1-25-1126/30 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. juuli 2025. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-1126

Kohtukoosseis

Orvi Koik, Pavel Gontšarov ja Andres Parmas

Kriminaalasi

Raigo Olu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2, § 424 lg 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

kaitsja Margus Viira

Prokurörid

Jakob Juksaar ja Liset Rohi

Süüdistatav

Raigo Olu, isikukood: 39205161510, Eesti kodanik,

XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX, viibib Tallinna

vanglas, töökoht XXX, tõkend: vahistamine

Kaitsja

vandeadvokaat Margus Viira

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 20. mai 2025 otsus kriminaalasjas nr 1-25-1126 muutmata.

Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Raigo Olut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud karistusseadustiku

12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses

tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni 25.

mai 2024 kella 19.31, mil Tallinnas XXX juures tema läbivaatuse käigus leiti ja võeti tema

pükste taskus olevast rahakotist ära soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine massiga 0,57

grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses

olevas sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga XXXXXX kuni 25. mai 2024 kella 19.33,

mil Tallinnas XXX juures sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti

vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine

kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini.

Samuti hoidis Raigo Olu taas ebaseaduslikult enda valduses kohtueelse menetluse käigus

täpselt tuvastamata ajast alates, kuid enne 28. septembrit 2024 suures koguses narkootilist ja

psühhotroopset ainet.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud psühhotroopsest ainest hoidis Raigo Olu enda juures

kuni 28. septembrini 2024 kella 13.37, mil tema kinnipidamise käigus leiti tema valdusest

klaaspudel kirjaga „Diazepam suukaudsed tilgad“, milles vedelik massiga 4,34 grammi, mis

sisaldab 1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Raigo Olu Tallinnas

aadressil SSS asuvas DDD toas nr 4 kuni 28. septembri 2024 kella 14.38, mil sündmuskoha

vaatluse käigus leiti ja võeti ära pakendid, milles pulbriline aine massiga kokku 1350,21

grammi, mis sisaldab 84% ehk 1134,40 grammi kokaiini.

Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime narkootilise ja psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1 Samuti süüdistatakse Raigo Olut selles, et tema juhtis tahtlikult 25. mail 2024 kella 19.07

ajal Tallinnas XXX juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (EKEI joobeseisundi tuvastamise

saatekirja ja hinnangu nr 24T-TXT02591/24T-AOT00359 kohaselt tuvastati isikul

narkojoove: kokaiin, diasepaam, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja

korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid.

Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohtu 20. mai 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Raigo Olu süüdi KarS §

184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat. Samuti tunnistati Raigo Olu

süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel

moodustati liitkaristus ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 28.

september 2024. Raigo Olu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jäeti kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja Margus Viira.

3.1 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu 20. mai 2025. a. otsus Raigo Olule mõistetud

karistuse osas. Kaitsja taotleb mõista Raigo Olule kergem karistus.

4. Apellant asub seisukohale, et maakohus ei ole karistuse karmust piisavalt põhjendanud ega

selgitanud, miks süüd pehmendavate asjaoludega sisuliselt arvestatud ei ole. Raigo Olu on

käesoleva kriminaalmenetluse algusest kuni lõpuni olnud koostöövalmis

õiguskaitseorganitega. On aidanud igakülgselt kaasa juhtumi lahendamisele alates eeluurimise

algusest, andes vabatahtlikult tõeseid, teda ennast inkrimineerivaid ütlusi. Raigo Olu on

hoidnud kokku õiguskaitsjate tööressurssi, andes vabatahtlikult välja telefonikoodid tema

telefoni sisu uurimiseks.

4.1 Kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud ja lähtunud ainult üldpreventiivsest

eesmärgist, mis nähtub asjaolust, et kohtulahendis on korduvalt viidatud narkootilise aine

suurele kogusele ja sellest tulenevalt rahvatervise suures ulatuses kahjustamisele. Kohus ei ole

arvestanud karistuse mõistmisel asjaoludega, mis kohtulikul uurimisel kinnitust leidsid.

Millegagi ei ole ümber lükatud fakti, et Raigo Olu kasutada olnud hotellitoast ära võetud

narkootiline aine kokaiin oli Raigo Olu poolt leitud Tallinnas Sütiste tee lähedalt metsast.

