1-25-1546/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juulil 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-25-1546 (23231750244)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Tõlk

Katrin-Jana Aavingu

Kriminaalasi

Andrii Kryklyvyi süüdistuses KarS § 424 lg 1; § 422 lg

1; § 348 lg 1; 4231 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Ilona Litvinova

Süüdistatav

Andrii Kryklyvyi, ik 39004070133, xxx kodanik,

emakeeleks xxx ja xxx keel, xxx, elukoht: xxx; töökoht

xxx,

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

oli

kahtlustatavana kinnipeetud 28.04.-29.04.2023 ja 15.12.-

16.12.2023

Kaitsja

vandeadvokaat Liis Suik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 248 lg 1 p 5, 175, 179, 180, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Andrii Kryklyvyi KarS § 422 lg 1 ja 4231 järgi (kuriteoepisood

20.03.2023) ja põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista vangistus 3 aastat 6 kuud.

Süüdi tunnistada Andrii Kryklyvyi KarS § 424 lg 1 ja 4231 järgi (kuriteoepisood

01.10.2022) ja põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 2 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Andrii Kryklyvyi KarS § 348 lg 1 ja põhikaristuseks mõista 2 aastat

vangistust.

Süüdi tunnistada Andrii Kryklyvyi KarS § 4231 järgi (kuriteoepisoodid 28.04.2023 ja

15.12.2023) ja põhikaristuseks mõista 7 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 kohaselt mõista kuritegude kogumi eest Andrii Kryklyvyile liitkaristuseks

vangistus 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Andrii Kryklyvyi poolt eelvangistuses 28.04.-

29.04.2023 ja 15.12.-16.12.2023 viibitud 4 päeva, kandmisele jääb vangistus 4 aastat 7 kuud

26 päeva.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Andrii Kryklyvyi ei

pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada Andrii Kryklyvyid katseajal heastama kuriteoga

kannatanu S Ole tekitatud kahju summas 8 684 eurot 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates

kriminaalasjas nr 1-25-1546 (23231750244) tehtava kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast

kuust igakuiste maksetena alljärgnevalt:

esimesed 6 (kuus) kuud 500 eurot kuus iga kriminaalasjas 1-25-1546 (23231750244) tehtava

kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks;

alates 7.-ndast (seitsmendast) kuust 11.-nda (üheteistkümnenda) kuuni 947,35 eurot kuus iga

kriminaalasjas 1-25-1546 (23231750244) tehtava kohtuotsuse jõustumise kuule järgneva kuu

viimaseks kuupäevaks ning 12.-nda kuu viimaseks kuupäevaks 947,25 eurot.

KarS § 75 lg 2 p 9 alusel kohustada Andrii Kryklyvyid alluma elektroonilisele valvele

aadressil xxx tähtajaga 6 (kuus) kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast,

kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge KarS § 78 p 1 kohaselt

katseaja alguseks on 09.07.2025.a.

Tsiviilhagi

Välja mõista Andrii Kryklyvyilt S O kasuks tekitatud mittevaralise kahju katteks 6 000

eurot ja kannatanu poolt kantud menetluskulud summas 2 684 eurot (kahju kokku 8 684

eurot kanda kontole xxx selgitusega „kriminaalasi nr 1-25-1546 (23231750244)“.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrii Kryklyvyilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – ekspertiisitasu (77+569+263) kokku 909 eurot ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu summas 2398,80 eurot ja

joobeseisundi tuvastamise kulud summas 110 eurot.

Menetluskulud kogusummas 2238 eurot võib asuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700020023.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid

Kriminaalasja materjalide juures olevad kõik elektroonilised andmekandjad (DVD ja CD

plaatidel) säilitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures;

Võltsitud xxx juhiluba xxx Andrii Kryklyvyi nimele, mis asub kriminaaltoimiku juures

ümbrikus – hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist

KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS §

318 lg 4).

