ka kaetud tööde akt nr 1, mis on kostja

poolt allkirjastamata (III kd, tl 8-31). Sadeveeprojekti tellimise kooskõlastas kostja

10.06.2021 (III kd, tl 189).

1.2. Vundamendi I kihi armatuuride paigaldus ja rangide tegemine/paigaldamine on

lepingust/projektimuudatusest tulenev töö, mis nähtub lepingu lisaks olevas

hinnapakkumises (kandva vundamendiplaaditööde all). Vundamendi alus on

omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 alusel ka aktsepteeritud

(aktist nähtuvad nii armatuurid kui ka rangid (II kd, tl 77).

1.3. Vee- ja kanalisatsiooni välitrasside ehitus ja kanalisatsioonitrassi soojustamine kahes

kihis on lepingust tulenev töö (II kd, tl 23). Kostja on tehtud tööde osas vastanud, et

omanikujärelevalvel ei ole vee- ja kanalisatsiooni tööde osas pretensioone (v.a

survetestide tegemine). Nende tööde osas on hageja kostjale saatnud ka kaetud tööde

akti nr 2, mis on kostja poolt jäänud allkirjastamata (III kd, tl 32-51). Tööd teostati

vastavalt kostja tellitud Smart Pipes OÜ projektile ja torustiku läbimõõt on 160 mm

(III kd, tl 96-98).

1.4. Vundamendi EPS-i vormide ja 3 kihi soojustuse paigalduse osas on tegemist

projektimuudatusest tuleneva tööga. Asjaolu, et EPS on paigaldatud nähtub

omanikujärelevalve poolt 29.11.2021 kaetud tööde akti nr 3 allkirjastatud piltidel (II

kd, tl 77-88).

1.5. Arvel kajastuv kulu: „Kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu

(sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jm“ 86

tunni ulatuses hõlmas erinevaid arvukaid ehitusalaseid konsultatsioone ja

hinnapakkumiste koostamisi nt thermoploki, Bauroc`i, lammi maja, Columbia kivi jm

teemadel. Lisaks suhtles hageja kostja palvel ka konstruktoriga ning otsis hageja

soovil viimasele uue konstruktori. Kuna projektis polnud sadeveega seonduvat üldse

lahendatud, pidi hageja tegelema ka sadeveeprojekteerija otsimisega ning hiljem

Tehnovõrkude Ehitus OÜ-ga läbirääkimiste pidamisega, kuna Tehnovõrkude Ehitus

OÜ ei nõustunud sadevee pinnasesse immutamisega, nagu soovis algselt kostja.

Lisaks küsis hageja kostja palvel elektritöödele mitmeid pakkumisi, kuna kostja

muutis pidevalt enda kriteeriumeid elektritöödele. Samuti on hageja viidatud ajakulu

sisse arvestanud kostjast tingitud erinevate lepingupõhjade koostamise, arhitektidega

kohtumised, geoloogia uuringu pakkumiste küsimised, kirjavahetused ja vestlused

materjalitootjatega, krundilt vanade betoonplokkide äravedu, kirjavahetuse pidamine

kostjaga, projekti parandamine hagejasse puutumatute tööde osas (nt projektis ette

nähtud seinasisesed uksed seinte sisse ei mahtunud, teise korruse vannitoa seina sisse

ei mahtunud püstak, katuseluuk oli vales kohas, uksed-aknad olid erinevate

mõõtudega jne) jmt. Nimetatud arvel kajastuv rida on kokkulepitud lisatöö, mille

vajaduse, mahu ja ulatuse määras kostja tööde käigus. Lisatöödes lepiti kokku

suuliselt, osaliselt on hagejal võimalik lisatööde kokkulepet tõendada kostja e-kirjaga

(III kd, tl 52). Kostjaga oli eraldi kokku lepitud, et elektri-, ventilatsiooni- ja

maaküttetööde korraldamise eest tasub kostja hagejale projektijuhtimise tasu 3850

eurot (lisandub käibemaks) (III kd, tl 53-54) on osaliselt, nt elektrimaanduse

paigalduse ja ehitusaegse elektrikapiga seonduvalt lisatööde arvestuses arvesse võetud

ka viidatud projektijuhtimise tasu ning ABC Kliimaga suhtlemise/organiseerimise

ajakulu.

Hageja taotleb arvel nr A270422 kajastatud summa väljamõistmist kostjalt VÕS § 637 lg 3 ja

4 alusel. Igal juhul on tasunõue sissenõutavaks muutunud lepingu lõppemisega.

Hageja selgitas, et esitas kostjale 02.09.2021 uue hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris

(III kd, tl 156-159). Lisasadeveedrenaaži väljaehitamise kokkulepet kinnitab kostja

21.10.2021 e-kiri (III kd, tl 160). Hageja nõuab lisaks arvel kajastatud summa

väljamõistmisele viivise väljamõistmist kostjalt vastavalt lepingu p-s 9.2.1 kokkulepitud

määras 0,1% arvel kajastatud summa tasumisega viivitamise eest. Tehtud tööle vastav osa

tasust muutus vastavalt VÕS § 652 lg-le 2 sissenõutavaks pärast lepingu lõppemist, kuna

hageja esitas arve 27.04.2022, mis muutus sissenõutavaks 05.05.2022.

Enne hagiavalduse esitamist kandis hageja kulusid õigusabile summas 2354,35 eurot (I kd, tl

132-133). Hageja taotleb kantud kulu väljamõistmist kostjalt kahju hüvitamise sätete (VÕS §

115) alusel. Lisaks esitas hageja kostja vastu viivisenõude seoses kahju hüvitamise nõudega.

Kostjal ei olnud õigus lepingust 26.04.2022 taganeda hagejapoolse olulise lepingurikkumise

tõttu (I kd, tl 85 – 87). Hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, millele viitab asjaolu, et

kostja soovis veel pärast hagejapoolset lepingu ülesütlemist lepingu jätkamist (I kd, tl 79-87).

Juhul, kui hageja oleks valesti ehitanud, siis ei oleks kostja eelduslikult soovinud lepingu

täitmist. Lisaks sellele, et hageja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, ei ole kostja hagejat töös

sisalduvatest puudustest õigeaegselt teavitanud. Hagejal ei ole töös esinevatele puudustele

tuginedes õigus keelduda arve tasumisest. Hageja seisukoht seoses kostja poolt

etteheidetavate rikkumistega on järgnev:

1.6. Tähtaegadest kinnipidamine. Lepingu lisaks olev kalenderplaan ehituse I etapi kohta

(I kd, tl 41) ei olnud hagejale siduv. Tegemist on hinnangulise plaaniga. Kostja ise ei

olnud kindel ehituse alustamises veel 01.09.2021 (II kd, tl 17), mistõttu venis I etapi

tööde tegemine kostjast tulenevate asjaolude tõttu.

1.7. Hageja kasutas välitrasside torutööde tegemisel alltöövõtjana Kraavihall OÜ-t, kellel

oli tehtud MTR-s vastav kanne ja registrile oli esitatud pädeva isiku andmed (II kd, tl

18). Lisaks oli alltöövõtjal võimalik vajadusel kaasata teisi spetsialiste. Hagejal oli

olemas Tehnovõrkude Ehitus OÜ nõusolek (II kd, tl 19) ja omanikujärelevalvet oli

torutööde tegemise algusajast teavitatud (II kd, tl 20). Tehnovõrkude Ehitus OÜ käis

objektil kohapeal (II kd, tl 21). Tööd on tehtud nõuetekohaselt, mida kinnitab

Tehnovõrkude Ehituse OÜ tagasiside (II kd, tl 21 ja 22). Kui töid ei oleks

nõuetekohaselt teostatud, ei oleks Tehnovõrkude Ehituse OÜ lasknud hagejal edasi

ehitada. Dokumentatsioonil ei ole pädeva isiku allkirja, kuna dokumentatsiooni

koostamine jäi hageja poolt lepingu ülesütlemise tõttu pooleli. Dokumentatsiooni

vormistamise lõpule viimine oli takistatud sellest, et talvel ei olnud võimalik läbi viia

survestamist (talveperioodil survestamist ei tehta), lisaks oli krundile viiv trass viga

saanud, mistõttu oli survestamine takistatud ka nimetatud asjaolu tõttu. Kostjat

teavitati, et survestamine viiakse läbi kevadel 2022 ja kostja nõustus sellega (II kd, tl

22, 25, 28). Vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei olnud võimalik

Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le üle anda, kuna see seisis survetestide tegemise taga (II

kd, tl 55-58). Veel 12.04.2022 pakkus hageja kostjale kompromissi, et ajab

välistrassidega seotud kooskõlastused ja dokumentatsiooni korda, ent kostja ei

soovinud seda. Kostja ega tema omanikujärelevalve ei ole hagejat teavitanud ühestki

töös esinevast sisulisest puudusest. Omanikujärelevalve on kinnitanud, et tal ei ole töö

kohta pretensioone. Ette on heidetud vaid survestustööde tegemata jätmist ja

torutöödega seonduva dokumentatsioonil pädeva isiku allkirja puudumist. Ka kostja

poolt esitatud ekspertiisist nähtub, et hageja töös ei esinenud sisulisi puudusi, kuna

hilisemalt tehtud survetestid olid edukad.

1.8. Radoonitõkkekile paigaldati omanikujärelevalve soovitusel ja vastavalt

radoonitõkkekile paigaldusestandardile, mis lubab radoonitõkkekile paigaldada kuni

50 mm paksusele tihendatud liivapadjale. Materjalitootja on kinnitanud, et nimetatud

alusele on materjal sobiv (II kd, tl 60-63). Hageja on kostjale edastanud nii

paigaldusjuhendi kui tootja kinnituse (II kd, tl 64-87). Kuigi hageja tellis Lektar Eesti

OÜ-lt radoonitõkkekile Delta-Radonsperre, saadeti müüjalt hagejale teine

radoonitõkkekile, s.o Tectis BlueSeal. Asjaolu, et müüdud toode on radoonitõkkekile,

nähtub Lektar Eesti OÜ arvelt (III kd, tl 72). Kostja esitatud spetsialisti arvamusest

nähtub samuti, et tegemist on radoonitõkkekilega, kuna tegemist 0,04 mm kilega.

Tavakasutuses olevad kiled on kuni 0,2 mm paksustena. Spetsialisti arvamusest ja

Lektar Eesti OÜ arve koostoimest nähtub üheselt, et paigaldatud on radoonitõkkekile

ja seda on tehtud korrektselt. Kostja omanikujärelevalve on allkirjastanud vundamendi

alusega seotud kaetud tööde akti. Omanikujärelevalve ainus argument seoses

radoonitõkkekile paigaldusega puudutas radoonikaevude paigaldamist, kuid

vaidlusalusele objektile ei olnud projekti järgi ette nähtud radoonikaevude

paigaldamist.

