2-22-16966/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb F.Y (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus Osaühingult
Legislator headnote
AI generated2-22-16966/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb F.Y (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus Osaühingult
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-16966
Kohtuasi
F.Y hagi Osaühingu Seivanger vastu F.Y
pärandvara välja nõudmiseks ja õigusliku aluseta
saadud tulu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2025. a määrus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise
kohta
Kaebuse esitaja ja liik
F.Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: F.Y (isikukood XXX)
Kostja: Osaühing Seivanger (registrikood 10282755),
lepinguline esindaja Kenneth Rivis
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1. Jätta Pärnu Maakohtu 28. märtsi 2025. a määrus muutmata.
2. Jätta F.Y määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-22-16966
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. F.Y (hageja) esitas 11.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus Osaühingult
Seivanger (kostja) välja nõuda F.Y pärandvaraks olevad esemed ja õigusliku aluseta saadud
tulu. Pärnu Maakohus võttis 22.01.2024 määrusega vastu hageja avalduse hagi
tagasivõtmiseks ja jättis hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja esitas 13.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on
tema menetluskulud 6904 eurot, s.o õigusabikulud 6849 eurot (38 tunni 3 minuti töö eest
tunnihinnaga 180 eurot ilma käibemaksuta) ja esindaja kohtuistungiga seotud sõidukulud 55
eurot (lennupiletid Tallinn-Kärdla-Tallinn). Õigusabikulud koosnevad järgmistest
toimingutest: hagi ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs – 2 tundi; kohtu 09.02.2023 ja
30.05.2023 määrustega tutvumine – 30 minutit; hageja 21.02.2023 puuduste kõrvaldamise
dokumendi ja tõenditega tutvumine, õiguslik analüüs – 2 tundi; kohtupraktika otsimine ja
analüüsimine – 3 tundi; nõupidamine kliendiga – 2 tundi 30 minutit; 1995–2023 valdkonna
õigusliku regulatsiooni ja muudatuste väljaselgitamine ja analüüsimine – 4 tundi; hagile
vastuse koostamine – 10 tundi; 12.10.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine – 3 tundi;
02.10.2023 hageja taotlusega tutvumine – 5 minutit; 09.10.2023 hagi täpsustuse, selgituste ja
seisukohaga tutvumine ja õiguslik analüüs – 1 tund; 30.10.2023 määrusega tutvumine – 5
minutit; 30.10.2023 taotluse koostamine ja esitamine ning kirjavahetus kohtuga – 30 minutit;
08.11.2023 hageja seisukoha, taotluste ja lisadega tutvumine ning õiguslik analüüs – 2 tundi;
13.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine – 3 tundi; 13.11.2023 hageja taotlusega
tutvumine – 5 minutit; 13.11.2023 istungil kliendi esindamine – 38 minutit; istungiprotokolli
ja helisalvestise analüüs ning vastavuse kontroll – 1 tund 30 minutit; 17.01.2024 hageja
taotlusega tutvumine – 5 minutit; 22.01.2024 määrusega tutvumine – 5 minutit; 26.01.2024
hageja teadete ja vastusega tutvumine ja analüüs – 30 minutit; 12.10.2023 ja 29.01.2024
menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine – 1 tund 30 minutit.
3. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendamatud. Kostja on toime pannud
kelmuse, kuna menetluskulude nimekirjades kajastatud toimingud ei vasta kostja esindaja
tegelikule tegevusele siinses menetluses. Kõik kulud peale sõidukulude on tõendamata.
Põhjendamatu on ka tunnitasu 180 eurot.
Maakohtu määrus ja põhjendused
4. Pärnu Maakohus rahuldas 28.03.2025 määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis
hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 2035 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu
1980 eurot ja sõidukulu 55 eurot.
5. Määruse kohaselt on kostja esindaja tunnitasu 180 eurot põhjendatud ja vastab
keskmisele tunnitasu suurusele. Riigikohus on pidanud viimaste aastate praktikas põhjendatud
tunnitasu määradeks nt 170 eurot ilma käibemaksuta, 175 eurot ilma käibemaksuta, 190 eurot
ilma käibemaksuta ja 200 eurot ilma käibemaksuta.