Raigo Olu näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt oma tarbeks käinud peidikutest

narkoainet toomas, kaasaarvatud ka Sütiste tee lähedalt metsast. Seega on Raigo Olu näol

tegemist isikuga, kes tundis peidikute rajamise põhimõtteid ja nende võimalikke asukohti,

samuti oskas neid ümbruskonna vaatluse kaudu leida. Muid tõendeid, mis tuvastanuks

kohtulikul uurimisel narkootilise aine omandamise muul viisil, ajal ja kohas ei ole esitatud

ega uuritud.

4.2 Kohus märgib otsuses muuhulgas, et usutav ei ole ka see, et Raigo Olul endal oleksid

olemas sellised rahalised vahendid, et muretseda sellises koguses narkootilist ainet

edasimüügiks. Kaitsjale jääb selgusetuks, et kui kohtu arvates Raigo Olul puudusid rahalised

vahendid narkootilise aine hankimiseks ja narkootilise aine leidmine ei ole kohtu arvates

usutav, siis mil moel Raigo Olu neid narkootikume kohtu seisukohalt hankis. Kohtu

arusaamad elulisest usutavusest sama kohtulahendi erinevates lõikudes on omavahel

vastuolus.

4.3 Kohus on märkinud, et narkootiliste ainete hankimisega Raigo Olu poolt mitte ainult enda

tarbeks viitavad hotellitoast leitud narkootiliste ainete käitlemisvahendid. Raigo Olu on nii

eeluurimisel kui kohtulikul uurimisel selgitanud, et on narkosõltlane ja narkoaine leidmisel nii

suures koguses pidas ta vajalikuks selle ümber pakendada, kuna oli selle juba avanud.

Puuduvad igasugused tõendid, et Raigo Olu oleks narkoainet käidelnud müügi eesmärgil

ainelise kasu saamiseks. Seega ei ole võimalik nõustuda kohtu käsitlusega, et narkoaine

käitlemine Raigo Olu poolt ei olnud mõeldud ainult enda tarbeks.

4.4 Kaitsja leiab, et kuigi narkootilise aine suure koguse olemasolu üle vaidlus puudub, siis ei

saa antud menetluses nõustuda väitega legaalsete sissetulekute vähesusest ja sellest tulenevalt

omakasu motiivi tuvastamisest. Nimetatud asjaolud ei ole tõendatud. Kohtus uuritud

vaatlusprotokoll on käsitletav menetleja hinnanguna, millele on jäetud olulised andmed

lisamata ning mis ei ole seetõttu KrMS § 63 mõttes tõendiks. Kohus on Raigo Olu rahalise

seisundi hindamisel toetunud ainult Maksu- ja Tolliameti andmetele (lahendi p. 41) kui

legaalsetele. Kaitsja ei nõustu, et ainult Maksu- ja Tolliameti andmed kajastavad inimese

legaalseid sissetulekuid. Raigo Olu ütluste kohaselt on tema sissetulekud tulenenud tööga

teenitud rahast, sh autode ostu-müügi vahendusest, jalgratta- ja autoosade müügist, suurem

summa kindlustusjuhtumist, haigekassast, töötukassast ja krediitkaartidelt. Raigo Olu ütlused

kui tõend riimub perioodi 2019-2024 kohta kohtus uuritud dokumendiga Raigo Olu

sissetulekutest/väljaminekutest. Kõik sissetulekud on legaalsed ja piisavalt suured. Tõendid

mittelegaalsete sissetulekute kohta puuduvad, rääkimata tõenditest narkootilise aine müügi

kaudu saadud rahalistest vahenditest.

5. Kohtuasjas nr 1-20-9591 leidis Riigikohus, et narkootiliste ainete käitlemine suures

koguses ei ole ainus ega alati olulisim süü suuruse hindamiskriteerium. Tuleb arvestada ka

muid tegureid nagu asjaolu, et süüdistatav aineid ei turustanud, tema tegevus oli lühiajaline,

isik on kriminaal- ja väärteokorras karistamata, puhtsüdamlikult on oma süüd tunnistanud.

Kõik need asjaolud eksisteerivad ka Raigo Olu osas.