1.9. Kostja väited selle kohta, et vundamendi armeering ei vasta ehitusprojektile, on

ebaõiged. Kostja on kirjalikult kinnitanud, et ta soovib kehtivas ehitusprojektis

ettenähtust teistsugust vundamenti, nt on kostja soovinud põrandakütte paigaldamist,

kuigi ehitusprojektis ei ole seda ette nähtud (II kd, tl 89). Kuna kostja ise ei soovinud

olemasoleva ehitusprojekti järgi vundamenti ehitada, siis ei ole kostjal õigust tugineda

asjaolule, et vundamendi ehitus ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Algses projektis oli

ette nähtud 16-ne armatuur, kuid kostja teatas hagejale, et ta ei soovi mõttetut

armatuuri maasse panna. Kostja võttis ühendust edasimüüjaga, kes saatis armatuuri

arvestuslikud mahud ja skeemi. Ka algne konstruktor saatis soovitused uuele

armatuurikogustele. Hageja paigaldas armatuuri vastavalt eeltoodud

armatuurikogustele. Armatuuri kaitsekiht töö käigus ei muutunud. Armatuuri ei olnud

hagejal võimalik lõpuni paigaldada, sest töö jäi selles etapis pooleli tulenevalt kostja

korraldusest. Seetõttu ei olnud kostjal võimalik korrektselt paigaldada ka ülekatteid,

kuna armatuuri teine kiht oli veel paigaldamata.

1.10. Kostjal oli võimalik vundamendi armeeringu tööprojekt saada, kuid ta keeldus selle

küsimisest. Kostja on 20.06.2022 kinnitanud, et ta on projekti siiski kätte saanud.

1.11. Vundament on lõpuni ehitamata, kuna hageja lõpetas lepingu kostjast tulenevate

asjaolude tõttu. Hageja ei ole lõpetamata tööde eest ka kostjale arvet esitanud.

1.12. Hageja juhtis kostja tähelepanu tööde kinni katmise vajadusele korduvalt ja tegi

ettepaneku tööd kinni katta, kuid kostja viivitas vastuse andmisega nii kaua, kuni töid

ei saanud enam kinni katta maha sadanud lume tõttu (III kd, tl 155, 153). Kostja ei

andnud hagejale juhist tööde kinni katmise kohta, kuna ta soovis tööde kinni katmise

vajaduse osas konsulteerida omanikujärelevalvega.

1.13. Seoses koguriskikindlustusega (CAR) selgitab hageja, et ehkki lepingu p-st 2.10

tuleneb töövõtjale tõesti selline kohustus, ent kuna kostja otsustamatuse tõttu ei olnud

võimalik täpselt määrata ehitusperioodi ega isegi seda, mida ja kuidas ehitada tuleb, ei

ole sellistel tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine võimalik (II kd, tl 90). Kostja oli

nimetatud asjaolust teadlik.

Kostja esitatud asjaolud ja seisukohad

2.Kostja ei vaidlusta hageja väidetud lepingu sõlmimist. Kostja hinnangul on leping lõppenud

mitte hageja poolse ülesütlemise avalduse esitamisega vaid kostja 26.04.2022 lepingust

taganemise avaldusega hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud lepingu

ülesütlemise aluseks olevate asjaolude esinemist. Tegemist ei olnud kestvuslepinguga,

mistõttu ei saanud seda üles öelda VÕS § 196 alusel. Kostja seisukoht hageja lepingu

ülesütlemise alustele on järgmine.

Kostja ei ole vundamenditöid peatanud. Hagejal ja omanikujärelevalvel tekkisid lahkhelid,

kuna tööd ei vastanud projektidele ning pädevaid dokumente ei esitatud kas õigeaegselt või

üldse mitte. Hageja poolt 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et probleem tekkis sellest, et

omanikujärelevalve soovis pädevaid konstruktiivse osa projekti jooniseid (I kd, tl 169).

Hageja 22.11.2021 e-kirjast nähtub, et joonistel on puudused ja hageja tühistas betooni

tellimuse. Hageja ei saanud hakkama pädevate isikute koostatud jooniste esitamisega ja peatas

seejärel ise betooni tellimuse. Hageja tehtud vundamendi armeering ei vasta nõuetele (III kd,

tl 194).

Projektdokumentatsiooni tagamine oli hageja kohustus tulenevalt lepingu p-st 1.1.2.2 ja

1.1.2.3. Kostja ei ole võtnud üle dokumentatsiooni koostamise kohustust. Konstruktiivse osa

tööprojekti (plaatvundamendi projekteerimise) arve väljastati hagejale, mitte kostjale. Hageja

saatis arve kostjale edasi, kirjutades, et võib-olla oleks kostjal mõistlik ise hageja

alltöövõtjaga arveldada. Lepingu p 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 kohaselt on nõuetekohase

täitedokumentatsiooni ja tööprojektide koostamine hageja kohustuseks. Konstruktiivse osa

tööprojekt tellitigi hageja poolt. Kostjal ei olnud DigiBIM OÜ-ga õigussuhet. Seega ei olnud

kostja arve tasumiseks kohustatud. Kostja ei kohustunud arvet tasuma ka hagejale, kuna

lepingu kohaselt kuulusid tasud (v.a materjalide osas) maksmisele pärast nõuetekohast tööde

aktsepteerimist, mida ei ole tehtud. Kostja maksis siiski kõnealuse arve ära, kuid ei ole siiani

saanud vundamendi allkirjastatud joonist. Täitedokumendi ja tööprojektide koostamine ja

kostjale üleandmine on lepingu p-de 1.1.2.2 ja 1.1.2.3 järgi hageja kohustuseks, mistõttu ei

pea kostja ise projekteerijalt jooniseid välja nõudma.

Hageja ei ole sisustanud ega tõendanud oma väidet selle kohta, et ta ei saanud kostjalt

vajalikke juhiseid. Seoses vundamendi tööjoonisega märgib kostja, et tema soov oligi saada

uus tööjoonis ja see saadigi. Kostja ei pidanud andma hagejale iga pisiasja jaoks juhist.

Hageja on professionaalne ehitusettevõtja ja pidi ehitama vastavalt lepingule. Kostja ei ole

venitanud arvete maksmisega ega ole soovinud tasuta tööd. Hageja väited esimese etapi

materjalide kostjale üleandmisest on ebaõiged. Kostja valduses on üksnes garaažiuks ja EPS

plaadid. Õiguslikus mõttes ei ole kostjale antud üle ühtegi materjali, sh garaažiust ja EPS

plaate. Kosjal puudub ülevaade, mida ja mis hinna eest hageja tellinud on. Hageja ja

materjalide müüjate vahel sõlmitud lepingud ei ole kostjale siduvad. Hageja ja kostja vahel ei

olnud mistahes kokkuleppeid selleks, et hageja saaks kostjale vahendada katusefermide ostu.

Kostja palus hagejal katusefermide eest väljastatud arve eeltoodud põhjusel ümber teha.

Kostja ei ole katusefermidest loobunud ega keeldunud teise osamakse tasumisest. Vastupidist

ei ole hageja tõendanud. Erinevate tööde teostamiseks kasutatud materjalid (nt torud, liiv,

radoonitõkkekile jms) on käsitatavad ehitise olulise osana, mitte kostja valduses oleva asjana.

Paigaldatud materjal on muutunud sisuliselt väärtusetuks, kuna hageja jättis tööd

ilmastikutingimuste eest kaitsmata, mis on kaasa toonud juba teostatud tööde ning paigaldatud

materjalide riknemise. Pooleli oleva vundamendi soojustus on päikse kiirguse ja sademete

käes kollast värvi tõmbunud, mis näitab selgelt selle kahjustumist, ning vundamendile

paigaldatud armatuur on roostes. Samuti on ilmastikutingimustele avatuna paigaldatud EPS

sisse imanud vett, mis on kahjustanud selle soojapidavust. Lisaks on tänaseks hageja poolt

objektile tarnitud (kuid paigaldamata jäetud) armatuur krundil nö lahtiselt vedelemas, mistõttu

on see roostes. Objektil on puudu kaevuluugid ja torustik on lahti, mistõttu lendab sinna sisse

liiva, puulehti jms. Tööde ja materjalide väärtusetuks muutumist tõendab kostja Remart

Ehitus OÜ puuduste likvideerimise kokkuvõttega (IV kd, tl 1 – 49).

Hageja tasunõue on alusetu ja tõendamata, s.o et pooled on arvel kajastatud tööde tegemises

kokku leppinud, samuti ei ole tõendatud tehtud tööde tehtud mahud ja et poolte vahel oleks

kokku lepitud arvel kajastatud hinnastamises. VÕS § 637 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav,

sest pooled olid kokku leppinud nii tehtavas töös kui selle eest makstavas tasus. Samuti ei ole

hageja tõendanud VÕS § 637 lg 1 kohaldamise eelduseid. Hageja ei ole tõendanud, et tehtud

tööd oleksid nõuetekohased. Hageja tasunõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud, sest hageja

ei ole töid kostjale üle andnud ja töid ei saa lugeda ka kostja poolt vastuvõetuks. I etapi tööd

kuuluvad üleandmisele-vastuvõtmisele alles siis, kui I etappi kuuluvad tööd on valminud.

Hageja on tunnistanud ka ise, et I etapi tööd ei ole valminud. Hageja teostatud tööd on

puudustega. Puudustega töid ei pea vastu võtma. Puudustest on teatatud õigeaegselt, s.o kohe

pärast vastavaid töid sisaldavate vaheaktide saamist 29.11.2021 (II kd, tl 108-109). Hagejal

puudub alus tugineda väitele, nagu kostja oleks tuginenud puudustele hilinemisega. Hageja

töös sisalduvad puudused on järgmised. Sadeveekanalisatsioonisüsteemi ning vee- ja

kanalisatsioonitrasside teostusdokumentatsioonil puudub pädeva isiku allkiri. Vee- ja

kanalisatsiooni ning sadeveetrasse ei ole Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le üle antud. Hageja jättis

tegemata vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi, mida oleks saanud teha hiljemalt 2021

septembrikuuks (I kd, tl 170-171). Kostja ei ole nõustunud surveproovi tegemisega 2022

kevadel. Objektidele paigaldatud radoonitõkkekile ja hageja poolt esitatud paigaldusjuhend ei

vasta nõuetele. Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal (I kd, tl

172-173). Vundamendi armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud

pädeva isiku (projekteerimiseks vajaliku kutsetunnistusega isiku) poolt allkirjastatud

vundamendi armeeringu tööprojekti (I kd, tl 174). Teostatud tööd jäid ilmastikutingimuste

eest kaitsmata.

Hageja tasunõude alus on arusaamatu. Ehituse I etapi tööd ei ole kalenderplaanis nimetatud

tööd. Kokkuleppe kohaselt jagunesid ehituse etapid järgnevalt: majakarp väljast valmis, maja

sisetööd ja maja välitööd (lepingu p-d 1.5.3 ja 5.6). Ehituse I etapi sisu on kinnitanud ka

hageja ise hagiavalduse p-s 1.6. Pooltel on vaidlus ehituse I etapi I tööosana käsitletavate

tööde (välitrasside ja vundamendi ehitus) teostamises ja nõuetekohases teostamises. Ka I etapi

I tööosana käsitatavad tööd ei ole valmis. Hageja kahjunõue ja viivisenõue on alusetu.

Vastuhagi

3.Kostja taganes pooltevahelisest töövõtulepingust hagejapoolsete oluliste lepingurikkumiste

tõttu. Eelkõige seetõttu, et hageja ei asunud lepingut täitma talle kostja poolt antud täiendava

tähtaja jooksul, s.o 1 kuu jooksul nõudekirja kättesaamisest. Taganemisavaldus on esitatud

mõistliku aja jooksul. Kostja peab lisaks olulisteks lepingurikkumisteks pädeva isiku allkirja

puudumist

sadeveekanalisatsiooni

ning

vee-

ja

kanalisatsioonitrasside

teostusdokumentatsioonil, vee- ja kanalisatsiooni ning sadeveetrasside üle andmata jätmist

Tehnovõrkude Ehituse OÜ-le, vee- ja kanalisatsioonitorustiku surveproovi tegemata jätmist

vastavalt Tehnovõrkude Ehituse OÜ tehnilistele tingimustele (I kd, tl 181-182). Lisaks ei

vasta objektile paigaldatud radoonitõkkekile nõuetele, esitamata on paigaldusjuhendid.

Radoonitõkkekile tuli paigaldada vastavalt konstruktiivse osa põhiprojekti seletuskirjale (I kd,

tl 183-200). Paigaldatud radoonitõkkekile ei ole tõendatud toimivusega materjal. Vundamendi

armeering ei vasta kehtivale ehitusprojektile. Kostjale ei ole esitatud pädeva isiku poolt

allkirjastatud vundamendi armeeringu tööprojekti. Vundament on lõpuni ehitamata, s.o

vundamendi armeeringu teine kiht on paigaldamata, perimeeter soojustamata ning valu

valamata. Juba tehtud töö jäeti ilmastikutingimuste eest kaitsmata. Kostja jättis sõlmimata

lepingu p-s 2.10 kokku lepitud ehituse koguriskikindlustuse, mida kostja nõudis oma

09.12.2021 e-kirjas (I kd, tl 201). Hageja töös sisalduvad puudused on tõendatud ka JK

spetsialisti arvamusega (II kd, tl 143-155).

Kostja esitas hageja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise nõude summas 57 918

eurot, mille kostja oli ettemaksuna hagejale tasunud (I kd, tl 202, II kd, tl 158-162, võrdluses

II kd tl 163-195). Kuigi maksekorraldustest nähtuvalt on maksed teostatud AS Alarmeco

poolt, on äriühingu registrikaardi väljavõttelt nähtuvalt selle ainsaks juhatuse liikmeks kostja

(II kd, tl 113, tl 156-157). Pooltevahelise kokkuleppe alusel esitas hageja lepingu alusel arved

AS-le Alarmeco (II kd, tl 114-116). Osa hageja poolt teostatud tööde (nt mahamärkimine,

kaevetööd) ja paigaldatud materjalide (nt vundamendi killustik, liivaalus)

tagastamine/üleandmine on nende tööde olemuse tõttu võimatu. Puudustega töödel puudub

kostja jaoks väärtus. Seega igal juhul kuulub hageja poolt kostjale tagastamisele 38 105,33

eurot (II kd, tl 184). Reinart Ehitus OÜ poolt koostatud puuduste likvideerimisega seonduvate

kulutuste kokkuvõttest nähtub, et 18 071 euro (lisandub käibemaks) ulatuses on hageja tehtud

tööd muutunud väärtusetuks (III kd, tl 128-131).

Lisaks nõuab kostja hagejalt leppetrahvi lepingu p-i 10.8 alusel 23 784,80 eurot. Lepingu p-de

10.6 ja 10.8 koosmõjus tõlgendades on leppetrahvi nõudeõigus ka juhul, kui lepingust p 10.6

alustel taganetakse. Kostja on teatanud hagejale leppetrahvinõudest tähtaegselt. Esimest korda

juba 01.04.2022. Leppetrahvi nõudmise aluseks on asjaolu, et kostja pidi hageja poolse

puuduste kõrvaldamisest ja tööde jätkamisest keeldumise tõttu lepingust taganema.

Leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur kulu ega kuulu vähendamisele.

Kostja on kohtueelselt teinud kulutusi õigusabile 5642,92 eurot, mille hüvitamist kostja

hagejalt nõuab summas 5156,92 eurot (I kd, tl 203-206).

Kostja esitas viivisenõuded kõikidelt vastuhagi nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hageja seisukohad

4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kostja lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna

leping lõppes hagejapoolse lepingu ülesütlemise avaldusega. Alternatiivselt on kostja

kaotanud lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 rikkumise tõttu, kuna ei ole

esitanud taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Tööd seisati detsembris 2021 ning juba

enne seda pidid kostja poolt puudustena välja toodud asjaolud kostjale teada olema. Hageja

ütles lepingu üles 08.02.2022, kuid kostja esitas taganemisavalduse alles 26.04.2022,

milliseks ajaks oli möödunud mõistlik aeg lepingust taganemiseks. Lepingust taganemise

avalduse esitamine on vastuolus ka lepingu p-ga 10.4.

Kostja ei ole teavitanud hagejat Remart Ehitus OÜ aktis sisalduvatest puudustes, mistõttu ei

saa sellega kohtumenetluses arvestada.

Kostja on tasunud hagejale enamuse I etapi materjalide eest ja see ei kuulu tagastamisele.

Kostja valduses on juba paigaldatud vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorud, kaevud,

vundamendi alusesse ja sissesõiduteele paigaldatud liiv, killustik, geotekstiil, paigaldatud

vundamendiplokid, radoonitõkkekile, vundamendi armatuur. Lisaks tellis hageja kostja soovil

ehituse I etappi mittekuuluvaid materjale, s.o välisseina müüriplokid, katusefermid ja

garaažiukse. Kõik materjalid, v.a müüriplokid, katusefermid ja garaažiuks, on hageja kostjale

üle andnud. Hageja võimaldas kostjal kätte saada ka katusefermid, kuid kostja loobus sellest

(I kd, tl 117-128). Katusefermide osas esitatud kirjavahetus kinnitab, et poolte vahel oli

kokkulepe katusefermide vahendamises kostjale, kuid kostja muutis hiljem meelt ega

tunnistanud enam seda kokkulepet. Müüriplokkide osas andis hageja kostjale edasi

Thermomaja OÜ kontaktid ja kostja saab oma tooted sealt kätte (I kd, tl 129-130). Kostja

väited, et talle ei ole õiguslikult materjale üle antud, jääb arusaamatuks. Sisuliselt tegutses

hageja materjale tellides kostja esindajana. Hagejale ei ole tellitud materjalid kunagi

kuulunud, vaid need on soetatud otse kostja omandisse vastavalt lepingu p 2.32 ja 5.5.

Kostja ei ole tasunud tööde teostamise eest ettemaksu 57 918 eurot. Kostjal ei ole lepingu

tagasitäitmise nõuet. Lepingu tagasitäitmine ei oleks antud olukorras mõistlik, sest

ettemakstud materjal kuulub lepingu kohaselt koheselt kostjale ehk oleks küsitav kuidas

tuleks toimida asjadega, mis on kostja omandis ning mille eest on hagejale tasutud. Lisaks on

hageja teinud arvetel näidatud tööd, mida ei ole samuti võimalik tagasi täita. Kui tööd ei oleks

olnud tehtud, siis ei oleks kostja arveid tasunud. Nii on kostja tasunud järgmiste tööde eest:

sadeveeprojekt, sh kooskõlastused, geodeetilised välitööd, mahamärkimistööd, kopplaaduri

tööd. Kõik loetletud tööd on hageja teostanud ning seda kinnitab ka kostja enda 06.04.2023. a

menetlusdokumendi p-s 2.3.3.1 viidatud kirjavahetus, ehitustööde päevikud, fotod ja

mahamärkimistööde akt. Mahamärkimistööde tegemine on lisaks tõendatud märkimistööde

akti (III kd, tl 99-100) ja ehitustööde päevikuga (III kd, tl 101), kust nähtuvad tehtud

ettevalmistustööd (betoonplokkide ringitõstmine, mulla laiali vedu, pinnase tasandamine,

hoone vundamendialuse, sh sadeveetrassi aluse lahtikaeve projektis märgitud sügavusele,

tasandustööd, kopp-laaduri teenused). Samuti on kostja saanud arvetel nr A030921-1,

A271021, A081221 ja A010222-1 kajastatud tööd ja tooted. Kostja ise soovis

käibemaksukohustusest kõrvalehiilimiseks (vt kostja 06.04.2023. a menetlusdokumendi p

2.3.4) ebavajalikku paberimajandust vältida. Kostja ei avaldanud ei töövõtulepingu

sõlmimisel ega hiljem tööde tegemise käigus kordagi, et ta soovib iga materjali üleandmise

kohta akti, mistõttu on kostjast hea usu põhimõtte vastane aktide puudumisele tugineda nüüd.

Kostja taganemisavalduse lubatavuse korral nõuab hageja VÕS § 189 lg 2 p 2 kohaselt

kostjale üleantu väärtuse hüvitamist, sest kostjal ei ole antud juhul võimalik üleantut tagastada

ja/või asja väärtus on hageja jaoks muutunud nullilähedaseks.

Hageja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja vastuhagile, juhul kui kohus peaks leidma, et

kostja taganemisavaldus on põhjendatud (millega hageja ei nõustu). Hageja palub eelnevast

tulenevalt tasaarvestada tema VÕS § 189 lg 2 p-st 2 tulenev üleantu väärtuse hüvitamise nõue

kostja VÕS § 189 lg-st 1 tuleneva nõudega üleantu väljaandmiseks.

Hageja on paigaldanud objektile või andnud kostjale muul viisil üle materjale väärtuses 47

054,40 eurot, sh käibemaks ja tööde väärtus 22 729,20 eurot, sh käibemaks. Seega on kogu

tööde ja materjalide väärtus, mis tuleks kostja poolt tagasi täita 69 783,60 eurot.

Hageja ei nõustu leppetrahvi nõudega. Lepingu p 10.6 ei anna kostjale alust lepingust

taganemiseks, kuivõrd taganemise situatsiooni sisu on reguleeritud p-s 10.4. Hageja ei ole

lepingut rikkunud. Leppetrahv on ettenähtud vaid lepingu üles ütlemise korral, mitte

taganemise korral (lepingu p-d 10.8 ja 10.6). Leppetrahvi nõue on esitatud hilinenult. Lepingu

p-i 10.8 kohaselt tuleb leppetrahvi nõudest teatada teisele poolele kirjalikult 30 päeva jooksul

pärast leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust teadasaamist. Kostja viitas leppetrahvi

nõudmise kasutamise õigusele alles oma 01.04.2022 nõudekirjas. Selleks hetkeks oli

hagejapoolsest lepingu ülesütlemise avaldusest möödunud pea 2 kuud. Nõutav

leppetrahvisumma 23 784,80 eurot on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur. Antud juhul

on poolte lepinguliste suhete lõppemise hageja hinnangul eelkõige ikkagi põhjustanud kostjast

tingitud pooltevahelised suhtlusprobleemid ning kostja suutmatus võtta vastu hageja

lepinguliste kohustuste täitmiseks vajalikke otsuseid. Hageja hinnangul on sellises ulatuses (st

10% lepingu hinnast) leppetrahvi hagejalt välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega.

Arvestades ka, et lepingu maksumus ei olnud tegelikult teada ning hind pidevalt muutus, ei

saa võtta aluseks kunagi mitme aasta jooksul teostatavad tööd, seda enam, et selleks hetkeks

oli tehtud töid marginaalses osas. Juhul, kui kohus peab leppetrahvinõuet põhjendatuks, siis

tuleb seda vähendada.

Kostja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Osa

õigusabikuluarvetel nähtuvatest teenustest ei ole ilmselgelt seotud käesoleva kaasusega.

Maakohtu otsus

5.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 11 594,80 eurot,

rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 30 518,60 eurot. Lõplikult

vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud

kasutuseeliste summa tasaarvestatud kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud summaga)

mõistis välja hagejalt kostja kasuks 18 923,80 eurot ja viivise väljamõistetud summa

tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

tasumata põhivõla jäägilt alates 17.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Jättis hagiga

seotud menetluskulud 61,17% ulatuses kostja kanda ja 38,83% ulatuses hageja kanda. Jättis

vastuhagiga seotud menetluskulud 34,21% ulatuses hageja kanda ja 65,79% ulatuses kostja

kanda. Maakohus tegi täiendava otsuse, mille kohaselt otsustas täiendada tsiviilasjas nr 2-22-

7627 24.07.2024 Harju Maakohtu otsuse resolutsiooni p-ga 8, milles jätta Mutual OÜ

viivisenõuded L.M-i vastu rahuldamata.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja 17.03.2022 digiallkirjastatud

tahteavalduse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (I kd, tl 67-71). Hageja on öelnud lepingu

üles põhjustel, et kostja on viivitanud töö vastuvõtmisega, talle edastatud arvete tasumisega,

on tahtnud tööjooniseid/projekti saada selle eest tasumata, on andnud ebamääraseid juhiseid,

ei ole pidanud kinni kokkulepetest, on keeldunud soetatud ja objektile tarnitud või juba

paigaldatud materjalide tasumisest, on takistanud töö tegemist, on kaotanud hageja usalduse.

Eeltoodu viitab kohtu hinnangul hageja tahtele leping lõpetada kostjapoolse olulise

lepingurikkumise tõttu. Hageja on nimetatud õiguslikule alusele tuginenud oma 17.03.2022

tahteavalduses.

Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingust taganemise aluseks saab antud juhul olla kostja

otsustamatus millal ja milliste töödega alustada. Hageja on tuginenud lepingust taganemisel

väitele, et kostja ei võtnud hageja tehtud töid vastu, s.t jättis tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktid allkirjastamata. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja jättis tööde üleandmise aktid

allkirjastamata, siis ei ole kohtu hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuivõrd VÕS

§ 638 tagab töö vastuvõetuks lugemise, kui tellija jätab tööd pahatahtlikult vastu võtmata.

Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja on viivitanud talle edastatud

arvete tasumisega ja sisustanud seda väidet sellega, et lepingust taganemise hetkel oli

tasumata konstruktori arve. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal puudus lepinguline

kohustus vabastada hagejat kolmanda isiku ees võetud kohustustest. Nimetatu tuleneb ka

lepingu p-s 12.2. Eeltoodu ei tähenda, et kostja ei pidanud tööjoonise eest üldse tasuma, kuid

arvestades asjas poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, siis ei järeldu neist kohtu

hinnangul, et hageja oleks tegutsenud tööjoonist tellides kostja nimel ja kostjal oleks tekkinud

lepingust taganemise hetkeks kohustust tasuda konstruktori poolt väljastatud arve. Asjaolud,

et kostja suhtles hiljem konstruktoriga, konstruktor tegi tööjoonise eest arve ümber kostja

nimele ja kostja selle tasus, ei muuda kohtu arvamust sellest. Hageja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et lepingust taganemise hetkeks oleks kostjal tekkinud konstruktori ees tasu

maksmise kohustus ja seda oleks rikutud.

Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõenditest tulenevalt tuvastav, et kostja oleks keeldunud

materjalide eest tasumisest või muul moel takistanud ehitamist. Hageja hinnang, et kostja oli

keeruline klient, ei saa õiguslikult olla lepingust taganemise aluseks.

Hageja on lepingust taganemisel tuginenud väitele, et kostja ei ole pidanud kokkulepetest

kinni ja on andnud ebamääraseid juhiseid. Kohus tuvastab, et asjas esitatud tõenditest ei

nähtu, et kostja oleks hagejale andnud konkreetset instruktsiooni seoses vundamendi

armeeringu kaitsekihi paigaldamisega. Kohus on seisukohal, et ilma vastava instruktsioonita

ei olnud töö jätkamine mõistlik, sest oleks seadnud ohtu hilisemalt tööde üleandmise-

vastuvõtmise (lepingu p 5.7) ja edasise ehitamise. Võttes arvesse eeltoodut on kohus

seisukohal, et kostja rikkus lepingut, jättes hagejale juhised andmata seoses vundamendi

armeeringu kaitsekihiga. Hageja küsis esimest korda instruktsioone 18.11.2021. Kostja ei

olnud konkreetset seisukohta esitanud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu

lõpetamiseks (ettepanek oli mh seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka

pärast hageja ettepaneku saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et

kostja ei täida oma kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud

lepingust taganema kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022

tahteavaldusega.

Hageja põhjendas lepingust taganemist väitega, et kostja nõudis tööprojekti, tööjooniseid jne

tasuta. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei võimaldanud hagejal tööprojekti tellida (jättes

hinnapakkumise kooskõlastamata) ja hageja ei saanud seetõttu lepingu p 1.1.2.3 kohustust

täita, siis ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna eramu ehitamist oli võimalik

teostada ka ilma tööprojektita. Hageja on küsinud kostjalt juhist, kuidas hageja peab toimima,

s.t kas lisajoonised tellima või mitte. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks

hagejale vastava juhise andnud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte vahel sõlmitud

lepingu p-des 2.2 ja 2.3 sätestatut (vt kohtuotsuse p 39) ja asjaolu, et lepingu p-s 5.7 sätestatut,

mille kohaselt kuuluvad akteerimisele ainult kostja omanikujärelevalve poolt heakskiidetud

tööd, siis pidi kostja andma hagejale juhise, millised tööjoonised on vajalikud tellida, et nende

alusel tehtavad tööd oleks võimalik vastu võtta. Kostja ei olnud konkreetset seisukohta

andnud kuni 08.02.2022, kui hageja tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks (ettepanek oli mh

seotud kostjalt juhiste saamata jäämisega) ega teinud seda ka pärast hageja ettepaneku

saamist, mistõttu oli hageja kohtu hinnangul õigustatud eeldama, et kostja ei täida oma

kohustust ka edaspidi. Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud lepingust taganema

kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu oma 17.03.2022 tahteavaldusega.

Kuna kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022

lepingust taganemise avaldusega VÕS § 116 lg 2 p 4 ja VÕS § 652 lg 2 alusel, siis ei analüüsi

kohus täiendavalt kostja lepingust taganemise avalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste

täitmist.

Kohus tuvastab, et hageja esitas 27.04.2022 kostjale juba tehtud töö eest arve summas 11

865,60 eurot (sh käibemaks 20%) (I kd, tl 96). Kuna tööd ja hinnad olid kajastatud ka tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktides ning kuigi need on ühe erandiga kostja poolt allkirjastamata,

siis nähtub poolte kirjavahetusest, et aktides kajastatud hindade üle ei ole pooltel kunagi

vaidlust olnud. Kostja ei ole väitnud, et kostja poolt tehtud tööde maksumus oleks hageja

arvel märgitust väiksemas väärtuses. Kohus leiab, et arvel kajastatud tööde eest tasunõue on

põhjendatud va. arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega seotud kulu

(sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne) 2580 eurot on

tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu arvel kajastatu

osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III kd, tl 53-54) hõlmas

elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arvel kajastatu oleks

seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis millises ulatuses. Sadeveeprojekt,

konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste tellimus on lepingu kontekstis lisatööks,

kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lisatöödega seonduvalt oleks hageja kulusid kandnud

ega seda et nende kandmises oleksid pooled kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt jätab

kohus nimetatud osas hageja nõude rahuldamata.

Võttes arvesse eeltoodut on hageja rahaline nõue kostja vastu põhjendatud kokku 8769,60

eurot (koos käibemaksuga). Mitte ühegi arvel kajastatud töö osas ei ole kostja asja

materjalidest nähtavalt tuginenud sellistele puudustele, mida ei oleks võimalik kõrvaldada, s.t

tõenditest nähtub, et tehtud tööd on kasutatavad ja funktsionaalsed.

Kohus tuvastas, et pärast 08.02.2022 hageja e-kirja kostjale, millega hageja tegi kostjale

ettepaneku lepingu lõpetamiseks, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadi poole, kelle

vahendusel peeti kohtueelseid läbirääkimisi kostja advokaadiga, mh koostas advokaat

lepingust taganemise avalduse. Hageja advokaat on osutanud teenust 140 eurot/h, mis on

kohtupraktikas olnud aktsepteeritud tunnitasu kokku 16 tundi 49 minutit (I kd, tl 132 -133.

Kohus on seisukohal, et arvete lisadeks olevatel spetsifikatsioonidel näidatud tehtud tööd ja

mahud on mõistlikud ja põhjendatud. Arvestades kostja enda advokaadi poolt esitatud arveid

kohtueelses menetluses on kulud advokaatidele võrreldavad. Kokkuvõttes on kohus

seisukohal, et hageja kahjunõue summas 2825,20 eurot, sh käibemaks, on põhjendatud ja

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja katusefermide ja

termoplokkide eest tasutud ettemaksu. Ukse eest tehtud ettemaksu jättis hagejalt välja

mõistmata. Kuna leping lõppes hageja poolt lepingu lõpetamisega, siis jättis kostja

leppetrahvinõude rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja kohtueelsed õigusabikulud on

põhjendatud ning mõistis need hagejalt välja.

Maakohus tegi poolte nõuete osas tasaarvestuse ning selle tulemusel mõistis kokkuvõtvalt

hagejalt kostja kasuks välja 30 518,60 eurot ja viivise.

Täiendava otsuse kohaselt jättis maakohus hageja viivisenõude rahuldamata, kuna

tasaarvestuse tulemusena hageja nõue lõppes.

