2-24-119010/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

aeg ja koht

09.07.2025 Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Tsiviilasja number

2-24-119010

Tsiviilasi

X hagi Y vastu 3500 EUR nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXX)

Kostja Y (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja Andrias Palmits

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda1.

Edasikaebamise kord

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõikest 10 ei anna Harju

Maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. See ei välista käesoleva otsuse vaidlustamist, kuid

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Menetlusosalisel, kes soovib käesoleva otsuse vaidlustada, tuleb esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte toimetamisest. Kaebust ei saa

esitada, kui otsuse avalikult teatavakstegemisest on möödunud viis kuud.

1 Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Sõltumata sellest, kas apellant taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi, peab ta kaebetähtaja

järgimiseks esitama apellatsioonkaebuse kaebetähtaja jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 01.08.2024 Harju Maakohtule hagi Y vastu 3500 euro nõudes. Hageja väitel

on hageja ja kostja poolt allkirjastatud võlatunnistus, mille alusdokumendiks on hageja

abikaasa ja kostja poolt 10.11.20219 koostatud ja allkirjastatud kokkulepe. Hageja

hinnangul on kostja 17.04.2024 võlatunnistuse allkirjastamisega loobunud kõikidest

tulevastest vastuväidetest.

2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja hinnangul ei ole 17.04.2024

võlatunnistus tehing ning sellest ei saa tuleneda kostjale kohustusi. Lisaks sellele on

10.11.2019 sõlmitud kokkulepe aegunud ning 17.04.2024 võlatunnistuse

allkirjastamisega ei ole kostja aegumise vastuväitest loobunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus lahendab käesoleva tsiviilvaidluse lihtmenetluse korras TsMS § 405 kohaselt,

sest hageja on esitanud kostja vastu üksnes 3500 euro suuruse põhinõude. Hageja on

soovinud hagis lisaks 420 euro suuruse riigilõivu välja mõistmist kostjalt (dtl 25), kuid

selline nõue ei ole käsitletav põhinõudena TsMS § 405 tähenduses, vaid on käsitletav

menetluskulude hüvitamise nõudena (TsMS § 174 lg 11 ja § 138). Kohus lahendab

tsiviilasja kohtuistungit pidamata (TsMS § 405 lg 1 p 7), sest kohtuistungi pidamine

põhjustaks pooltele asjatud menetluskulu, mis oleks vastuolus menetlusökonoomika

põhimõttega (TsMS § 2).

17.04.2024 võlatunnistuse olemusest

4. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja võlgnes talle 7000 eurot juba mitu

aastat. 17.04.2024 allkirjastasid hageja ja kostja lepingu puuduva summa tasumiseks

(dtl 24), mida hageja tõendab 01.12.2024 esitatud lisaga 6 (dtl 76). 23.04.2024 tasus

kostja 3500 eurot oma kahe ettevõtte arvelt hageja pangakontole (G OÜ-lt 1200 eurot

ja K alt 2300 eurot), mida hageja tõendab 01.12.2024 esitatud lisadega 9 ja 10 (dtl 79-

80). Ülejäänud 3500 eurot pidi kostja tasuma hiljemalt 01.05.2024, kuid palus

tähtpäeval maksetähtaja pikendamist kuni 08.05.2024 (dtl 155).

5. Hageja on välja toonud, et 17.04.2024 allkirjastatud võlatunnistuse alusdokument on

10.11.2019 sõlmitud kokkulepe hageja, hageja abikaasa W ja kostja vahel (dtl 66 p

1.2). Hageja tõendab seda kokkulepet kostja poolt 05.11.2024 esitatud lisaga 1 (dtl

52).

6. Kostja seisukoht on, et kostja ja W kokkulepped on kokku võetud 10.11.2019

dokumendis (dtl 52), millest tulenevalt kohustus kostja tasuma Wle hiljemalt

01.03.2020 kokku 5000 eurot (dtl 46 p 3.2).

7. Kuna nii hageja kui ka kostja on esitanud väite, et 10.11.2019 on hageja abikaasa ja

kostja vahel selline kokkulepe sõlmitud, mille alusel peab kostja tasuma 5000 eurot

hageja abikaasale hiljemalt 01.03.2020 ning see on 17.04.2024 allkirjastatud

võlatunnistuse aluseks, siis ei vaja need asjaolud tõendamist2.

8. Kohus on seisukohal, et 17.04.2021 võlatunnistuse puhul on tegemist tehingulise

võlatunnistusega. Sellise järelduse teeb kohus võlatunnistuse tekstist (dtl 27), milles

väljendub selge kinnitus, et kostja tasub hagejale 7000 eurot konkreetseks kuupäevaks

(23.04.2024) ning dokumendis kajastatud hageja pangarekvisiidid, mis võimaldavad

sellise kohustuse kohaselt täita. Lisaks sellele viitab võlatunnistuse tehingulisele

olemusele asjaolu, et see on kinnitatud kolme isiku allkirjadega, s.h hageja ja kostja

enda allkirjadega. Sellise sisuga dokumendi allkirjastamine väljendab selget soovi

tuua dokumendi allkirjastamisega kaasa õiguslikud tagajärjed ning on seetõttu

käsitletav tehinguna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 tähenduses.