5.1 Riigikohus on kohtulahendis 3-1-1-17-13 asunud seisukohale, et ainuüksi isiku valdusest

leitud ja tema valduses olnud narkootikumide koguse pinnalt talle narkootikumide

omandamise edasiandmise eesmärgil eraldi kuriteona omistamine toob kaasa

karistusõiguslikult lubamatu objektiivse vastutuse. Suures koguses psühhotroopse aine

omandamine ja valdamine oma tarbeks (nagu antud juhul Raigo Olu puhul) pole samaväärne

sellise aine suures koguses omandamise ja valdamisega edasiandmise eesmärgil, mis on

oluliselt ohtlikum kuritegu käitlejate ringi võimaliku suurenemise tõttu. Psühhotroopse aine

omandamine ja valdamine on nimetatud kuriteokoosseisus loetletud osategudest ühed

kergemad (RKKK 3-1-1-38-09 p. 9). Riigikohus on antud lahendis asunud seisukohale, et kui

kohtus ei ole leidnud tõendamist narkoainete edasiandmise eesmärk, saab isikut süüdi

tunnistada vaid suures koguses psühhotroopse aine omandamises ja valdamises oma tarbeks ja

siis on teda võimalik karistada alla sanktsiooni keskmise määra.

5.2 Harju Maakohus lõpetas 20. märtsil 2025 kohtuasjas nr. 1-25-1431 (25930000006)

prokuratuuri taotlusel KrMS § 203 lg 1¹ alusel menetluse isiku X süüdistuses KarS § 184 lg 1

järgi 81 grammi heksahüdrokannabinooli (HHC) käitlemises, kuna tegemist oli sõltlasega.

Eelnimetatud kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisi kohaselt piisanuks süüdistatava poolt

tellitud 81 g ainest narkojoobe tekitamiseks kuni 6783-le inimesele. Seega on nii prokuratuur

kui kohus leidnud, et varem kriminaalkorras karistamata inimese suhtes, kes on narkosõltlane,

on võimalik kriminaalkaristus jätta üldse kohaldamata, kui teda mõjutada teiste vahenditega.

Antud kaasuses peeti piisavaks mõjutusvahendiks sotsiaalprogrammi kohaldamist.

Kohtulahend on jõustunud ja kohtule vastavas registris nähtav.

5.3 Prokuratuur on pikaajaliselt ja jätkuvalt karistuspoliitika osas olnud seisukohal, et varem

kriminaalkorras karistamata inimest, kellele mõistetakse mitmeaastane vangistus, on võimalik

mõjutada lühiajalise šokivangistuse kaudu, s.o mitmeaastasest vangistusest peaks ta reaalselt

istuma mõne kuu kuni aasta. Apellant leiab, et Raigo Olu on saanud käesolevaks ajaks ränga

kogemuse esmakordselt elus vanglas viibimise näol. Raigo Olu kinnitas ka kohtule, et

vangistus on teda väga palju mõjutanud, et ta ei soovi enam kunagi vanglasse sattuda ja teeb

kõik endast oleneva, et võidelda ka oma sõltuvusega, mis teda on sellise olukorrani viis.

5.4 Kaitsja leiab, et tänaseks on olemas kõik eeldused, et Raigo Olu enam kunagi

kuritegelikule teele ei satu ja mõistlik viis selle saavutamiseks oleks tema mõjutamine

šokivangistuse kaudu, karistades teda ühtlasi pikaajalise vangistusega, kuid seda

tingimuslikult, käitumiskontrolli kohaldamisega. Raigo Olu on narkosõltlane, aga varasemalt

kriminaalkorras karistamata isik. Kohus ei ole tema karistamisel arvestanud, et tegemist on

kriminaalkorras karistamata isikuga, narkootiline aine jäi realiseerimata ning tõendamist ei

leidnud ka tulu saamine. Enne kinnipidamist Raigo Olu töötas. Maakohus andis ebaõige

hinnangu Raigo Olu süü suurusele. Kohus ei põhjendanud, mil määral süüdistatav oma

tegevusega rahvatervist ohustas ning mis roll tal toimunus oli.

5.5 Kohus on karistuse mõistmisel jätnud hindamata, et Raigo Olu omab kindlat elukohta, tal

on elukaaslane ja tal on vabaduses olles garanteeritud töökoht Soome ettevõttes X OY (reg.

nr. XXXXX), kus talle võimaldatakse tööd spetsialistina brutopalgaga 4000.- eurot kuus.