Kostja apellatsioonkaebus

6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ulatuses, milles: kohus rahuldas hagi ja jättis

vastuhagi rahuldamata, tasaarveldas nõuded ja jättis menetluskulud kanda. Kostja palub teha

asjas uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi täies ulatuses, jätta hagi täies ulatuses

rahuldamata, jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista välja kostja kasuks viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt nõustub kostja otsuses toodud järeldusega, et

hageja 08.02.2022 e-kirjaga ei ole esitatud tahteavaldust lepingu ülesütlemiseks ning seega

lepingut ei saa lugeda hageja 08.02.2022 e-kirja alusel lõppenuks. Kostja ei nõustu, et lepingu

lõppemise aluseks on hageja 17.03.2022 digiallkirjastatud tahteavaldus. Kohus oleks

tõenditele tuginedes pidanud leidma, et kostja ei ole lepingut rikkunud ega juhiste andmisega

viivitanud. Kostja rõhutab, et isegi kui lugeda, et kostjal oli hageja 27.01.2022 kirja järgselt

kohustus anda hagejale mingisuguseid juhiseid, siis hageja 08.02.2022 lepingu lõpetamist

käsitlev kiri saadeti kostjale kõigest 7 päeva pärast 27.01.2022 kirja. Arvestades, et

27.01.2022 kirja saatmise ajal ehitustegevust ei toimunud (ehitus pidi algama märtsis, millele

viitab ka 27.01.2022 kiri; hageja enda väitel ei olnud võimalik ilmastikust tulenevatel

põhjustel armatuuri paigaldada ja betoonvalu lõpetada, vt vastuhagi vastuse p 2.12.3, 2.12.5)

siis mõistlik aeg mistahes juhiste andmiseks ei olnud 08.02.2022 kirja saatmise ajaks isegi

mitte möödunud. Juhiste mitteandmine ei saanud kuidagi töid takistada, kui ehitustegevust

kõnealusel perioodil ei toimunud, mistõttu on hageja poolt juhiste kohesele mitteandmisele

tuginemine ka vastuolus hea usu põhimõttega.

Teiseks, kohus oleks pidanud leidma, et hagejal ei ole õigust väidetavatele rikkumistele VÕS

§ 118 lg 1 alusel tugineda. Seonduvalt vundamendi armeeringu kaitsekihiga rõhutab kostja, et

viimane hageja kiri sellega seoses saadeti 01.12.2021 (p 40), s.o enam kui 2 kuud enne

08.02.2022 kirja, milles hageja käsitleb lepingu võimalikku lõpetamist ning enam kui 3 kuud

enne 17.03.2022 kirja, millega hageja kohtu hinnangul lepingust kehtivalt taganes. Kusjuures

hageja sai väidetavast rikkumisest teada juba hiljemalt 18.11.2021 ehk ca 4 kuud enne

lepingust taganemise avalduse esitamist. Seonduvalt lisajoonistega on hagejale väidetav

lepingurikkumine kohtuotsuse kohaselt olnud teada hiljemalt 22.11.2021, kui hageja saatis

kostjale vastavateemalise kirja. Viidatud asjaolule tugines kostja ka maakohtus. Eeltoodust

tulenevalt pidanuks kohus kohaldama VÕS § 118 lg 1 ja leidma, et hageja ei ole lepingust

taganenud mõistliku aja jooksul alates hetkest, mil hageja sai lepingurikkumisest teada.

Isegi kui leida, et hageja on küsinud kostjalt nõuetekohaselt juhiseid, siis kohtuotsusest

kostjale arusaadavalt nähtub ja kostja nõustub, et hageja ei ole kostjale andnud VÕS § 114 lg

1 ja § 116 lg 4 mõttes täiendavat tähtaega juhiste andmiseks. Selline tõlgendus on kooskõlas

hea usu põhimõttega, mille kohaselt tuleb kohustust rikkunud poolele tähtaja määramisel

arusaadavaks teha, et tähtaja tulemusteta möödudes võib vastaspool lepingust taganeda . Kuna

puudub vaidlus selle üle, et hageja ei ole määranud kostjale tähtaega hageja soovitud juhiste

saamiseks ega ole hoiatanud kostjat juhiste andmata jätmise tagajärgedest, siis ei ole hageja

andnud kostjale VÕS § 114 lg 1 mõttes täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kohus

on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 116 lg 2 p 4, leides, et kostja poolt juhiste väidetav

mitteandmine andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka

edaspidi.

Kogu 17.03.2022 lepingu lõpetamise teatele ja hageja 08.02.2022 kirjale eelneva perioodi

jooksul ei esitanud hageja kostjale mitte ühtegi konkreetset nõuet konkreetse juhise

saamiseks, sidudes juhise mittesaamise lepingu täitmise võimatuse faktiga või lepingu

lõpetamise sooviga.

Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping lõppes hageja 17.03.2022

lepingust taganemise avaldusega, siis ei analüüsinud kohus kostja lepingust taganemise

avalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmist. Kohus oleks asjas esitatud tõendite

põhjal pidanud jõudma järeldusele, et kostja 26.04.2022 avaldus lepingust taganemiseks on

kehtiv. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja ei hakka neid kordama.

Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et kostja on Lepingust kehtivalt taganenud. Hageja on

lepingu punktide 10.6.1., 10.6.3 ja VÕS § 116 lg 2 p 5 ja § 647 lg 1 mõttes oluliselt lepingut

rikkunud, kuna töödel esinesid puudused ja/või hageja ei olnud täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi (vt puuduste/rikutud kohustuste loetelu all), kostja andis 01.04.2022 nõudekirjas

hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja kohustuste täitmiseks ning hageja

keeldus hageja nõude täitmisest ja ei täitnud hageja nõudeid (st ei täitnud Lepingu p 10.6.1

mõttes oma kohustusi ega kõrvaldanud puuduseid Lepingu p 10.6.3 mõttes täiendava tähtaja

jooksul). Kostja rõhutab, et käesoleval juhul ei olnud taganemise eeldusena täiendava tähtaja

andmine hagejale isegi mitte vajalik.

Kohus on taganemise tuvastamise järgselt ebaõigesti kohaldanud VÕS § 652 lg 2. Samuti on

kohus VÕS § 652 lg 2 alusel hageja nõuete hindamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid ja

rikkunud põhjendamiskohustust.

Kohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 189 lg 1, sh on kohus VÕS § 189 lg 1 kohaldamisel

jätnud vastuolus kohtupraktikaga arvestamata ja otsuses käsitlemata kostja vastuväited ja

tõendid seonduvalt hageja töödes esinevate puudustega, rikkudes seeläbi ka

põhjendamiskohustust.

Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust, leides et hageja ei ole kohustatud tagastama

kostjale garaažiukse väärtust. Kohus on p-s 63 leidnud, et kuna kohtu hinnangul on

garaažiukse omand kostjale üle läinud, siis ei kuulu garaažiukse eest tasutu kokku summas

903,07 eurot tagasitäitmise raames kostjale tagastamisele.

Kokkuvõttes oleks pidanud kohus eeltoodule tuginedes jätma hageja hagi täies ulatuses

rahuldamata ning kostja hagi täies ulatuses rahuldama. Kui kohus oleks jätnud hageja

põhinõude täies ulatuses arvestamata, pidanuks kohus jätma rahuldamata ka hageja

kõrvalnõuded (kahjunõue, viivisenõue). Kohus oleks sellisel juhul pidanud jätma ka

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

7.Hageja vaidlustab otsuse osaliselt, milles jäeti hageja nõue osaliselt rahuldamata ja osas,

milles rahuldati kostja vastuhagi ning nõuded omavahel tasaarvestati, samuti osas, milles

menetluskulud jäid osaliselt hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt lõppes leping hagejapoolse lepingu ülesütlemisega

08.02.2022. a või 17.03.2022. a ning taganemist pole toimunud, mistõttu ei saa toimuda ka

tagasitäitmist. Maakohus on tuvastanud, et poolte vaheline leping lõppes 17.03.2022. a, kuid

ei ole olnud järjepidev, kas leping lõppes taganemise või ülesütlemisega, mistõttu on otsus

selles osas vastuoluline.

Eelnevast tulenevalt ei saa tekkida ka tagasitäitmist ning kostja sellekohased nõuded tuleb

jätta terves ulatuses rahuldamata. Termoplokid on kostjale üleantud ja kostja majaseintesse

paigaldatud, mistõttu ei ole võimalik termoplokke tagastada. Hageja viitab, et isegi kui

tegemist oleks taganemisega, siis termoplokid on üleantud ja nende tagstamiseks peaks kostja

maja lammutama, mistõttu sarnaselt muude asjadega ei ole termoplokid ja selle eest makstav

tasu tagasitäidetav. Kohus on avaldanud otsuse punktis 62, et kostja ei soovi garaažiust, ferme

ja termoplokke. Ainuke ese, millest kostja „loobus“ olid fermid, muudest esemetest ei ole

kostja loobunud, seega on tegemist kohtu ebaõige väitega. Kohus on eiranud asjas esitatud

tõendeid ja täiesti ebaõigesti tuvastanud, et termoplokke pole üle antud ning et kostja ei soovi

neid.

Katusefermide eest ei tule hagejal hüvitist maksta, kuna kostja andis juhised need fermid

hävitada ajal, mil poolte vahel oli leping lõppenud. Katusefermid olid tellitud ja kulutus neile

tehtud. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et katusefermide eest oli tootjale 50%

ulatuses tasutud ja seda kinnitab ka kirjavahetus tootjaga.

Kostja nõudis, et hageja vahendusel tasutakse teine osamakse – see oli aga ajal, mil poolte

vahel lepinguline suhe puudus – leping oli lõppenud, seega ei olnud mingit õigust nõuda, et

hageja enam kostja nimel tehingut vahendaks. Kompromissi nimel oli hageja siiski sellega

nõus, kuid siis ei sobinud kostjale arvel olev seletus – kuigi see mingit rolli ei mänginud ehk

kostja soovis lihtsalt „jonnida“ ja talitada vastuolus iseenda huvidega, hävitades soodsa

hinnaga saadud ehitusmaterjali sooviga tulevikus hagejale kahjunõude esitamisega kahju

tekitada. 06.04.2022. a kirjutas kostja juhise hagejale ja tootjale: „Kui see ei sobi, siis

tühistage tellimus, laske valmis toodetud vermid katki lõigata. Ettemaksu Mutual tagasi ei saa.

Samas minul on kehtiv kokkulepe Mutualiga ja tasutud ettemaks, mina mingi hetk tahan võib-

olla saada neid tooteid kokku lepitud tingimustel ja hinnaga Mutual OÜ käest.“ Kirjeldatud

olukord on igal juhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane ja isegi kui mingil õiguslikul

alusel peaks hageja kostjale selles osas ettemaksu tagastama (millega hageja ei nõustu), siis

tuleks jätta see ettemaks välja mõistmata juba VÕS § 6 lg 2 alusel.

Kostja kohtueelsed õigusabikulud on ebamõistlikult suured ning põhjendamatud 2.28 Hageja

hinnangul ei ole kohus hinnanud kostja kohtueelsete õigusabikulude suuruse mõistlikkust.

8.Hageja hinnangul ei ole kostja teinud kohtueelselt kulutusi õigusabile oma õiguspärase

nõude esitamisega seoses, vaid hageja õiguspärasele nõudele vastuvaidlemisega seoses.

Kohus tuvastas, et hageja lõpetas lepingu õiguspäraselt ning hagejal oli õigus nõuda tasu –

kostja kasutas õigusabi, et vastu vaielda lepingu lõpetamisele ja tasunõudele – see ei saa olla

hüvitatav kulu hageja poolt.

Vastused apellatsioonkaebustele

9.Vastustajad vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata

ning menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

10.Kolleegium leiab, et maakohtu 24.07.2024 otsus ja 30.09.2024 täiendav otsus tuleb

tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi lõppkokkuvõttes hageja kasuks välja mõistmata 11

594,80 eurot ja sellelt arvestatav viivis ning menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt, vastuhagi jätta rahuldamata ning anda uus

menetluskulude jaotus. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kostja

apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

11.Asja materjalidest nähtub:

-Pooled sõlmisid 07.07.2024 ehituse töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja aadressil

Loomuse tn 12, Tallinn ehitama kostjale eramu.

-Vastavalt lepingu p-le 1.4.2 pidi tööde alustamise kuupäev olema 12.07.2021 ja lepingu

eseme lõplikuks üleandmise kuupäevaks pidi olema 31.10.2023 (lepingu p 1.4.3).

-Pooled leppisid kokku lepinguga hõlmatud osa tööde hindades ja materjalide ühikhindades

lepingu lisadeks olevates hinnapakkumistes (hinnapakkumine nr HP110820, mis sisaldab

kokkulepitud tööde ja osa materjalide hindu ja Loomuse tn 12 hinnatabel, mis sisaldab osa

materjalide ühikhindu).

12..Esmalt on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selle üle, kas leping lõppes hageja

08.02.2022 e-kirjas (I kd, tlk 56-56 pöördel) avaldatud tahteavaldusega või alternatiivselt

hageja 17.03.2022 kirjaliku tahteavaldusega (I kd, tlk 67 – 71) või kostja 26.04.2022

tahteavaldusega (I kd, tlk 85-86). Maakohus asus seisukohale, et poolte leping lõppes hageja

17.03.2022 tahteavaldusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Maakohus asus

seisukohale, et leping lõppes hageja poolt ülesütlemisega VÕS § 652 lg 2 alusel. Otsuse

sisulises osas on aga maakohus tuginenud ka lepingust taganemisele ja selles osas peab

ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsust edaspidi korrigeerida. Lähtuda tuleb sellest, et

hageja ütles lepingu üles VÕS § 652 lg 2 alusel.

13.Hageja põhjendas lepingu ülesütlemiset mh tööde jätkamiseks vajalike juhiste

puudumisega, arvete tasumata jätmisega, kostja viivitamisega tööde vastuvõtmisega ja/või töö

vastuvõtmisest keeldumise põhjuste esitamisega, kostja keeldumisega tasumast sõlmjooniste,

visandite ja tööprojektide eest.

14.Maakohus asus seisukohale, et lepingu lõpetamine põhjusel, et kostja ei andnud tööde

tegemiseks hagejale juhiseid, oli õigustatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

seisukohaga. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei pidanud kostjale andma veel

täiendavat tähtaega enne lepingu lõpetamist. Eeltoodu osas ei korda ringkonnakohus

maakohtu seisukohti nõustudes nendega TsMS § 654 lg 6 alusel. Osas, milles maakohus

leidis, et hageja ülesütlemisteates ülesütlemise alusena esiletoodu ei ole põhjendatud nõustub

ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, va arvates osas, mille maakohtu seisukohti

järgnevalt konkreetselt korrigeerib. Ringkonnakohus toob esile järgmise.

15.Hoone ehitamiseks tehtud 27.11.2016 põhiprojektis oli elamule ette nähtud

plaatvundament (III, tlk 82). Hageja soovis projektis ettenähtust erinevat vundamenti (II kd,

tlk 96). Oktoobris 2021.a küsis hageja, kas kostja soovib, et ainult vundamenditööd tehakse

ära enne talve või on soov ka I korruse põrand valmis saada, sellele vastas kostja, et kui

omanikujärelevalve on nõus, siis soovib ka põranda ära teha (II kd, tlk 174 ja pöördel). Asja

materjalidest nähtuvalt alustaski hageja vundamendi eeltöödega, millest võib järeldada, et nii

kostja kui omanikujärelevalve nõustusid nende tööde alustamisega. Hiljem selgus siiski, et

omanikujärelevalve elamu põhiprojektis oleva vundamendi tegemise korrigeeritud andmetega

hageja poolt ei nõustunud (I kd, tlk 174). Ehitamisel selgusid hageja ja omanikujärelevalve

erinevad seisukohad vundamendi armatuuri kaitsekihi paksuse üle. Hageja tõi esile, et

ehitamisel on ta aluseks võtnud elamu projekti konstruktiivse joonise (III kd, tlk 152). Hageja

tõi esile, et konstruktori väidete järgi on vundamendi kaitsekihi paksus 30 cm piisav, kuid

omanikujärelevalve sellega ei nõustu (III kd, tlk 194). 05.11.2021 küsis hageja kostjalt, kas

vajalik on konstruktori poolt enne vundamendi ehitusega alustamist joonise tegemine, kas

vundamendi aluse tegemine lõpetatakse ja siis jäädakse joonise ootele. Nagu asjast nähtub

telliti konstruktorilt joonis, millest saab järeldada, et nii kostja kui tema omanikujärelevalve

arvates oli joonise tellimine vajalik. Vundamenditööd jäid seetõttu pooleli.

16.Asjas puudub vaidlus, et kostja ehitamise tööprojekti tellida ei soovinud (II kd, tlk 94),

kuna see oli kallis. Kogu hoonele tööprojekti tellimist ei pidanud ka hageja vajalikuks. Kuna

vundamenditöödega seonduvalt selgus, et kostja omanikujärelevalve nõuab ehitamiseks

jooniseid, st põhiprojekti andmetest ei piisa, andis hageja kostjale 22.11.2021.a teada, et

kostja ja omanikujärelevalve vahel tuleb kokku leppida, milliseid joonised elamu ehitamiseks

tuleb tellida. Hageja avaldas, et see otsustus tuleb ära teha talvel (III kd, tlk 148). 22.11.2021

selgitas hageja, et tema arvates on võimalik konstruktiivsete jooniste alusel ehitada, kuid

omanikujärelevalve nõuab juurde eraldi tööjooniseid ning nende juurde ka seletuskirju, kuigi

kehtiva seaduse järgi ei pea tööjoonistel seletuskirja olema (I kd, tlk 169). 24.01.2022 tuletas

hageja veelkord kostjale meelde, et kostjal tuleb omanikujärelevalvega kokku leppida

lisajooniste tellimuse küsimus (III kd, tlk 58). 27.01.2022 kirjas (III kd, tlk 58 pöördel ja 59),

vastates kostja küsimustele, teatas hageja, et omanikujärelevalve ei aksepteeri hageja

koostatud jooniseid, visandeid, ta soovib täiendavaid jooniseid. Hageja annab jälle kostjale

teada, et lisajooniste küsimus tuleb kostjal omanikujärelevalvega otsustada.

17.Asjast nähtuvalt on kostja esitanud hagejale vastuolulisi seisukohti seonduvalt tööjooniste

tellimise ja edasise ehitamisega. 29.10.2021 rõhutas kostja oma kirjas (II kd, tlk 180), et:

“Sellist asja ei tahaks näha, et järelevalvega tulevad hiljem lahkhelid. Kõik tuleb kokku

leppida enne. Pärast ei taha midagi ümber teha ja kohe kindlasti ei soovi juurde maksta.

Järelevalve ongi palgatud selleks, et asju tehtaks kohe õigesti.“ 07.12.2021 andis kostja teada,

et:“ Lepingu järgi on kõik tööjoonised, sõlmjoonised, aktid dokumendid, akteerimiseks

vajalikud paberid – töövõtja teema. Ehitada tuleb pädevate isikute poolt ja

dokumendid/teostatud tööd joonised/peavad olema pädevad. Siin ei tee ma mingit

allahindlust. Vahet ei ole, kes on minu järelevalve. Ehitada tuleb pädevate isikute poolt“.(II,

kd, tlk 96). Samas kirjas on jälle kostja avaldanud, et „Pabereid ja dokumente genereerime nii

vähe kui võimalik. Ära tuleb kasutada tootjate sõlmjoonised, neid vajadusel

korrigeerida….Töövõtja kohustus on esitada enne tööde teostamist tööjoonised, mille järgi

ehitatakse.“ (II kd, tlk 97-98). 15.12.2021.a. kui pooled arutasid võimalikku tööprojekti

tellimist ja/või sõlmjooniste tellimist ning hageja tõi esile, et kuigi tööprojekti tema arvates ei

ole vaja, piisab sõlmjoonistest (II kd, tlk 95), vastas kostja sellele, et mingit kulu juurde ei

tule. Seega võis kostja kirjast aru saada, et isegi sõlmjooniseid ei ole ta nõus tellima (II kd, tlk

94). Kostja seisukoha järgi saab tema arvates joonised tasuta (Thermomaja Argo poolt)

tellida.

18.Puudub vaidlus, et kostja ega omanikujärelevalve ei andnud hagejale teada milliseid

tööjooniseid edasiseks esitamiseks on vaja tellida. Kuna lepingu p 1.3.3.2. järgi tuli

tööprojekti või sõlmjooniste tellimisel kostjal tasuda selle eest lisatasu, st jooniste tellimine ei

sisaldunud töö hinnas, oli ilmselgelt selle põhjuseks kostja soovimatus jooniste eest tasuda

19.Eelpooltoodu alusel on ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahelise lepingu

lõpetamise põhjustas ühest küljest asjaolu, et kostja soovis, et eramu ehitusmaksumus oleks

võimalikult väike (II kd, tlk 94, 195), kuid teenuse osutajaks valitud omanikujärelevalve

nõudis tööde tegemist selliselt, mis paratamatult tõstsid ehituse maksumust, st ta nõudis

täiendavate jooniste tellimist. Kostja soovis ehitamist omanikujärelevalve nõuete järgi, kuid

projekti maksumuse suurenemisele vaidles vastu. Seejuures andis kostja vastukäivaid

juhiseid. Kord väitis, et kõik peab käima omanikujärelevalve poolt esitatud nõuete järgi (kes

nõudis lisajooniste koostamist pädevate isikute poolt), siis jälle, et ehitamise aluseks saab

võtta tootjate joonised, mida vastavalt vajadusele korrigeeritakse (kostja väidetest võib aru

saada, et neid korrigeerimisi peaks tegema hageja tasuta). Lisajooniste eest tasumise kostja

välistas ja selle üle puudub vaidlus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja ei andnud

lepingu ülesütlemise hetkeks teada, milliseid jooniseid edasiseks ehitamiseks on vaja,

varasemad seisukohad jooniste tellimisega seonduvalt olid vastuolulised, et jäänudki

kokkuvõtvalt hagejal muud üle kui leping üles öelda. Ilma joonisteta ehitamine oli võimatu,

jooniseid nõudis nii kostja kui omanikujärelevalve, kuid hageja enda koostatud visandeid ja

jooniseid omanikujärelevalve ei aktsepteerinud. Ka kostja nõudis jooniste tegemist pädevate

isikute poolt, kuid maksmise jooniste eest välistas.