KURITEO ASJAOLUD

Andrii Kryklyvyid süüdistatakse alljärgnevate kuritegude toimepanemises:

Perioodil 28.09.2022-01.10.2022 tarvitas Andrii Kryklyvyi narkootilisi aineid amfetamiin,

metamfetamiin ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA). Seega oli Andrii Kryklyvyi

teadlik, et tema on joobeseisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega

keelatud. Samuti teadis Andrii Kryklyvyi endal kehtiva juhtimisõiguse puudumisest. Ent tema

soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit joobeseisundis ja kehtivat

juhtimisõigust omamata. Nii istus Andrii Kryklyvyi 01.10.2022 teadlikult mootorsõidukisse

xxx, reg.märk xxx, käivitas mootori ning ajavahemikul kella 23:16st kella 23:20ni sõitis

sellega Tallinnas mööda xxx tänavat xxx ja xxx tänavate vahel xxx tänava poole kuni xxx

puiesteel asuva majani nr xxx, kus oli peatatud politseipatrulli poolt.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu kohaselt tuvastati Andrii Kryklyvyil

amfetamiini, metamfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tarvitamisest

tingitud narkootiline joove (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 1264T koos lisaga 2).

Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides

ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Ülalkirjeldatud tegevusega rikkus Andrii Kryklyvyi tahtlikult liiklusseaduse (edaspidi ka LS)

§ 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1,

milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis.

Seega pani Andrii Kryklyvyi tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seisuga 20.03.2023 töötas Andrii Kryklyvyi xxx ning kasutas tööülesannete täitmiseks

osaühingule kuuluvat mootorsõidukit xxx, reg.märk xxx (käesoleval ajal reg.märk xxx,

süüdistuse osas II nimetatud mootorsõiduk xxx, reg.märk xxx).

20.03.2023 kella 13:44 paiku sõitis Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx,

Tallinnas mööda xxx tänavat xxx poolt xxx tänava poole xxx tänaval asuva maja nr xxx

juurde. Seejuures Andrii Kryklyvyi:

-

pidi omama vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust;

-

pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida

ohu ja kahju tekitamist, samuti olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võis takistada liiklust, ohustada või kahjustada

inimesi, vara või keskkonda;

-

pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes

ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, sealhulgas ei tohtinud oma

tegevusega ohustada jalakäijat, ning pidi olema eriti tähelepanelik vanuri suhtes;

-

ei tohtinud peatada mootorsõidukit osaliselt ega täielikult kõnniteel asjakohase

liikluskorraldusvahendi puudumisel; samuti ei tohtinud peatada sõidukit kõnniteel

veose laadimiseks lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast;

-

pidi tagurdades andma teed kõigile liiklejaile, sealhulgas jalakäijale, ning ei tohtinud

teisi liiklejaid takistada ega ohustada;

-

ei tohtinud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või

liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita,

sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes;

-

pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid; vähendama kiirust ning

vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on

halb.

Andrii Kryklyvyi jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused tahtlikult täitmata.

Andrii Kryklyvyi oli teadlik, et xxx ametivõimude poolt võeti temalt ära mootorsõiduki

juhtimisõigus perioodiks alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxx

xxx võeti nende poolt hoiule. Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust

antud ega juhiluba väljastatud. Seega oli tema teadlik, et temal puudub vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent

Andrii Kryklyvyi soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit juhtimisõigust

omamata. Nii, istus tema mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, rooli ning sõitis sellega veose

mahalaadimiseks Tallinnas xxx tänaval asuva maja nr 1 ette rajatud kõnniteele.

Andrii Kryklyvyi nägi ning järelikult teadis, et xxx tn 1 maja juures puudub mootorsõiduki

kõnniteel peatamist või parkimist lubav asjakohane liikluskorraldusvahend. Peale selle, nägi

ning järelikult teadis Andrii Kryklyvyi, et xxx tn 1 maja juures asub tähistatud

ühissõidukipeatus „xxx“ ning kõnniteele on potentsiaalsete sõitjate jaoks paigaldatud

ühissõidukite ootepaviljon. See asjaolu võimaldab juhil peatada mootorsõiduki veose

laadimiseks kõnniteel, ent seda mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast.

Eespool toodule vaatamata, sõitis Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, xxx

tn 1 maja ees olevale kõnniteele ning peatas selle vahetult ühissõidukite peatuskoha juures.

Pärast peatumist alustas Andrii Kryklyvyi mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, tagurdamist,

liikudes mööda xxx tn 1 maja ees olevat kõnniteed suunaga Pae xxx poolt xx tee poole.