6. Kostja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagiavalduse mahtu ja
sisu on sellega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu kokku 6 tundi, sh
konsultatsioonid kliendiga. Kostja 29.09.2023 vastus sisaldab suurel hulgal ebavajalikku ja
asjasse mittepuutuvaid seisukohti, mida hageja ei ole kohustatud kostjale lepingulise esindaja
ajakulu katteks hüvitama. Hageja 09.10.2023 täiendava seisukohaga tutvumise ja 12.10.2023
kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu, arvestades ka seisukoha sisu ja mahtu, on
2-22-16966
põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Kohus arvestas seejuures, et kostja esitas kohtule
hagivastuse
29.09.2023, seega oli kostja vahetult asja materjaliga tutvunud ja neid läbi töötanud. Hageja
08.11.2023 seisukohaga tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu on põhjendatud
kokku 2 tunni ulatuses. 13.11.2023 kohtuistungil osalemise ja protokolliga tutvumise ajakulu
on kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses. Menetluse lõpetamise määruse ja hageja taotlustega
tutvumise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on kokku põhjendatud 1 tunni
ulatuses. Arvestades menetluse sisu ja mahtu, on kostja esindaja toimingud ja ajakulu
põhjendatud kokku 11 tunni ulatuses, s.o 1980 eurot.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel on põhjendatud sõidukulud
55 eurot.
8. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud tasu ja kulud 2035 eurot. Menetluskulud ei
sisalda käibemaksu.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9. Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja leiab jätkuvalt, et menetluskulude
kandmine on tõendamata ja menetluskulude nimekirjad on võltsitud.
10. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja
määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu
määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
13. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse
seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja
vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja
menetluskulude hüvitise 2035 eurot. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3 alusel
jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi 4869
ulatuses rahuldamata.
14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka
menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu
diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on
ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle
otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane
lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui
maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
2-22-16966
15. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja
põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja
tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud.
Seejuures vähendas maakohus menetlusdokumentide sisu ja kvaliteedi tõttu oluliselt
taotletavate menetluskulude suurust ning pidas kostja kantud õigusabikuludest 6904
eurost põhjendatuks vaid 2035 eurot (sh sõidukulud 55 eurot). Määruskaebuses hageja
kordab oma maakohtus esitatud väiteid menetluskulude kandmise tõendamatuse ja kulude
põhjendamatuse kohta. Kaebuses ei ole maakohtu poolt põhjendatuks peetud kulude osas
konkreetseid vastuväiteid esitatud. Seega puudub ringkonnakohtul alus maakohtu
diskretsiooniotsuse ümber hindamiseks.
16. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et lepingulise esindaja kulude
väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult
kandnud. Kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool peab kohtu nõudmisel TsMS § 176
lg 6 esimese lause järgi tõendama esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu või
täpsustama hüvitatavaid menetluskulusid. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise
kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist
tõendavast dokumendist (vt ka RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Kostja esitas
koos 13.10.2023 ja 29.01.2024 menetluskulude nimekirjadega Serenissimus Legal OÜ
arved. Maakohus ei pidanud vajalikuks kostjalt täiendavaid menetluskulude kandmist
tõendavaid dokumente ega kulude täpsustamist nõuda ning seda ei pea vajalikuks ka
ringkonnakohus. Kostja on osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja esile toodud
asjaoludel puudub alus arvata, et kostjal ei oleks talle osutatud õigusteenuse eest tasumise
kohustust.
17. Kostja menetluskulude nimekirjad ei ole esitatud pärast selleks ette nähtud tähtaega. TsMS
§ 176 lg 1 kohaselt, kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude nimekiri
enne kohtuvaidlusi ja nimekiri kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus
lõpetati asja arutamine, esitatakse kohtu määratud tähtajaks. Menetlusosaline võib esitada
kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi menetluses
kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama (RKTKo 07.09.2016, 3-
2-1-6016, p 14). Kostja esitaski menetluskulude nimekirja 13.10.2023 kohtuistungiga samal
päeval.
29.01.2024 menetluskulude nimekiri on esitatud maakohtu 22.01.2024 määruses märgitud
tähtajaks. Seega järgis kostja kulunimekirjade esitamisel nii seadust, kui kohtu antud juhiseid.
Asjaolu, et kohus määras hagi menetlusse võtmise määruses tähtaja hagi menetlusse võtmise
hetkeks tekkinud kulude kohta nimekirja esitamiseks, seda järeldust ei muuda.
18. Ülejäänud määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluse juhtimist kohtuniku poolt
ja menetluse sisu, ei oma käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tähtsust
ja ringkonnakohus neid seetõttu ei käsitle. Kolleegium märgib siiski, et ei pea siinses asjas
esile toodud asjaoludel vajalikuks kuriteoteate esitamist. TsMS § 45 lg 6 ja § 277 lg 5 viimane
lause reguleerivad olukorda, kus kuriteo tunnused ilmnevad kohtu, mitte menetlusosalise
hinnangul. Eeltoodu ei võta hagejalt võimalust kuriteoteade ise esitada.
19. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja
menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata ja maakohtu määrus
muutmata.
2-22-16966
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei
hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud
menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)