2-25-5815/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Määruse teatavakstegemise aeg ja

koht

XXX, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-5815

Tsiviilasi

A. T. hagiavaldus V. T. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1569,05 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. T. (ik XXX , elukoht XXX ),

seaduslik esindaja R. G.

Kostja: V. T. (ik XXX ; elukoht XXX )

Istungi toimumise aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A. T. seadusliku esindaja ja V. T. poolt kohtuistungil sõlmitud

alljärgnev kompromiss:

1.1 Alates 1. juuli 2025 maksab V. T. A. T. le kuni tema täisealiseks saamiseni

(XXX) igakuist elatist seaduses sätestatud miinimummäärast, s.o 150 eurot.

1.2 Elatise võlgnevus summas 300 eurot (periood 1. aprill 2025 kuni 30. juuni

2025, sh tasaarvestus aprill ja mai 2025 tasutud elatis) tasub V. T. A. T.

arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „elatise võlgnevus“

hiljemalt 18. juuli 2025.

1.3 V. T. tasub elatise jooksva kuu eest kuu viimaseks kuupäevaks A. T.

arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS) selgitusega „kalendrikuu elatis“.

Järgmise elatise maksmise tähtpäev on 31. juuli 2025.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-5815.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise

tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja menetluskulusid välja ei

mõista.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa menetluse lõpetamise määruse peale edasi

kaevata, sest pooled välistasid määruse peale edasikaebamise õiguse. Kompromissi kinnitav

määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda

Tsiviilasi nr 2-25-5815

üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda

üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses (TsMS § 430 lg 8). Pankrotimenetluses või täitemenetluses

tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. T. (hageja/alaealine laps) hagiavaldus V. T. (kostja,

hageja isa) vastu seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmiseks.

1.1. Esitatud asjaoludel hageja elab ema ja lastekaitsetöötaja kokkuleppel oma vanematest

eraldi ema abikaasa korteris. Hageja õpib Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Hageja

igakuine ülalpidamisvajadus on keskmiselt 685 eurot järgmiselt: eluasemekulu 190 eurot, toit

300 eurot, sidekulud 25 eurot, tervishoid 20 eurot, hügieenitarvetele 25 eurot,

koolikohustusele 85 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot.

2. Kostja ei vaidle vastu hageja kulutuste suurusele ning on lapse ülalpidamises osalenud.

Aprillis 2025 tasus kostja hageja kontole ülalpidamiseks 100 eurot, mais 2025 tasus 50 eurot.

Kostja soovib lapsega suhelda.

3. Kohtuistungil, milline toimus XXX, sõlmisid vanemad kokkuleppe, mille kohaselt alates 1.

juuli 2025 maksab kostja hagejale kuni tema täisealiseks saamiseni igakuist elatist 150 eurot.

Elatise võlgnevuse perioodist 1. aprill 2025 kuni 30. juuni 2025 summas 300 eurot tasub kostja

hageja pangakontole hiljemalt 18.07.2025. Kostja tasub elatise jooksva kuu eest kuu viimaseks

kuupäevaks hageja pangakontole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada

hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud

kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu

rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4

kohaselt.

5. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi, millised on sätestatud

TsMS §-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus

on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile

arusaadavad.

6. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral

kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole

teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on

kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab

kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas

vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

Tsiviilasi nr 2-25-5815

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik