3-25-1483/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

10.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1483

Haldusasi

E.A kaebus seoses kinnipeetava vanglasisesel

isikuarvel vahekonto pidamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – E.A

Vastustaja – Tartu Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse E.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2025 määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.

2. Jätta E.A määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.05.2025

määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.A (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule 20.05.2025 kaebuse (hiljem täiendatud) Riigi

Tugiteenuste Keskuse (RTK) kohustamiseks lõpetama kaebaja vanglasisesel isikuarvel

vahekonto pidamine ja tuvastada vahekonto pidamise õigusvastasus.

Kaebaja suhtes käis pankrotimenetlus ja seejärel kohustustest vabastamise menetlus (tsiviilasi

nr 2-21-20339). Tartu Maakohus keeldus 17.04.2025 määrusega nr 2-21-20339 kaebajat

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ja lõpetas kohustustest

vabastamise menetluse. Maakohtu määrus jõustus 15.05.2025. Selles kohtumenetluses

kasutati kaebaja vanglasisesel isikuarvel n-ö vahekontot, millele kantakse 50% igast

kinnipeetavale laekuvast sissemaksest (vt vangistusseaduse (VangS) § 44). Vahekontolt tegi

kohtumenetluse ajal väljamakseid RTK maakohtu määratud korras. Vahekonto jätkuv

3-25-1483

pidamine pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist on õigusvastane. Kaebaja ja

tema usaldusisik Q esitasid RTK-le taotlused lõpetada pärast maakohtu 17.04.2025 määruse

jõustumist vahekonto pidamine ja kanda vahekonto jääk kaebaja vabakasutuskontole. RTK-l

ei ole enam õiguslikku alust teha kinnipidamisi, eriti vahekonto kaudu, mille pidamiseks

puudub õiguslik alus. Kaebaja on praegu vahistatu, mis tähendab, et kinnipidamisi ei ole

võimalik teha ka vabanemisfondi. Kohustamisnõude eelduseks ei ole taotluse esitamine

haldusorganile, kui haldusorgan peab toimingu sooritama omal algatusel.

Kaebaja esitas taotlused kohaldada esialgset õiguskaitset ning vabastada ta riigilõivu

tasumise kohustusest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2. RTK teatas 22.05.2025 vastuses, et edastas 16.05.2025 ja 19.05.2025 e-kirjad seoses

kaebaja kohustustest vabastamise menetlusega vanglateenistusele, kellel on pädevus neile

vastata.

3. Viru Vangla palus Tartu Vangla nimel esitatud 26.05.2025 seisukohas jätta kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest see ei ole HKMS § 249 lg 2 järgi lubatav.

Kaebaja taotlus on vangla menetluses, kuid vaidemenetlust veel ei toimu.

Viru Vangla selgitas, et nn vahekonto on raamatupidamislik instrument, mida kasutatakse

nende kinnipeetavale laekuvate ja jagunevate summade arvestamiseks, mis laekuvad ajal, kui

nõuete täitmine on peatunud, st ajal, kui nõuded on küll olemas, kuid seadusest tuleneval

põhjusel ei saa laekunud raha võlausaldajatele üle kanda. Tegemist on VangS § 44 lg 2 mõttes

nõuete katteks mõeldud rahaga. Kuigi maksejõuetusmenetluse kestel ei toimunud

sundtäitmist, muutub olukord pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist.

Maakohus keeldus kaebajat pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Seega on kaebajal täitmata kohustused ja võlausaldajatel on õigus nõuda nende täitmist.

Kaebaja saab vaidlusi täitemenetluses pidada täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse

sätete järgi.

4. Kaebaja möönis 27.05.2025 seisukohas, et kohustamisnõude puhul on tal kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata, kuid see ei laiene tuvastamisnõudele, mida tuleks menetleda

menetlusökonoomia argumendil ja arvestades kaebaja õiguste riive intensiivsust.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 27.05.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1);

vabastas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni

p 2) ning jättis muus osas menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja esialgse

õiguskaitse taotluse samuti rahuldamata (resolutsiooni p 4).

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Selline kohustuslik kord on sätestatud VangS § 11 lg-s 5. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud

vanglateenistuse toimingut, millega osa kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest on

kantud vahekontole rahaliste nõuete täitmiseks (VangS § 44 lg 2). Kuna kaebajal on vaidlus

vanglaga, laieneb sellele VangS § 11 lg-s 5 sätestatud nõue läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus. Kaebaja taotlus seoses vahekonto pidamise lõpetamisega on hetkel vangla

menetluses. Ka kaebaja ise on kinnitanud, et kohtueelset menetlust ei ole läbitud. Kuna

kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, tuleb kaebus tagastada. Kaebajal on

võimalik pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on hilisemas vaidemenetluses tema vaide

lahendanud või jätnud selle tähtaegselt lahendamata.

Menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esialgse

õiguskaitse taotlus jäävad rahuldamata, sest kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

6. E.A palub 27.05.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.05.2025 määrus

osaliselt.

2(4)

3-25-1483

Halduskohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni kaebuse kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja nõustub, et selline kohustuslik kord

kehtib kohustamiskaebusele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Kaebaja esitas aga lisaks nõude

tuvastada vahekonto pidamise õigusvastasus. Tuvastamiskaebuse lahendamiseks ei ole ette

nähtud kohustuslikku kohtuvälist korda VangS § 11 lg 5 mõistes.

Kaebaja soovib teada, kas ta peab kohtusse pöörduma uue avaldusega või saab vaidlus

jätkuda samas kohtuasjas, kui vaidemenetlus vanglaga lõpeb määruskaebuse menetluse ajal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu

27.05.2025 määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 tühistamist osas, millega tagastati tema kaebus

vahekonto pidamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja jäeti ta selles osas riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamata, ning uue määruse tegemist, millega saata asi tagasi halduskohtule

tuvastamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 2 lg 4).

8. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval

määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Halduskohus tagastas kaebuse tervikuna HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebaja

ei vaidle määruskaebuses vastu kohustamisnõude tagastamisele viidatud alusel, kuid ei nõustu

sellega, et tal on vaja läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ka tuvastamiskaebuse

esitamisel.

10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslik

kohtueelne menetlus ei hõlma tuvastamiskaebust (nt Riigikohtu 16.10.2013 määrus nr 3-3-1-

39-13, p 12). Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole siiski alust. Kuigi halduskohus on

tuvastamisnõude ekslikult tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, on kaebuse tagastamine

põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks

ilmselgelt kaebeõigus ja see nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

11. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Sellise kaebuse võib esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS §

38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud

huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib

seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et

isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt asuda varasema

haldusakti või toiminguga sarnasel viisil uuesti rikkuma isiku õigusi. Lisaks peab õiguste

rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või

ebamõistlikult raske. Sealjuures ei piira varasema efektiivsema õiguskaitsevahendi

kasutamata jätmine kaebeõigust HKMS § 45 lg 2 järgi (nt Riigikohtu 23.05.2025 määrus nr 3-

24-797, p 25).

12. Kaebaja on palunud tuvastada tema vanglasisesel isikuarvel vahekonto pidamise

õigusvastasus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam nõue kohustada

vastustajat lõpetama kaebaja isikuarvel vahekonto pidamine. Selle kohustamisnõude ühe

eeldusena tuleb teha kindlaks, kas vahekonto pidamine on kaebaja viidatud asjaoludel

õiguspärane või mitte. Sellise taotluse lahendamine on alles pooleli haldusmenetluses. Puudub

alus arvata, et kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine pärast kohustusliku kohtueelse

3(4)

3-25-1483

menetluse läbimist on võimatu või ebamõistlikult raske. Seega ei ole tuvastamiskaebuse

esitamine lubatav ja see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Selles osas muudab

ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendusi.

13. Vastuseks määruskaebuses esitatud küsimusele selgitab ringkonnakohus, et pärast

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tuleb kaebajal soovi korral esitada halduskohtule

uus kaebus. Siinse asja menetlus halduskohtus on lõppenud ja ringkonnakohus leidis eespool,

et halduskohus on kaebuse kokkuvõttes õigesti tagastanud. Ringkonnakohtule ei saa esitada

määruskaebemenetluses nõudeid, mida halduskohus ei ole sisuliselt lahendanud (HKMS §

182 lg 4, § 203 lg 2).

14. Kuna tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, sest kaebajal puudub sellise nõude

esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, siis ei ole alust anda kaebajale menetlusabi riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks (HKMS § 111 lg 3).

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2025

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse

põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)