Raigo Olul on toetavad vanemad ja elukaaslane. Pikaajaline reaalne vanglakaristus mõjutaks

väga halvasti Raigo Olu majanduslikku toimetulekut ja kohanemist ühiskonnaga, rääkimata

elukaaslasel toe puudumisest.

5.5 Raigo Olu annab nõusoleku KarS 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75 ¹ kohaselt tema suhtes kohtu

poolt käitumiskontrolli kehtestamisel lisaks käitumiskontrollile vajadusel alluda ka kohtu

poolt määratud tähtajaks elektroonilisele valvele. Kui kohus peab võimalikuks Raigo Olu

suhtes elektroonilise valve kohaldamist, palub kaitsja kohtul teha kriminaalhooldusele

ülesandeks väljaselgitada Raigo Olu elukohas elektroonilise valve seadmete paigaldamise

võimalikkus. Kaitsja leiab, et lisaks käitumiskontrollile elimineerib täiendavalt ka

elektroonilise valve kohaldamine Raigo Olu poolt uute kuritegude toimepanemise ohu.

5.6 Apellant leiab, et arvestades kõiki eelnimetatud asjaolusid, on õiglaseks karistuseks küll

vabaduskaotusliku karistuse mõistmine, kuid seda siiani ärakantud karistuse osas, vabastades

Raigo Olu KarS § 74 alusel ülejäänud karistuse kandmisest tingimisi allutamisega KarS §-de

74, 75 kohaselt käitumiskontrollile ja vajadusel KarS § 75¹ kohaselt elektroonilisele valvele.

PROKURÖRI SEISUKOHT KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

6. Prokuratuur on seisukohal, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

Apellatsioon on valdavas ulatuses rajatud juba maakohtus kõlanud argumentidele, millele on

maakohus oma otsuses nõustumisväärselt ja ammendavalt vastanud. Maakohtu järeldused

apellatsioonis tõstatatud küsimustes on ühteaegu tõenduslikult korrektsed kui ka otsuses

põhjendatud.

6.1 Kaitsja käsitleb Raigo Olu poolt narkootilise aine omandamise asjaolusid ja Raigo Olu

sissetulekuid, soovides seeläbi vaidlustada karistust raskendavat asjaolu ehk omakasu motiivi.

Neile vastas maakohus otsuse p-des 38-39 ja 41-43. Samuti on kaitsja jätnud tähelepanuta, et

omakasu motiivi hindamisel ei ole esmatähtsad narkootilise aine omandamise asjaolud, vaid

see, mis eesmärgil süüdistatav narkootiliste ainete käitlemist jätkas. Kuriteo ajendite kindlaks

tegemiseks saab tugineda objektiivsetele tõenditele, mis annavad aimdust narkootiliste ainete

käitlemise eesmärgist – näiteks käitlemisvahendid ja aine pakendamisviis – mida on

maakohus ka otsuse p-s 40 teinud.

6.2 Maakohus on vastupidiselt apellatsioonis väljatoodule käsitlenud narkootilise aine väga

suurt kogust, sealhulgas ohustatud isikute hulka otsuse p-des 37 ja 40. Maakohtu seisukoht

narkootilise aine koguse ja süü suuruse omavahelise seose osas on kooskõlas kohtupraktikas

selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (RKKKo nr 1-18-2232, p 76).

6.3 Kaitsja viitab varasemale valikulisele kohtupraktikale ja arvamusartiklitele, kuid

maakohus on nendele väidetele otsuse p-des 44-45 juba vastanud.