20.Ringkonnakohtu arvates oli hageja korduvalt piisavalt põhjalikult selgitanud, et tööde

tegemise jätkamiseks vajab ta konkreetseid juhiseid. Kostja seisukohtadest saab järeldada, et

kostja arvates oli lisajooniste tellimine hageja probleem. Seega tuvastas maakohus

põhjendatult, et kostja poolt konkreetsete juhiste andmata jätmise tõttu oli hageja lepingust

ülesütlemine põhjendatud. Eeltoodu alusel tuleb lugeda põhjendatuks ka hageja seisukoht, et

lepingu ülesütlemiseks andis aluse ka kostja keeldumine tasumast sõlmjooniste, visandite ja

tööprojektide eest.

21.Nõustuda ei saa maakohtuga selles, et kostjapoolseks lepingurikkumiseks ei saa pidada uue

vundamendijoonise tellimise kulu tasumata jätmist. Asjas puudub vaidlus, et kostja soovil

hageja joonise tellis ning konstruktor esitas arve hagejale, kuid juba 01.12.2021 küsis hageja

kostjalt, et kas ta tasub ise konstruktorile (sest joonise tellimise kulu tuli tasuda nagunii kostjal

vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule) või tasub hageja konstruktorile ja kostja tasub

hagejale (II kd, tlk 38). Arve tasumine venis, sest kostja ei tasunud konstruktori poolt tehtud

vundamendi joonise ees ei hagejale ega konstruktorile endale, kuigi hageja seda meelde

tuletas. Kuigi eraldiseisvalt ei oleks see piisavaks aluseks lepingu ülesütlemiseks, võib

põhjendatuks pidada hageja seisukohta, et juba eelnimetatud joonise eest tasumisega

viivitamine viitas sellele, et kostja võib ka edaspidi tasumisega viivitada.

22.Ringkonnakohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt ületas hageja lepingu ülesütlemisel

mõistlikku tähtaega rikkumisest teadasaamisest, ei ole põhjendatud. Nagu eespool viidatud

küsis hageja korduvalt andmeid selleks, et ehitus saaks peale talve jätkuda. Seejuures märkis

hageja konkreetselt, et jooniste tellimise küsimus tuleb otsustada talve jooksul. Hageja ütles

lepingu üles 17.03.2022. Selleks ajaks oli selge, et kostja ei kavatsegi mingeid konkreetseid

juhiseid anda. Juhiste andmine oli aga edaspidise ehitustegevuse jätkumise eelduseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud hageja lepingu ülesütlemisel mõistlikku tähtaega,

kostja poolt kuude jooksul konkreetsete juhiste andmata jätmine andis samas aluse

põhjendatult eeldada, et kostja ei kavatsegi oma kohustust täita.

23. Rinkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja oleks pidanud talle andma enne lepingu

ülesütlemist täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. VÕS § 196 lg 2 teise lause järgi ei olnud

täiendava tähtaja andmine vajalik, sest hagejale oli eelnevast kostja käitumisest arusaadav, et

hoolimata kuude jooksu tehtud meeldetuletustest ei kavatse kostja oma kohustusi täita, st anda

juhiseid milliseid jooniseid tellida ning nende eest hiljem tasuda.

24.Kuna asjas leidis tõendamist, et pooltevaheline leping lõppes hageja ülesütlemisega, siis

kostja vastuhagis esitatud leppetrahvinõude jättis maakohus põhjendatult rahuldamata. See

nõue oleks olnud eelduslikult põhjendatud vaid juhul, kui leping oleks lõppenud kostja

tahteavaldusega. Ringkonnakohus seisukohal, et osas, milles maakohus jättis ka ülejäänud

vastuhagis esitatud nõuded rahuldamata, puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks.

Ringkonnakohus ei korda selles osas pikemalt maakohtu otsuse põhjendusi, tuues esile

järgneva.

25. Erinevalt lepingust taganemisest ei muutu leping üldjuhul ülesütlemise korral

tagasitäitmise võlasuhteks. Käesoleval juhul on kostja leidnud, et tal on õigus nõuda tagasi

hagejale ettemaksuna tasutu ning see on olemuslikult tagasitäitmise nõue. VÕS § 196 lg 4

järgi kostja üleantut tagastamist nõuda ei saa, sest selle sätte järgi on vastava nõude esitamisel

õigustatud isikuks lepingu ülesütelnud pool. Kuna kostja väidab, et tal on ettemaksuna tasutud

toodete eest, mida ta saanud ei ole, on kostjal siiski tasutud raha saamiseks õigus esitada

vastav nõue. Kostja väidab ka seda, et hageja poolt tehtud tööd on selliste puudustega, et tööd

(sh kasutatud materjal) on tema jaoks kasutud. Kuna kostja on vastuhagis loetletud tööde eest

tasunud on kostjal kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise nõudena tuleb seega käsitleda

kostja vastuhagis esitatud nõudeid, mis on seotud kostja poolt hagejale lepingu kehtivuse ajal

hageja poolt teostatud tööde ja paigaldatud materjalide eest tasutu tagasinõudega. Täpsemalt

toob ringkonnakohus esile järgmise.

26.Vastuhagis esitas kostja hagejate tasutud 57 918 euro tagastamise nõude. Kostja tõi esile,

et kuigi teostatud tööde (nt mahamärkimine, kaevetööd) ja paigaldatud materjalide (nt

vundamendi killustik, liivaalus) tagastamine/üleandmine on nende tööde olemuse tõttu

võimatu, puudub puudustega töödel kostja jaoks väärtus. Igal juhul kuulub kostja arvates

hageja poolt kostjale tagastamisele 38 105,33 eurot (II kd, tl 184).

27.Maakohus rahuldas kostja vastuhagi osaliselt, leides, et objektile paigaldatud materjalide,

hageja poolt tehtud ning kostja poolt vastu võetud töö eest tasutu tagasinõudmine ei ole

põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega neid kordamata.

Alljärgnevalt käsitleb ringkonnakohus täpsemalt ka kostja väiteid paigaldatud materjalide ja

teostatud tööde puuduste kohta (otsuse p-d 35 ja 36).

28.Maakohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud osas, milles, kostja nõuab tagasi hagejale

tasutud katusefermide eest 3 475,71 eurot ja termoplokkide eest 21 885,97 eurot.

Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu.

29.Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja tabeli kujul ülevaate tasutud summade kohta (II

kd, tlk 180 pöördel). Materjalide kohta esitas hageja akti kokku summas 38 105,33 eurot (II

kd, tlk 183) ning 07.12.2021 esitas hageja akteerimiseks materjalid ja töö kokku summas 18

681, 60 eurot). 14.12. 2021 kirjaga aktsepteeris kostja hageja 07.12.2021 esitatud tööde ja

materjalide akti (II kd, tlk 187), va radioonitõkkekile. Radioonitõkkekile paigaldus oli

seejuures aktis märgitud hinnaga 420 eurot + km ja materjal 380 eurot +km. Radioontõkkekile

materjali, EPS, armatuuri, garaažiukse osamakse ja fermide osamakse tasumisega nõustus

kostja vastavalt poolte kirjavahetusele 26 ja 27.10.2021 (II kd, tlk 172 ja pöördel). Tabelis

märgitud järjekorranumbri 11 all märgitud materjal puudutab termoplokke, mille eest

vastavalt poolte kirjavahetusele (II kd, tlk 165, 167, 168-171) esitas hageja arvel (II kd, 166

pöördel) ning kostja tasus selle eest. Kostjal oli teada, et tellitakse fermid ning ta tasus ka

ettemaksu (II kd, tlk 172). Asjaolu, et elamule on aknad, uksed, õõnespaneelid ja fermid

tellitud teadis kostja ka 27.01.2022 kirjast (II kd, tlk 59).

30.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.5. sätestas, et töövõtjal on õigus küsida tellijalt

ettemaksu materjalide tellimiseks ja/või materjalide ettemaksu tasumiseks, milleks võivad olla

nt vahepaneelid, konstruktsiooniosad, katuseosad, aknad-uksed jmt. Ettemaksu korral küsib

töövõtja sellistele materjalidele materjalitootjalt kinnituse, et nimetatud materjal on tellija

kasuks tellitud ja kuulub 100 % tellijale, mis tagab, et töövõtja ei kasuta nimetatud ettemaksu

mingil teisel otstarbel ja töötab vaid tellija huvides. Kõik ette tellitud ja tasutud materjalid

kuuluvad 100% tellijale.

31.Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hagejal tuleb

tagastada kostja poolt termoplokkide eest tasutu. Asjas on tõendatud, et termoplokkide eest

tasuti hageja poolt tellimisel 100%. Kostja nõustus hagejale termoplokkide arve tasuma ning

vastavalt kostja juhistele (II kd, tlk 165, 167, 168-171) esitas hageja arve (II kd, 166 pöördel).

Kostjale oli teada, et müüjal olid plokid olemas. Peale pooltevahelise lepingu lõppemist andis

hageja müüjale teada, et termoplokkide tarne tuleb kokku leppida kostjaga (I kd, tlk 129-130).

Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-le 5.5 olid plokid kostja omand. Seega rahuldas

maakohus põhjendamatult vastuhagis esitatud termoplokkide maksumusega seotud nõude.

32.Poolte vahel oli vaidlus ka selles, kas kostja nõue katusefermide tellimiseks makstu

tagasinõudmiseks on põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus ebaõigelt ka

selle vastuhagis esitatud nõude. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.5 järgi kuulusid fermide

toorikud kostjale, sest ta oli nende eest tasunud. Asjaolu, et kostjale ei antud üle valmis toodet

on põhjustatud tema enese käitumisest. Asjas nähtuvalt (I kd, tlk 89-95,111-128) soovis

katusfermide valmistaja juhiseid edaspidise materjali töötlemise osas, teatades, et laos on

toorikud, kuid nende edasiseks töötlemiseks tuleb tasuda arve. Kostja oli nõus fermide edasise

töötlemise eest tasuma, kui arve selleks talle esitab hageja. Hagejaga oli aga selleks ajaks

leping lõppenud, hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Kolmepoolse kirjavahetuse järgselt

nõustus hageja arve esitamisega kostjale, et kostja saaks valmis toote kätte, kuid kostja seda ei

tasunud. Nii hageja kui ka tootja olid kirjavahetusest nähtuvalt nõutud edaspidise toimimise

suhtes. Tootja küsis korduvalt kostjalt juhiseid, mida fermide toorikutega teha, sest fermid

olid lahti lõigatud spetsiaalselt kostja elamu katuse tarbeks. Kostja asas seisukohale, et tooted

võib hävitada, kuna tema ei ole nende omanik. Ringkonnakohtu arvates oli kostja seisukoht

ekslik, Osas, milles hageja oli fermide eest juba tasunud (toorikud) oli kostja nende omanik.