9. Arvestades aga poolte ühist arusaama, et 17.04.2024 võlatunnistuse allkirjastamisega

kinnitati varasemat, 10.11.2019 kokkuleppes väljendatud kostja kohustust, ei ole

17.04.2019 võlatunnistuse puhul tegemist iseseisva kohustuse loomisega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. See aga tähendab, et kostjal on õigus

esitada 17.04.2024 võlatunnistusele kõik vastuväited, mida ta võis esitada 10.11.2019

sõlmitud kokkuleppele ja millest ta ei ole 17.04.2024 võlatunnistuse andmisega

loobunud3.

Aegumise vastuväitest

10. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on aegunud (dtl 50). TsÜS § 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist

võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

11. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Kuna

10.11.2019 kokkulepe on käsitletav tehinguna, siis kohaldub selle aegumisele kolme

aastane aegumistähtaeg.

12. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.

Kostja pidi Wle tasuma 10.11.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt 5000 eurot hiljemalt

01.03.2020 ehk W nõue muutus sissenõutavaks 02.03.2020. Seega aegus W

10.11.2019 kokkuleppest tulenev nõue kostja vastu 02.03.2023 ning alates sellest

ajahetkest oli kostjal õigus keelduda kohustuse täitmisest.

13. Pooled ei vaidle, et 17.04.2024 võlatunnistus on käsitatav deklaratiivse

võlatunnistusena, milles kajastatud kohustus tuleneb 10.11.2019 kokkuleppest.

Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest

vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist4. Riigikohus on

leidnud, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele

tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning

võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise

2 TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline

nõustumine.

3 Sellist seisukohta on kinnitanud Riigikohus, vt RKTKm 03.07.2024, 2-22-139256 p 14.2

4 RKTKo 06.02.2012, 3-2-1-149-11 p 20

tagajärjest aru5. Kostja on tuginenud sellele, et 17.04.2024 võlatunnistust allkirjastades

ei saanud ta aru, et võlatunnistuse andmisega loobub ta õigusest tugineda aegumisele

(dtl 48 p 3.10).

14. Kohus selgitas 25.05.2025 hagejale, et kuivõrd kostja on esitanud aegumise

vastuväite, siis peab hageja ära näitama, millest selline loobumine järeldub ning

hagejal tuleb esitada tõendid oma sellekohaste väidete tõendamiseks (dtl 157).

15. Hageja esitas 04.06.2025 oma seisukoha, mille kohaselt pidi kostja teadma, et tal on

õigus aegumisele tugineda, kuna a) kostja allkirjastas 17.04.2024 võlatunnistuse, b)

täitis võlatunnistusest tulenva kohustuse osaliselt ning c) palus ülejäänud osa

tasumiseks tähtaja pikendust (dtl 160-161).

16. Kohtu hinnangul järeldub hageja väidetest, et kostja teadvustas enda täitmata

kohustust, kuid need väited ei anna alust järelduseks, et kostja oleks 17.04.2024 olnud

teadlik enda õigusest aegumisele tugineda ning oleks sellest õigusest soovinud

loobuda.

17. Kuivõrd 17.04.2024 allkirjastatud dokumendis ei ole käsitletud seda, millistest

vastuväidetest kostja loobub ning kohtu hinnangul ei teadvusta õigusteadmisteta isikud

üldjuhul endale aegumisele tuginemise õigust ega aegumisele tuginemise õiguslikku

tagajärge, siis ainuüksi hageja väitest, et kostja on vilunud kohtuskäija, ei saa

järeldada, et kostja oleks olnud 17.04.2024 teadlik sellest, et tal on õigus aegumisele

tugineda ning et ta oleks võlatunnistuse andmisega aegumise vastuväitest loobunud.

18. Arvestades eeltoodut ei ole kostja kohtu hinnangul aegumise vastuväite esitamise

õigusest loobunud ning kuna kostja on aegumisele tuginenud, jääb hagi rahuldamata

aegumise tõttu.

19. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja allkirjastas võlatunnistuse,

teadvustamata endale õigust tugineda nõude aegumisele, ei saa võlatunnistusel olla

mõju nõude aegumise kulgemisele. Riigikohus on leidnud, et katkeda saab

aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud6. Seega ei saanud

pärast nõude aegumist antud võlatunnistus katkestada aegumistähtaega TsÜS § 158 lg

1 mõttes.

Menetluskulude jaotus

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, kui hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hageja nõude täies ulatuses

rahuldamata, siis jätab kohus ka kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

21. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik

5 RKTKo 18.12.2013, 3-2-1-146-13 p 24

6 RKTKo 21.11.2002, 3-2-1-122-02 p 11