3-25-1518/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1518

Haldusasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada

kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise

menetlus ning Justiits- ja Digiministeeriumi 23. aprilli

2025. a vaideotsuse nr 11-7/3107-2 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. mai

2025. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja I Viru Vangla

Vastustaja II Justiits- ja Digiministeerium

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. mai 2025. a määrus

muutmata.

2. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinnipeetav X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks algatada kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetlus ning Justiits-

ja Digiministeeriumi 23. aprilli 2025. a vaideotsuse nr 11-7/3107-2 tühistamiseks. Kaebus

sisaldas

esialgse õiguskaitse taotlust

ettekirjutuse tegemiseks, mis näeks ette

ümberpaigutamise Viru Vanglast Tallinna Vanglasse.

Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud pereliikmetega kohtuda vaid siis, kui ta on viidud

Tallinna Vanglasse menetlustoimingutele. Kaebaja perel ei ole raha, et teda Tallinnast 162 km

kaugusel asuvas Viru Vanglas külastada. Lisaks on kaebaja emal tervislikel põhjustel raske

teda nii kaugel külastada. Lisaks ei peaks kaebaja kandma karistust range režiimiga Viru

Vanglas, vaid oma elukohajärgses Tallinna Vanglas.

2. Tartu Halduskohus jättis 28. mai 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et vaatamata sellele, et kinnipidamisasutus, kus kaebaja viibib, ei asu

samas omavalitsusüksuses, kus elavad kaebaja lähedased, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks sisuliselt

põhivaidluse äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine

ülekaalukat vajadust.

Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja lähedastel oleks tema külastamine Viru Vanglas

sisuliselt võimatu ja kaebaja peresidemete säilitamine oleks ohus ning nende säilitamise

ainukeseks lahenduseks oleks kaebaja kohene Tallinna Vanglasse ümberpaigutamine.

Kui vangla ei võimalda aga kaebajale vaatamata tema esitatud taotlustele kokkusaamisi, on

kaebajal võimalik vangla tegevust seoses kokkusaamiste mittevõimaldamisega eraldiseisvalt

vaidlustada.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu

määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohaldada esialgset õiguskaitset.

Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud andmata sisulise hinnangu kaebaja esile toodud

põhjustele, miks on vajalik kaebaja paigutamine Tallinna Vanglasse. Halduskohtu määruse

põhjendused on sedavõrd üldsõnalised, et jääb arusaamatuks, mille alusel jättis kohus esialgse

õiguskaitse kohaldamata.

Kaebaja ema ei ole saanud kaebajat Viru Vanglas külastamas käija ja seda tingivad nii

tervislikud, kui ka rahalised põhjused. Lisaks, kahel korral, kui kaebaja üritas ema Viru

Vanglasse külastusele kutsuda, kaotas kontaktisik taotlused ära. Lähedased on spetsiaalselt

Tallinnast kaugele Viru Vanglasse külastama tulnud, kuid kokkusaamist ei ole toiminud.

Tänu sellele on kannatada saanud kaebaja perekondlikud suhted.

Kaebaja palub vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil ning kohtumääruse avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus leidis põhjendatult, et esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine tooks sisuliselt kaasa põhivaidluse lahendamise kaebaja

kasuks olukorras, kus see ei ole kooskõlas avalike huvidega ning tuvastatav ei ole isegi

esialgse õiguskaitse vajaduse esinemine.

5. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab määruskaebuse läbi kohtuistungit korraldamata,

s.t kirjalikus menetluses. HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei ole

kohtuistungi korraldamine vajalik. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel olulistes

asjaoludes ei ole vaidlust. Kuigi kaebaja soovib kohtuistungi korraldamist määruskaebuse

lahendamiseks, ei selgita ta seejuures, miks on vajalik suuline menetlus või kuidas aitab see

kaasa asja õigele lahendamisele. Kaebaja on saanud esitada oma seisukohad ja põhjendused

esmalt haldusmenetluses ning seejärel ka kohtumenetluses. Ringkonnakohtule ei ole

äratuntav, et kaebaja sooviks esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisega seoses esitada

täiendavaid tõendeid, mille uurimine oleks vajalik kohtuistungil või muul viisil menetlust

suulisel istungil täiendada.