Kokkuvõtvalt on maakohus tõusetunud vaidlusküsimusi ja kõiki apellatsioonis kajastatud

etteheiteid juba ammendavalt analüüsinud ning järeldusi piisavas ulatuses põhistanud. Kaitsja

mittenõustumine kohtuotsusega ei muuda kohtuotsust ebaseaduslikuks. Eelnevast lähtuvalt ja

Riigikohtu praktika valguses (RKKKm nr 1-23-1212, p 8, nr 1-22-510, p 9) on apellatsioon

KrMS § 326 lg 3 tähenduses ilmselt põhjendamatu. Seega taotleb prokuratuur jätta Raigo Olu

kaitsja Margus Viira apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

PROKURÖRI TÄIENDAV SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

7. Maakohtu järeldused apellatsioonis tõstatatud küsimustes on ühteaegu tõenduslikult

korrektsed kui ka otsuses veenvalt põhjendatud. Kohus on karistuse mõistmisel hinnanud nii

süü suurust (otsuse p 36 jj) kui ka Raigo Olu isikut (otsuse p 44 jj) ning määranud sellest

tulenevalt karistuse, mis jääb alla KarS § 184 lg 2 p 2 sanktsiooni keskmäära. Raigo Olu

valdusest leiti narkootilist ainet koguses, millest piisab joobe tekitamiseks enam kui 17 000

inimesele – tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära enam

kui 1750-kordselt. Samuti tuvastati Raigo Olu tegevuses karistust raskendava asjaoluna

omakasu motiiv, mille esinemist on kohus otsuses veenvalt põhistanud (otsuse p 38 jj).

Eelnevast tulenevalt saab prokuratuuri hinnangul pidada Raigo Olu süüd keskmisest

suuremaks.

7.1 Karistust kergendava asjaoluna esineb Raigo Olu käitumises puhtsüdamlik kahetsus, mida

kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole

kohus pidanud võimalikuks mõista Raigo Olule karistust alammääras, küll aga alla

sanktsiooni keskmäära.

7.2 Kohtumenetluses kaitsja ei väljendanud, et vaatlusprotokoll ei ole lubatud tõend ehkki

selleks olid kõik võimalused. Vaatlusprotokoll ei sisalda endas järeldusi, vaid kajastab üksnes

arvelduskontode väljavõtetelt nähtuvat, sh kokkuvõtvalt. Raigo Olu huvides on enda olukorra

leevendamiseks arusaadavalt püüda veenda kohut selles, et ta ei teeninud narkokuriteo

toimepanemisega tulu, vaid tal olid Maksu- ja Tolliameti andmetes nähtuvatele lisaks veel

mingid legaalsed sissetulekud, kuid tema versiooni tõepärasus on kaheldav.

7.3 Oluline ei ole, mis viisil ja kuidas Raigo Olu aine omandas, vaid mis eesmärgil ta seda

tegi. Maakohus on otsuse p-des 39-43 analüüsinud kõiki asjaolusid ja tuvastanud omakasu

motiivi. Prokuröri hinnangul on kohus järginud tõendite kogumis hindamise põhimõtet, mh

selles osas, mis puudutab tuvastatud omakasu motiivi. Märkimist väärib, et esimeses

episoodis leiti temalt narkootilist ainet kuues väikses soonkinnisega kilekotis, mis võisid olla

enda tarbeks. Teises episoodis oli aine aga suuremates vaakumpakendites, mis olid tähistatud

markeriga, mis viitab ilmselgele edasimüügi kavatsusele. Koos kokaiiniga leiti spordikotist

komplekt vahendeid, mida ei ole tarvis narkootilise aine isiklikuks tarbimiseks, vaid just aine

käitlemiseks edasimüügi eesmärgil. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga, et maakohus oleks

omakasu motiivi tuvastanud meelevaldselt.

7.4 Kaitsja väited selle kohta, et kohus on karistust mõistes lähtunud üksnes üldpreventiivsest

eesmärgist ja jätnud arvestamata Raigo Olu isiku, on alusetud. Maakohus on oma seisukohti

põhistanud ning järelduste kujunemine on selge ja loogiline. Mõistetud karistus on kooskõlas

senise kohtupraktikaga.

KAITSJA VASTUVÄITED PROKURATUURILE:

8. Kaitsja ei saa nõustuda prokuratuuri väitega, et muude sissetulekute olemasolu toetub

ainuüksi Raigo Olu enda ütlustele. Kuna ainelise kasu saamise soovi saaks tõendatuks lugeda

narkootilise aine suure koguse olemasolu ja legaalsete sissetulekutega vähesusega, ei saa

antud juhul nõustuda kohtu ja prokuratuuri seisukohaga Raigo Olul legaalsete sissetulekute

vähesusest, kuna laekumised on tuvastatavad Raigo Olu pangakontodelt ja keegi ei ole

seadnud nende legaalset päritolu kahtluse alla.