Seejuures ei veendunud Andrii Kryklyvyi alustatava manöövri ohutuses, eelkõige selles, et

tema juhitava sõiduki taga ei asu jalakäijaid. Peale selle, kuigi seisuga 20.03.2023 kehtinud

ning ka käesoleval ajal kehtiv liiklusseadus keelab juhil kasutada telefoni ilma käsi vabaks

jätva vahendita ning sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes, kasutas Andrii Kryklyvyi

tagurdamise ajal mobiiltelefoni – tema hoidis seda käes ning rääkis sellega ilma käsi vabaks

jätva vahendita.

Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. Muuhulgas peab juht sõidukiiruse

valikul arvestama liikluse tihedust. Andrii Kryklyvyi nägi ning järelikult teadis, et xxx tn 1

maja ees oleval kõnniteel, ühissõidukite ootepaviljoni ümbruses viibivad mitmed ühissõiduki

saabumist ootavad jalakäijad. Arvestades tagurdamise eripära, mille puhul on juhi

nähtavusulatus liikumissuunas oluliselt piiratud, lisaks seda, et tema juhitava mootorsõiduki

tagaosas puuduvad külg- ja tagaaknad, mis piirab nähtavust veelgi, teadis Andrii Kryklyvyi

mootorsõiduki juhina, et liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmise korral võib tema jätta

õigeaegselt märkamata ühissõidukite ootepaviljoni juures asuvat jalakäijat, mistõttu ei jõua

temale tee andmiseks kiirust vähendada ega seisma jääda ning võib põhjustada raskete

tagajärgedega liiklusõnnetuse. Sel põhjusel lasus temal kohustus kohandada sõiduki kiirust

olukorrale vastavaks ehk sõita võimalikult madala kiirusega. Sellegipoolest alustas Andrii

Kryklyvyi paigalt liikumist järsult ning sõitis tagurdamise ajal liiklusoludele mittevastava, s.t

oluliselt suurema kiirusega.

Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest, eelkõige juhtimisõiguse puudumisest,

liiklusseadusega keelatud kohas peatumisest, sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamisest ja

liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmisest, samuti juhi üldiste hoolsuskohustuste

eiramisest tingituna sõitis Andrii Kryklyvyi tagurdades otsa xxx tn 1 maja ees kõnniteel,

ühissõidukite ootepaviljoni juures seisvale kõrges eas jalakäijale N Ole (O, xxx), millest

viimane kukkus. Andrii Kryklyvyi ei pannud otsasõitu tähele ning sõitis kukkunud N O

kehast üle. Andrii Kryklyvyi eespool kirjeldatud tahtliku tegevuse tagajärjel sai N O eluga

kokkusobimatud tervisekahjustused ning suri sündmuskohal.

Vastavalt surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr 23E-AOS0029/TLN141 on N O surma

põhjuseks massiivne kehatüve, kaela ja aju-kolju tömp trauma koos hulgaliste kolju ja

skeletiluude murdude ning eluga sobimatute siseorganite vigastusega; vigastuste tüsistusena

tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mõlemapoolne õhk-verirind (vasakul

suuremahuline) koos keskseinandi nihkumisega paremale, kaela ja kere nahaalune

õhkemfüseem ning peaajuturse. Vigastused võisid olla tekitatud 20.03.2023 liiklusõnnetuse

käigus ühemomentselt tömbi vägivalla toimel jalakäija ja liikuva transpordivahendi

kokkupõrkel.

Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas

Andrii Kryklyvyi võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed,

sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida.

N O surm saabus, kuna Andrii Kryklyvyi rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseadusest tulenevaid

nõudeid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 6, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed tagurdades

kõigile liiklejaile;

d) LS § 20 lg 4 p 3, mille kohaselt tohib asulas alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta

B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka

osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend,

jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse

käiguriba;

e) LS § 20 lg 6, mille kohaselt võib kõnniteel juht peatada sõiduki ka veose laadimiseks,

kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale

vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba;

f)

LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

g) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt on juht kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist,

manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista

või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid;

h) LS § 33 lg 11 p 1, mille kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal

toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas

kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida

telefoni käes;

i)

LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat /…/. Eriti

tähelepanelik peab juht olema /…/ vanuri /…/ suhtes;

j)

LS § 35 lg 2 p 1, mille kohaselt peab juht andma teed jalakäijale tagurdades;

k) LS § 49 lg 1, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist

liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi;

l)

LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse

olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab

sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise

takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral

seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Seega pani Andrii Kryklyvyi toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui

sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Ukraina Vabariigi ametivõimude poolt võeti Andrii Kryklyvyilt ära mootorsõiduki

juhtimisõigus perioodiks alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxx

xxx võeti nende poolt hoiule. Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust

antud ega juhiluba väljastatud.

Kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid pärast 14.04.2021 ning enne

01.10.2022, hankis Andrii Kryklyvyi endale võltsitud tähtsa isikliku dokumendi, s.o xxx

mootorsõiduki juhiloa, mis kannab samasugust numbrit xxx nagu ehtnegi ja on vormistatud

tema nimele, ning kasutas seda, olles teadlik, et nimetatud juhiluba on võltsitud. Nimelt:

1) 01.10.2022 kella 23:20 paiku Andrii Kryklyvyi, olles peatatud xxx juures

mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, juhtimiselt, esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja

Prefektuuri patrullpolitseinikule xxx juhtimisõiguse tõendamiseks teadvalt võltsitud

xxx juhiloa nr xxx;

2) 20.03.2023 kella 14:18 paiku Andrii Kryklyvyi, olles eelnevalt, kella 13:44 ajal,

põhjustanud liiklusõnnetuse xxx 1 juures mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx

(käesoleval ajal reg.märk xxx), esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja Prefektuuri

patrullpolitseinikule xxx isikut tõendavaks dokumendiks teadvalt võltsitud xxx juhiloa

nr KBI xxx, eesmärgiga tõendada mootorsõiduki juhtimisõigust;

3) 28.04.2023 kella 08:47 paiku Andrii Kryklyvyi, olles peatatud Tallinnas xxx juures

mootorsõiduki xxx, reg.märk xxx, juhtimiselt, esitas teenistusülesandeid täitnud Põhja

Prefektuuri patrullpolitseinikule xxx juhtimisõiguse tõendamiseks teadvalt võltsitud

xxx juhiloa nr xxx

KarS § 350 kohaselt on mootorsõidukijuhi juhiluba karistusseadustiku 19. peatüki 2. jao

tähenduses tähtis isiklik dokument.

Seega pani Andrii Kryklyvyi toime võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ja

kasutamise, s.o KarS § 348 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

xxx ametivõimude poolt võeti Andrii Kryklyvyilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus perioodiks

alates 14.04.2021 kuni 14.04.2022 ning tema xxx juhiluba nr xxxx võeti nende poolt hoiule.

Eesti Vabariigis ei olnud Andrii Kryklyvyile juhtimisõigust antud ega juhiluba väljastatud.

Seega teadis Andrii Kryklyvyi, et temale on mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud.

Sellegipoolest juhtis Andrii Kryklyvyi tahtlikult mootorsõidukit vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta järgmiselt:

1) 01.10.2022 ajavahemikul kella 23:16st kella 23:20ni sõitis mootorsõidukiga xxx,

reg.märk xxx, Tallinnas mööda xxx tänavat xxx ja xxx tänavate vahel xxx tänava

poole xxx xxx puiesteel asuva majani nr xx;

2) 20.03.2023 kella 13:44 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx (käesoleval ajal

reg.märk xxx) Tallinnas mööda xxx tänavat xxx tee poolt xxx tänava poole xxx

tänaval asuva maja nr 1 juurde ning nimetatud maja ette rajatud kõnniteel;

3) 28.04.2023 kella 08:47 ajal sõitis mootorsõidukiga xxx, reg.märk xxx, Tallinnas xxx

juures xxx tee suunas;

4) 15.12.2023 kella 21:58 ajal sõitis mootorsõidukiga xx, reg.märk xxx, Tallinnas xxx

tänaval asuva maja nr xxx juurest samal tänaval asuva maja nr xxx juurde ning

viimatinimetatud maja juures asuvas parklas.

Ülalkirjeldatud tahtliku tegevusega rikkus Andrii Kryklyvyi süstemaatiliselt liiklusseaduse §

90 lg 1 p 1, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, ning § 94 lg 1, mille kohaselt võib

mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning

kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole

juhtimiselt kõrvaldatud.