6. Kaevatavas määruses selgitas halduskohus, et mõistab kaebuses esitatud esialgse

õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja soovib kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras

ettekirjutuse tegemist, mis näeks ette tema kohese ümberpaigutamise Viru Vanglast Tallinna

Vanglasse. Määruskaebuses ei sea kaebaja kahtluse alla halduskohtu tõlgendust esialgsest

õiguskaitse taotlusest. Seetõttu lähtub ringkonnakohus samuti sellest, et kaebaja soovib

esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse tegemist kaebaja koheseks ümberpaigutamiseks

Tallina Vanglasse.

7. Halduskohus osutas, et asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja lähedastel oleks tema

külastamine Viru Vanglas sisuliselt võimatu ja kaebaja peresidemete säilitamine oleks ohus

ning nende säilitamise ainukeseks lahenduseks oleks kaebaja kohene Tallinna Vanglasse

ümberpaigutamine.

Seega leidis halduskohus, et kaebaja ei ole suutnud veenvalt selgitada esialgse õiguskaitse

vajaduse olemasolu. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse

alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus seega juhul, kui abinõu

kohaldamata jätmisel on pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.

8. Sellise tagajärjena väidab kaebaja perekondlike sidemete halvenemist põhjusel, et kaebaja

ema ja õed ei saa kaebajat külastada Viru Vanglas. Selleks omakorda on kaebaja väitel kaks

põhjust: 1) Jõhvi külastamine on raskendatud kaebaja ema tervisliku ja majandusliku seisundi

tõttu, 2) Viru Vangla ei ole kaebaja taotluste alusel võimaldanud kokkusaamisi lähedastega.

Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja väidete pinnal ei saa tõsikindlalt järeldada, et kaebaja

perekondlike sidemete võimaliku halvenemise ärahoidmiseks oleks vajalik just kaebaja

ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse. Kui Viru Vangla on jätnud tähelepanuta kaebaja

taotlused kokkusaamiste võimaldamiseks, saab kaebaja kaitsta oma õigusi taotledes vastustaja

kohustamist kokkusaamiste võimaldamiseks. Seega on kaebajal olemas õiguskaitsevahend

ning perekonnaelu kaitse saavutamine ei sõltu tingimata praeguse vaidluse tulemusest.

9. Kaebaja väidab, et tema lähedased tervislikel ja majanduslikel põhjustel ei saa tulla

kokkusaamisele Viru Vanglasse. Samas ei ole kaebusele lisatud tõendeid ega isegi mingeid

andmeid kaebaja lähedaste kohta, mille pinnalt kaebaja poolt väidetud võiks järeldada.

Selliseid tõendeid ega andmeid ei esitanud kaebaja ka ringkonnakohtule. Kohus võib ka omal

algatusel koguda andmeid ja tõendeid esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, kuid

eelkõige on kaebaja huvides põhjendada ja tõendada esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.

Kaebaja aga ei ole pidanud vajalikuks avada oma väiteid täpsemalt määruskaebuses

vaatamata sellele, et halduskohtu määrusest pidi talle selguma, et tegemist on olulise

küsimusega.

10. Täiendavate andmete ja tõendite kogumata jätmine ei ole seejuures halduskohtule

etteheidetav. Nimelt ei selgu kaebaja väidetest ei see, milles seisneb kaebaja perekondlike

sidemete halvenemine, ega seegi milline on perekonnaliikmete majanduslik või tervislik

seisund. Seega ei ole kaebaja ise esitanud väiteid, mida halduskohus saanuks kontrollida.

Veelgi enam, kaebaja väidetest, et lähedased on tulnud külastuseks Viru Vanglasse, kuid

kokkusaamised jäid vangla süül ära, ilmneb üheselt, et tegelikul on lähedastel võimalik

külastusteks Jõhvi jõuda. Perekondlike sidemete säilitamisel ei saa mööda vaata sellestki, et

võimalikud on nii telefonikõned lähedastega kui praegusel ajal ka videokõned. Seetõttu ei saa

üksnes kaebaja üldsõnalise väite põhjal jõuda veendumusele, et kaebajale

kriminaalkaristusena määratud vangistuse täideviimise koht on kaebaja võimaliku

perekondlike sidemeta halvenemise peamiseks või koguni ainsaks põhjuseks. Seega ei põhjust

ka järelduseks, et kaebaja ümberpaigutamata jätmine kohtumenetluse ajaks tooks kaasa

pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje kaebaja jaoks.

11. Nendel asjaoludel on alusetu kaebaja etteheide, nagu oleks halduskohus suhtunud

pealiskaudselt kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusesse ja jätnud selle rahuldamata

üldsõnalistel põhjustel. Olukorras, kus kaebaja taotlus on üldsõnaline, ei olnudki halduskohtul

võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust detailsemalt analüüsida.

12. Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)