8.1 Raigo Olu on andnud ütlusi, et saades aru, millega on leitud aine puhul tegemist, soovis ta

kui sõltlane omandada selle enda tarbeks. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid

Raigo Olu poolt aine omandamist muul eesmärgil. Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et

aine ümberpakendamine ja markeriga koguse tähistamine tõendavad aine edasimüügi

kavatsust Raigo Olu poolt.

8.2 Kaitsja on seisukohal, et Raigo Olu poolt toimepandu on just nimelt juhuslik ja ei ole

ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta ohustas lisaks enda tervisele rahva tervist laiemas mõttes.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

9. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega,

prokuröri seisukohaga ja kaitsja vastuväidetega, asub alljärgnevale seisukohale.

9.1 Apellatsioonis palutakse kergendada mõistetud karistust ja esitatakse taotlus mõistetud

karistuse individualiseerimiseks, st kohaldada tuleks osalist karistusest tingimisi vabastamist.

Samas liitkaristuse kohta apellatsioonis mingeid väiteid ega taotlust esitatud ei ole.

9.2 Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse

muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt

mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on

mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha

järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19).

9.3 Kolleegium ei pea vajalikuks muuta Raigo Olule mõistetud karistust, sest maakohus ei ole

karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt

põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (I kd, tl 245-246p). Nii on

maakohus arvestanud karistust kergendavat ja raskendavat asjaolu, süüdlase iseloomustavaid

andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on aluseks võtnud

sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt süüdistatava süüle vähendanud ja

korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades. Kolleegium nõustub maakohtu

põhistatud järeldustega ning apellatsiooni väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgmist.

9.4 KarS § 184 lg 2 p 2 näeb ette karistusena 3-15 aastat vangistust, seega sanktsiooni

keskmine määr on 9 aastat vangistust.

Maakohus on Raigo Olule mõistnud vangistuse 8 aastat, mis on sisuliselt sanktsiooni

keskmine määr. Hinnates süü suurust KarS § 184 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on oluline

vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on

tuvastatud, et Raigo Olu käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse

miinimummäära KarS § 184 mõttes pea mitme tuhande kordselt (1750), mistõttu nõustub

kolleegium maakohtuga, et Raigo Olu süü on keskmisest suurem, sest teo potentsiaalne

ohtlikkus rahvatervisele on suur. Kolleegiumil tuleb märkida sedagi, et narkojoobe tekitamine

keskmiselt 17514 inimesele ei ole küll kohtupraktikas selline kogus, mille pinnalt jaatada just

teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele, kuid nõustuda ei saa apellandiga, et teo ohtlikkus

rahvatervisele puudub.

9.5 Kaitsja jätab tähelepanuta selle, et arvestada tuleb konkreetse teo avaldumisvormi ja

ohtlikkust, arvestades narkootiliste ainete liiki (kokaiin). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne

kahju rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). ). Apellant ei

arvesta seda, et kokaiini saab pidada ohtlikumaks kui kanep, seega kokaiini ohtlikkus

rahvatervisele on ilmne ja mõjutab ka süü suurust, sest põhjustab üledoose ja surmajuhtumeid.

9.6 Viide kohtulahendile nr 1-25-1431, ei too kaasa karistuse tühistamist ja kergema karistuse

mõistmist, sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames

väga erinev. Ka ei ole apellandi poolt viidatud kohtulahend 1-25-1431 võrreldav käsiloleva

kriminaalasjaga. Asjaolu, et kellelegi suhtel lõpetati menetlus KarS § 184 lg 1 järgi KrMS §

203 lg 11, 202 lg 2, 3 alusel, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava

karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise

põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud

„keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on

individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus,

mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või

karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega.

Viidatud lahendis nr 1-25-1431 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine käitlemise kogused,

mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele, sh erineb kuriteo kvalifikatsioon.

9.7 Maakohus on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS §

57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes (I kd, tl 245). Kaitsja ei ole põhjendanud, miks tuleks apellatsioonis

toodud asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) korduvalt lugeda karistusmäära vähendavaks

asjaoluks.