Kui kostja omanikuna lasi tooted hävitada, siis ei tähenda see seda, et kostja saaks edukalt

nõuda varasemalt hageja poolt kostja huvides tehtud kulude tagastamist. Seega rahuldas

maakohus põhjendamatult vastuhagis katusefermide eest makstu 3834,78 euro (I kd, tlk 127)

tagastamise nõude.

33.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kostjal tuleb tasuda garaažiukse eest. Asjas

puudub vaidlus, et ukse eest maksti täies ulatuses ning ukse tarne pidi toimuma 2022.a

veebruari alguses st ajal, kui poolte vahel kehtis leping. Kostja ei ole väitnud, et ust talle ei

tarnitud.

34.Hagis nõudis hageja kostjalt arve nr A270422 summas 9888 eurot+km, st 11 865,60 euro

tasumist (I kd, tlk 131). Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.

Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus ei ole arve aluseks olevate tööde

maksumuse sissenõutavust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei

nõustu. Asjas on esitatud 09.12.2021 kostja kiri, millest nähtub, et omanikujärelevalvel

puudub tööde, vesi, kanal, sadevesi suhtes pretensioonid. Esitatud arve aluseks olevad

summad puudutavadki sadevee ja vee ning kanalisatsioonitrasside ehitust ilma survetestita.

Lisaks kajastab arve vundamendi töid. Maakohus on ringkonnakohtu arvates piisava

põhjalikkusega argumenteerinud, misk nende tööde tasumise nõue on põhjendatud,

35.Maakohus asus seisukohale, et hageja arvel kajastatud kliendi kasuks tehtud lisatöödega

seotud kulu (sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused, tööjooniste tellimine jne)

2580 euro ulatuses on tõendamata kulu ega kuulu rahuldamisele. Asjas esitatud tõenditest ei

nähtu arvel kajastatu osas oleks mistahes poolte kokkulepet. Projektijuhtimise kokkulepe (III

kd, tl 53-54) hõlmas elektrit,ventilatsiooni ja maakütet. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et

arvel kajastatu oleks seotud nende töödega või kui oleks osaliselt, siis millises ulatuses.

Sadeveeprojekt, konstruktiivse projekti muudatused ja tööjooniste tellimus on lepingu

kontekstis lisatööks, kuid asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et lisatöödega seonduvalt oleks

hageja kulusid kandnud ega seda et nende kandmises oleksid pooled kokku leppinud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Hageja apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks selles osas.

36.Kostja on asjas leidnud, et ta ei pea hagejale tehtud tööde eest täiendavalt tasuma, juba

tasutu kuulub hageja poolt tagastamisele, kuna tööd olid tehtud puudustega või töödega

jätkumise viibimise tõttu on juba tehtud tööd muutunud kostjale kasutuks.

37.Asjas on 21.03.2024.a st 2 aastat peale pooltevahelise lepingiulõppemist esitanud

asjatundja Reinart Ehitus OÜ arvamuse (III kd, tlk 128-131) hageja tehtud ehitustöödes

esinevate puuduste kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud arvamus ei tõenda puudustega

tööde tegemist hageja poolt. Suures osas on arvamuses esiletoodud puudused seotud sellega,

et hageja poolt jäid lepingu ülesütlemise tõttu tööd pooleli. Asjaolu, et tööd jäid pooleli ei ole

aga ringkonnakohtu arvates ette heidetav hagejale, sest leping öeldi hageja poolt üles kostja

lepingu rikkumise tõttu. Lisaks on asjatundja arvamus vastuolus, teise kostja poolt esitatud

asjatundja Ehitusekspertiisibüroo OÜ JK arvamusega. Reinart Ehitus OÜ väidab, et

Ehitusekspertiisibüroo OÜ asjatundja arvamuse järgi on vundamendile paigaldatud vale

radioonitõkkekile. Asja materjalidele lisatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ asjatundja JK antud

kokkuvõttes väljendatu kohaselt ei ole radoonitõkkekile vastavust tootja juhendite alusel

võimalik kontrollida, kuna kaetud tööde aktis nr 3 on esitatud puudulik informatsioon kile

kohta. Arvamuse sisulises osas on aga väljendatud, et kile ise on sobilik radoonitõkkekileks

(II kd, tlk 148). Seega on kostja esitanud kaks asjatundja arvamust, mis radioonitõkkekile

sobivuse kohta annavad vastupidiseid arvamusi. Asjast nähtuvalt ei ole asjatundjatele esitatud

objektile paigaldatud radioonitõkkekile kohta selle tootja ja müüja seisukohti, kuigi kostjale

oli see info teada (II kd, tlk 68) ning ka asjatundjad ise pole võtnud vaevaks toote ja selle

paigalduse kohta informatsiooni koguda. Seega ei tõenda nimetatud asjatundjate arvamused

radioonitõkkekile või selle paigaldamise puuduseid. Vastupidi, asjast nähtub suhtlus hageja ja

omanikujärelevalve vahel seonduvalt radoonitõkkekile paigaldamisega ja sellega, kas

kasutatud materjal vastas nõuetele. Kostjale oli kirjavahetus vahetult kättesaadav.

Omanikujärelevalve oli seisukohal, et hageja poolt paigaldati vale materjal ja paigaldustöö oli

teostatud valesti. Hageja esitas omanikujärelevalvele (II kd, tlk 60-76) ja kostjale tootja

paigaldusjuhendi ning eraldi müüja avaldatud info õige paigaldusviisi kohta. Hageja selgitas,

et vastavalt tootja ja müüja infole on kile paigaldatud õigesti.

38.Seonduvalt kostja väitega, et hageja tehtud tööd on tema jaoks muutunud kasutuks, kuna

need on pooleliolevana seisnud pikka aega ilmastikutingimuste käes leiab ringkonnakohus

järgmist. Esiteks ei ole asjas tõendamist leidnud, et peale seda, kui hageja lepingu üles ütles,

olid hageja tehtud tööd ilmastikutingimuste (lumi, külm) tõttu muutunud (osaliselt või

täielikult) kõlbmatuks. Juhul, kui kostja on viivitanud veel aastaid peale hagejaga lepingu

lõppemist tööde jätkamisega, ei ole see etteheidetav hagejale, kuna asjas on tuvastatud, et

hageja ütles lepingu üles õiguspäraselt. Lisaks on hageja püüdnud lepingu kestel peale tööde

tegemise peatumist tehtud töid kaitsta, küsides kostjalt selleks juhiseid. 21.11.2021 küsis

hageja kostjalt, kas tal on koormakatteid, et tehtud töö katta (III kd tlk 155). Kostjale toodi

esile ka 07.12.2021, et hageja on esitanud omanikujärelevalvele ettepaneku vundament

koormakattega katta, kuid nõusolekut selleks ei ole saanud (II kd tlk 185). Ringkonnakohtu

arvates oli hageja küsimus kostjale tehtud tööde katmiseks põhjendatud, sest katmine oleks

tekitanud täiendavaid kulusid, mis tulnuks kostjal tasuda, sest tööde peatumine oli tingitud

kostjast (ja tema omanikujärelevalvest). Ringkonnakohtu arvates nähtub asjast ka kostja ja

tema omanikujärelevalve hea usu põhimõtte vastane suhtumine hageja tehtud tööde säilimisse

või vähemalt ükskõiksus selle suhtes. 09.12.2021 on kostja ja tema omanikujärelevalve

arutanud, mis saab kui tehtud tööd kahjustuvad. Sellest kirjavahetusest (I kd, tlk 201)

nähtuvalt soovitakse tehtud töödes tekkivad võimalikud ilmastkutingimustest tekkivad

kahjustused jätta hageja kanda, kusjuures kostja omanikujärelevalve vastusest, seonduvalt

tehtud töö katmise vajadusega, nähtub, et teda ei huvita, kuidas objektil olevat tehtud tööd

kaitsta. Ringkonnakohtu arvates viitavad eeltoodud asjaolud, et isegi kui tõendamist oleks

leidnud see, et edasiste tööde viibimisest ja ilmastikutingimustest tulenevalt on hageja töö

muutunud kasutuks, ei saa seda ette heita hagejale.

39.Mõlemad pooled esitasid kohtueelsete õigusabikulude nõuded ja maakohus rahuldas need.

Ringkonnakohus leiab, et kuna vastuhagis esitatud tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõuded

ning nendega seotud viivisenõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka

vastuhagis esitatud kohtueelsete õigusabikulude nõue. Hageja ei pea kahjuna hüvitama kostja

kulutusi, mille tekkimist ta ei põhjustanud. Kostjal tuleb aga hagejale kohtueelsed

õigusabikulud tasuda ja ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused selle nõude

rahuldamiseks on piisavad. Ringkonnakohus neid ei korda.

40.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastuhagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt, osas, milles maakohus hagi rahuldas.

41.Täiendavalt tuleb rahuldada hageja viivisenõue lepingust tulenevate summade

(27.04.2022.a arve) tasumisega viivitamisel, osas, milles kohus leidis, et need on põhjendatud

poolte vahel sõlmitud lepingu p 9.2.1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kohtueelsete

õigusabikulude tasumisega viivitamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest. Seejuures

tuleb märkida, et hageja ei saa nõuda viivist põhivõlga ületavas osas, sest hageja pole selles

osas kahju tekkimist tõendanud.

42. Kostja esitas asjas väite, et hageja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult, kuna hageja

seaduslik esindaja avas maakohtu otsuse e-toimikus juba 24.07.2024.a. Maakohus tegi

24.07.2024 otsuse ja 30.09.2024 täiendava otsuse selgitades viimases, et käesolev täiendav

otsus on tsiviilasjas nr 2-22-7627 Harju Maakohtu 24.07.2024 otsuse osa. Hageja esitas

apellatsioonkaebuse 04.09.2024 ja täiendas seda 29.10.2024. Käesoleval juhul TsMS § 632 lg

3 ei kohaldu, sest maakohus tegi täiendava otsuse peale apellatsioonitähtaja möödumist. Siiski

tuleb kostja taotlus hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata, sest

hageja lepinguline esindaja sai otsuse kätte 05.08.2024 ja seega on kaebus esitatud tähtaegselt,

alternatiivselt

saaks

kahtlematult

hageja

apellatsioonkaebust

käsitleda

vastuapellatsioonkaebusena, kuna kostja esitas kaebuse varem. Sisulises mõttes ei muudaks

asjaolu, kas hageja esitas apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse, käesolevas asja

lahendamise käiku ega põhjendusi.

43. Hageja esitas apellatsioonimenetluses täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et

nende vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 652 lg4 alusel.

Menetluskulude jaotus

44.Kuna kokkuvõttes rahuldatakse hagi ja hageja apellatsioonkaebus osaliselt, vastuhagi ja

kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis arvestades vaidluse olemust, hagi, vastuhagi

ja kaebuste rahuldatud ning rahuldamata jäetud osa ulatust, tuleb hageja menetluskulud jätta

TsMS § 163 lg 2 alusel 80 % ulatuses kostja kanda. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb

jätta nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1

p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/