Seega pani Andrii Kryklyvyi toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED

Kriminaalasi saadeti 21.03.2025 kohtusse arutamiseks üldmenetluses, 28.04.2025

kohtumäärusega oli A.Kryklyvyi kohtu alla antud. Enne kohtuliku uurimise algust 09.07.2025

süüdistatava Andrii Kryklyvyi, tema kaitsja adv Liis Suik ja prokuröri vahel sõlmitud

kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 422 lg 1 ja § 4231 järgi

kuriteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel vangistust 3 aastat 6 kuud; KarS § 424 lg 1

ja 4231 järgi kuriteo toimepanemise eest vangistust 2 aastat; KarS § 348 lg 1 järgi kuriteo

toimepanemise eest vangistust 2 aastat ja KarS § 4231 järgi 28.04.2023 ja 15.12.2023 kuriteo

toimepanemise eest vangistust 7 kuud, liitkaristuseks vangistus 4 aastat 8 kuud, millest on neli

päeva kantud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andrii Kryklyvyi

ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täiendavad kohustused määratakse

KarS § 75 lg 2 p 1 ja 9 alusel: kohustus heastada kuriteoga tekitatud kahju aasta jooksul ja

kohustus alluda elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul.

Kriminaalasjas oli 15.04.2024 esitatud tsiviilhagi mittevaralise kahju (25 000 eurot või alternatiivselt

mõistlik summa kohtu äranägemisel) ja viivise väljamõistmiseks süüdistatav Andrii Kryklyvyilt ja

kindlustusandjalt. Samuti palus kannatanu esindaja jätta kostjate kanda kõik hageja menetluskulud

summas 2 684 eurot /II kd tl 91-95/. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.04.2024 määrusega kaasati

tsiviilkostjana menetlusse xxx /II kd tl 96-98/.

Süüdistatav Andrii Kryklyvyi ja kannatanu S O sõlmisid 03.10.2024 kompromisslepingu /II kd tl 104-

105/, milles lepiti kokku, et süüdistatav tasub kannatanule 10 000 eurot liiklusõnnetusega põhjustatud

mittevaralise kahju eest. 07.11.2024 teatas kannatanu esindaja xxx e-kirjas prokuratuurile /II kd tl

106/, et süüdistatav ei ole asunud kannatanule tekitatud kahju hüvitama ning on seega jätnud

kompromisslepingu täitmata. 01.12.2024 esitas kannatanu lepinguline esindaja täpsustatud tsiviilhagi

süüdistatavalt ja xxx mittevaralise kahju (25 000 eurot või alternatiivselt mõistlik summa kohtu

äranägemisel) ja viivise väljamõistmiseks. Samuti palus kannatanu esindaja jätta kostjate kanda kõik

hageja menetluskulud summas 3 634 eurot /II kd tl 156-160/.

09.05.2025 hüvitas tsiviilkostja xxx kannatanule mittevaralise kahju summas 4000 eurot. Harju

Maakohtu 09.07.2025 kohtuistungil loobus kannatanu tsiviilkostja vastu esitatud tsiviilhagist ning

09.07.2025 kohtumäärusega kõrvaldas Harju Maakohus tsiviilkostja xxx kriminaalmenetlusest.

02.07.2025 süüdistatava Andrii Kryklyvyi ning tema kaitsja vandeadvokaat Liis Suigi ja kannatanu S

O ning tema esindaja vandeadvokaat xxx vahel ning tsiviilkostja xxxx esindaja xxx osavõtul toimunud

läbirääkimiste käigus jõudsid pooled suulisele kompromissile kannatanule tekitatud kahju suuruses –

summas 10 000 eurot, millest arvatakse maha xxx poolt hüvitatud 4000 eurot. Kannatanu poolt seoses

lepingulise esindajaga kantud menetluskulud moodustavad 2 684 eurot, kahju kokku 8 684 eurot.

Süüdistatav Andrii Kryklyvyi kohustub hüvitama kannatanu S Ole tekitatud mittevaralise kahju 6 000

eurot ja tema poolt kantud menetluskulud 2 684 eurot (kahju kokku 8684 eurot) 12 kuu jooksul alates

kriminaalasjas tehtava kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust igakuiste maksetena

kokkulepitud graafiku alusel.

Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub

sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise

põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema

tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi

tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks

karistusele KrMS § 179 alusel sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära,

käesoleva kokkuleppe sõlmimise hetkel 1329 eurot. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada

ekspertiisikulud kogusummas 909 eurot. Kokkuleppe kohaselt kaitsjatasu kogusummas 2398,80 eurot

ja joobeseisundi tuvastamise kulud summas 110 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud

tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)