Kaitsja on märkinud ka apellatsioonis, et süüdistatav Raigo Olu on aidanud kaasa menetlusele

alates eeluurimise algusest, andes ennast süüstavaid ütlusi, sh andes välja vabatahtlikult

telefonikoodid ja hoidnud kokku õiguskaitsjate tööressurssi. Väärib märkimist, et kaitsja ei

täpsusta apellatsioonis, milline konkreetne süüdistatava tegevus aitas kohtueelset uurimist

edasi viia. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga

või prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne, st ei piisa sellest, et isik ei tee

asjaolude väljaselgitamiseks takistusi või annab asja kohta ütlusi, mis on juba teiste tõenditega

kinnitust leidnud. Aktiivne kaasaitamine peab aitama menetlejal kohtueelset uurimist edasi

viia. Süüdistatava Raigo Olu ütlused ja vabatahtlikult välja antud telefoni pääsukoodid ei

olnud sedavõrd määrava tähtsusega ehk kaalukad asja lahendamisel, mida lugeda karistust

kergendavaks asjaoluks KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Arvestades tõendite kogumit,

millega süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteos on tõendamist leidnud, siis on

ilmselge, et kuriteo toimepanemise eitamine ei olnud mõttekas, kuna selle kohta oli menetlejal

võimalik koguda tõsikindlad tõendid. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et antud

juhul ei ole süüdistatav Raigo Olu aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei

esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes.

9.8 Küll aga nõustub kolleegium maakohtuga, et esineb karistust raskendav asjaolu omakasu

KarS § 58 p 1 alt 1 mõttes. Kaitsja ei arvesta maakohtu poolt märgitut, et omakasu motiivi

arvestamisel ei ole vajalik süüdistuse esitamine narkootilise aine edasiandmises. Ka ei arvesta

kaitsja kohtupraktikat, millele maakohus on viidanud, et omakasu motiiv iseloomustab

toimepanija soovi saada mistahes ainelist kasu ning omakasu motiiv ei ole seotud taotletud

kasu suurusega. Maakohus tuvastas, et süüdistatava tegevuse ajendiks oli ainelise kasu

saamine, tuginedes narkootilise aine suurele kogusele, leitud narkootiliste ainete

käitlemisvahenditele ning sissetulekute vähesusele.

9.9 Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimise üheks kriteeriumiks on eluline ustutav

ning maakohus ongi asunud seisukohale, et süüdistatava ütlused sellises koguses narkootilise

aine leidmise kohta ei ole eluliselt usutavad, st ses osas on sisuliselt süüdistatava ütlused

ebausaldusväärsed. Seejuures ei lähtunud maakohus omakasu motiivi tuvastamisel ainult

elulisest usutavusest, vaid ka muudest kogutud tõenditest. Kui süüdistatav soovis pelgalt

pakendada ainet enda tarbeks, siis puudunuks tal igasugune vajadus võtta pakendamiseks

kaasa kindad, vaakumpakendaja, pruuni värvi teibi rull, musta värvi markerid, paberräti lehed,

kummid jms. Selliste mitmekülgsete käitlemisvahendite olemasolu viitab üheselt sellele, et

narkootilist ainet ei pakendatud enda tarbeks väiksemateks doosideks, vaid ainelise kasu

saamiseks (vt I kd, tl 48-49). Enda tarbeks pakendamiseks piisanuks üksnes digitaalkaalust ja

väikestest kilepakenditest. Vaadates ainete pakendamiseviisi, saab kolleegium üheselt asuda

seisukohale, et aine on pakendatud kasu saamiseks (I kd, tl 50p-51p).

9.10 Kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste teadmiste pinnalt võib

üheselt asuda seisukohale, et narkootilise aine saamine võib toimuda ka tasuta (olles üks lüli

narkootiliste ainete käitlemisahelast), et see realiseerida ja hiljem realiseeritud aine eest

tasuda. Seejuures ei ole oluline omakasu motiivi arvestamisel, kas ainelise kasu saamine ka

tegelikkuses realiseerus. Seega ei pidanudki süüdistataval olema selliseid rahalisi vahendeid,

et ise ainet soetada ning maakohtu seisukoht sissetulekute ja aine hankimise kohta omavahel

vastuolus ei ole.

9.11 Maakohus on jälgitavalt tuvastanud süüdistatava sissetulekute vähesuse ning mingeid

rikkumisi kolleegium ei tuvastanud. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, et vaatlusprotokoll on

käsitletav menetleja hinnanguna, millele on jäetud olulised andmed lisamata ning mis ei ole

tõendiks KrMS § 63 mõttes. Tõepoolest on kohtupraktikas asutud seisukohale, et menetleja

hinnang ega analüüs ei ole KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina

vaadelda ka siis, kui see on vormistatud vaatlusprotokollina (RKKKo nr 1-18-437, p 57).

Kaitsjaga saaks nõustuda, kui prokuratuur oleks esitanud ainult vaatlusprotokolli, kuid

prokuratuur esitas vaatlusprotokolli koos lisadega DVD plaadil. Seega ei ole prokuratuur

jätnud maakohtule esitamata süüdistatava tulude kohta tõendavaid pangakontode väljavõtteid,

mis kajastavad isiku varalist seisundit ja millest saab teha järeldusi. Ühtlasi tuleb märkida

sedagi, et vaatlusprotokolli kohaselt ei nähtunud vaadeldud perioodil teadmata päritoluga

sularaha sissemakseid, seega on sisuliselt tegemist süüdistatavat õigustava tõendiga.

9.12 Maakohus on üksikasjalikult viidanud ka töötamise registri andmetele, millest nähtub, et

süüdistatav üle aasta ei töötanud ning ka Maksu-Tolliameti andmetele, millest tuleneb, et

süüdistatava legaalne sissetulek on aasta-aastalt vähenenud (vt I kd, tl 245p). Kolleegium

nõustub, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks ka süüdistatava ütlused, sh ütlused oma

sissetulekute kohta. Samas on süüdistatava ütlused sissetulekute kohta ebamäärased ja

oletuslikud. Süüdistatav Raigo Olu on ristküsitlusel märkinud, et ta no võis vahepeal müüa

internetikeskkonnas näiteks oma jalgratta osasid, auto osasid jne (I kd, tl 212). Sellised

süüdistatava ütlused on oletuslikud ega tõenda teenitud tulu tegevusest, millele süüdistatav

ebamääraselt viitab. Kaitsja arvestab vaid süüdistatava sissetulekuid/väljaminekuid, kuid jätab

tähelepanuta olemasolevad krediitkaardi võlad 15000- 20000 eurot, mida süüdistatav on ise

kinnitanud (I kd, tl 216, 217), siis saab kahtlusteta asuda seisukohale, et süüdistatava

sissetulekud ei ole piisavad.

9.13 Kolleegium nõustub apellandiga, et ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel ei saa mõista

isikule rangeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni

keskmises määras ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on ebaõige ja ei saa olla vahendiks

ainult teiste mõjutamiseks. Märkimist väärib aga see, et süüdistatavat süüdistatakse korduvas

narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemises. Seega saab isiku poolt

korduvast nõuete rikkumisest (faktiline retsidiiv) üheselt järeldada tema allumatust

kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise

tõenäolisemaks ning tingib ühtlasi ohu vältimiseks rangema karistuse kohaldamise.

9.14 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole

märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus alla

sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele

asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks

lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on

kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär vastab süü

suurusele ning kaitsja taotlus karistuse kergendamiseks ei kuulu rahuldamisele.

10. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis taotletule vabastada Raigo Olu osaliselt karistusest

tingimisi, märgib kolleegium järgmist.

Kaitsja selline taotlus on vastuolus kohtupraktikaga. Karistuse kandmisest osalise vabastamise

instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku

tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr

3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele

määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt

Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse

lühiajalisuses, kuid käesolevaks ajaks on süüdistatav viibinud vangistuses juba üle üheksa

kuu, mis ilmselgelt ei ole enam lühivangistus ega täida seega oma eesmärki.

10.1 Kohtupraktika kohaselt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest,

et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Seega saaks

tulenevalt KarS § 73 lg-st 3 ja § 74 lg-st 3 vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud

vangistusega kuni viieks aastaks. Kuna kolleegium jättis süüdistatavale mõistetud karistuse,

sh liitkaristuse muutmata, oleks süüdistatava vabastamine KarS § 73 või 74 alusel vastuolus

põhimõttega, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium

Harju Maakohtu 20. mai 2025. a otsuse muutmata. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)